Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

kolmapäev, 11. detsember 2024

Mina olengi õige eestlane

jätkan kultuuri teemadel. Manjana ja KK juba viitasid Ringvaates tehtud Mikita testile.
Mind ajab alati närvi, kui keegi ütleb.. aga kes meist üldse puhas eestlane on?, justkui vihjates, et me kõik oleme segaverelised.
Vabandust. Mina olen eestlane. Vähemalt alates 17. sajandi alguse kirjalike allikate põhjal. Ma pole kindel, kas see on asi, millega uhkustada:), aga fakt on.

Mikita testi järgi olen samuti üsna tõupuhas. Aga mu meelest on siin liiga palju põlvkonnaga seotud kriteeriumeid- nt Visu ja vikat. Ja see nagu järeldaks, et tänapäeva laps ei saagi olla eestlane? st siis õige. 
üritasin mõelda, et mis on tänapäeva kultuuris sellist, mis teeb meist eestlased. Suur osa on mul juba kirjas selles nimekirjas. Näiteks: sööb sooja lõunat. Võib alla 12 aastasena liikuda ilma saatjata...
Aga tõsi, maailm nn ühtlustub ja samas mullistub. Ühiseid nimetajaid on järjest raskem leida. ..

1. Olen korjanud sinililli. Jah, 

2. Värsket kasemahla rüübanud. Muidugi

3. Varjanud oma seenekohta (või kahtlustanud tuttavat selle varjamises).  Otse loomulikult :)

4. Kuulnud möttetera „Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis.“  Ikka. Lennart Meri
väidetavalt ütles.

5. Sõitnud jalgrattaga, mille esiratas viskab kaheksat. Ma täpselt ei mäleta, kas olen. Aga rattaga olen kõvasti sõitnud

6. Sakiliste servadega kausist sülti välja koputanud.  Absoluutselt

7. Näinud laual praetud munade kuhja, millele on alustass tagurpidi peale pandud. See on pisut kahtlane. Aga ei välistaks

8. Paju- või kaseoksi vaasi toonud. Korduvalt, iga kevad.

9. Pohli korjanud. Jah. Sel aastal on lausa uputus. Ei jaksa niipalju moosi süüa.

10. Laulupeol käinud. Korduvalt. Tantsupeol ka.

11. Lapsepõlves puu otsa roninud. Ikka

12. Inimestega vaielnud, kuidas tuleb puid riita laduda.  Seda vist mitte. Ma olen küll elanud/olnud puuküttega majas, aga kardetavasti piirdus mu roll laisklemisega

13. Kurja kuke eest ära jooksnud. Jaa, korduvalt,  

14. Heintes maganud. Korduvalt

15. Hiirelõksu üles seadnud. Jaa, palju kordi.

16. Küsinud: mis lind see praegu laulab? Jaa, korduvalt, nüüd on Siuts

17. Välikäimlas ämblikuvõrke uurinud. Huvitaval kombel ei seostu välipeldik mu jaoks ämblikega. Ju neid ikka oli. Aga ma jälgisin muid asju :)

18. Heinakõrsi närinud. Jaa, palju, nii magusad.

19. Lehma- või kanasita sisse astunud. Jaa, igasuguste looma- ja linnukakade sisse.

20. Kogemata marjalutika suhu pistnud. Korduvalt.

21. Taskunoaga sõrme lõiganud.  Ei pea isegi taskunuga olema. 

22. Vikatiga niitnud. Jaa.

23. Metsa ära eksinud. Tuleb ette. Viimane meeldejääv kord oli Nõmmel.

24. Tundnud ebamaist tunnet, kui kevadel ööbikud laksutavad.  Olen

25. Sooja piima joonud. Iuu, olen, aga mulle ei maitse.

26. Katsunud lapsena viilida, kui oli vaja punaseid sõstraid korjata.  Ei ole viilinud. Mulle meeldib marju korjata.

27. Kuulnud, et kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Ilmselgelt.

28. Otsinud taevast Suurt Vankrit. Just

29. Kärbsepiitsaga kärbseid nottinud. Ikka

30. Liblika värvi järgi saabuvat suve ennustanud. Jaa, igal kevadel.

31. Sirelipõõsast õnneõisi otsinud. Jah

32. Vaadanud lugematu arv kordi filmi „Viimne reliikvia“. Võin kaasa laulda.

33. Tundnud mõnda inimest, kelle nimi on Luule või Elmar. Olen

34. Reha peale astunud. Nõustun Manjana vastusega: Miks peaks? Või ta mõtleb kõnekäändu. Ses mõttes ikka olen.

35. Kaerajaani tantsinud. Ikka

36. Suusatanud Visu suuskadega. Jah, 

37. Jaaniussi näinud. Jah,  

38. Rabalaukas ujunud. Olen olnud sellele üsna lähedal, aga lõin põnnama. 

39. Püksid vaiguseks istunud. Vist.

40. Näinud kedagi, kes metsa minnes paneb kummikud jalga, sest kardab usse. Jah,  

41. Kartulisalatit valmistanud. Palju

42. Suitsusaunas käinud. Jah,  

43. Käsitsi kartuleid maha pannud või üles võtnud. Jaa,  Isegi raha on selle eest makstud

44. Tundnud mõnda inimest, kes ei räägi peaaegu üldse. Ma ise olen selline :)

45. Vana kola ühest kohast teise tõstnud, suutmata midagi ära visata. olen..

46. Rehaga kalmistule jooni tõmmanud. Jah.

47. Katsunud kiiresti öelda musta lehma saba valge lehma taga, valge lehma saba musta lehma taga, kuni sassi läheb. Olen

48. Villaseid sokke nõelunud. Jaa, palju.

49. Vastlaliugu lasknud. Jaa, palju.

50. Võililledest pärga pununud. Jah, palju.

13 kommentaari :

  1. Selle nimekirja põhjal olen ka mina täiesti eestlane. Taskunuga, võililled, hauaplatsile mustrite riisumine, seenekohtade varjamine, kanasitt, vaigused püksid, kevadised esimesed liblikad... Puude riita ladumise üle ei vaileda, vaid filosofeeritakse meie kandis. Ainuke rida, mis tekitas küsimärgi, on praetud munade kuhi alustassi all.

    Meie lastel (ja edasi lapselastel) on juba teised nimekirjad. Viimset reliikviat ma sealt ilmtingimata ei otsiks, pigem kasvõi Malev. Ja muude kultuuriliste kommete puhul tulevad ka kindlasti nihked sisse. Aga sama nimekirja meie vanavanematele näidates jääks ka nendel kindlasti üht-teist puudu. Minu vanaema päris kindlasti ei suusatanud Visu suuskadega ja Lennart Meri tuleviku väetise väljendi ütlemise ajaks oli ta juba meie seast lahkunud. Ajad muutuvad, nendega koos vahetuvad aegamööda ka eestluse identiteedi müürikivid. Tuhande aasta taguse täiesti kohaliku maarahva esindajaga oleks meil ühtivaid ridu juba palju vähem. Seenekoha varjamine ja kanasitt, jah. Ööbikud, võililled, pohlad, jah. Vikati asemel võis siis olla ka sirp, aga sakiliste servadega süldivormist, laulupeost ja kartulisalatist ei teadnud nad siis küll mitte midagi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah nõus. See nimekiri kaardistab ainult praeguse ajahetke. Kes teab, mis tulevik toob :)

      Kustuta
    2. Mikita põlvkonda kajastab :)

      Kustuta
  2. Mina olen ka täiesti eestlane. Ämblikuvõrku uurisin välikäimlas ja jälgisin huviga nende tegevust kärbse (toidu) võrku vedamisel. Mõtisklesin selle munade ja alustassi osas - tõesti vanaema pani järelejäänud toidule alati tagurpidi taldriku peale, et ära ei kuivaks (ise kasutan sama nippi pannkookide ja kotleti puhul).
    Mul on tiimis 30aastased, kes ei ole lugenud Oskar Lutsu teoseid ega vaadanud "Kevade't", "Suve", rääkimata "Sügisest". See-eest on nad lugenud Oidipust ja veel midagi, mis läks meelest. Lause, mida ütles papa Kiir Jorh'ile: "...et kus me nüüd oleme nii palju kahju kannatanud, ...." oli neile müstika - üks mu lemmiklauseid.
    Viimne revliikvia on ka nendest mööda läinud.
    Siia nimekirja võiks lisada veel "sauna vihta valmistanud - ise metsast kaseoksi lõiganud ja kimpu köitnud" või siis luuavarrele uue luua valmistanud. Suvel suhkrupeeti rohinud ja kapsarauaga loomadele toitu purustanud. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. no just, lõputud vaod, mis tahtsid kõblata ja sajad istutatud puud :)

      Kustuta
  3. Ringvaade nõnna hiline ärkaja :D
    See oli jaanipäeva paiku FBs, ma ka blogisin https://kuduvkoeraomanik.blogspot.com/2024/06/haad-jaani-test.html

    VastaKustuta
  4. Tänapäeval on raskem selle tabeli eestlane olla, kuna inimesed elavad linnades ja on näppupidi telefonis. Toidu toob koju kuller ja nii jääbki neil kõik tegemata. Tänapäeva noor sarnaneb oma tegevustega suvalise teise lääne noorega nii palju, et midagi ainult eestipärast on raske leida.
    Aga ma olen ka oma sugupuu-uuringute järgi päris tõupuhas :D

    VastaKustuta
  5. mis sa seletad, et sa ei räägi peaaegu üldse. ma olen sind korra reälitis näinud....ja.....nõus, ma ei täheldanud mölapidamatust, aga no.... "peaaegu üldse".....see on puhas ilukirjanduslik liialdus.
    ehk joonealuse märkusena, kallid kaasmallased, ärge võtke seda kohta sõna-sõnalt. inimene arvab, teised näevad kõrvalt.
    see võimalus muidugi jääb, et sa petad ära.
    tervitustega, kellakagu

    VastaKustuta
  6. Eks see tõelise eestlase tõutunnuste olemasolu sõltus natuke sellest, kas lapsepõlv möödus maal või linnas. Aga ka linnalastel olid maasugulased, niiet said nemadki kõike tehtud.
    Minul olid ka pea-aegu kõik jah-vastused. See tagurpidi taldriku panemist pannkookidele või praemunadele ei mäleta, aga ju meil ei jäänudki midagi järgi. Samuti rattaga sõitsin ja kukkusin, aga esiratas 8 ei teinud. Välipeldik oli, aga ämblikke olen jälginud mujal.Ja inimest, kes ei räägi, ka eriti ei mäleta.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!