T. Spector Dieedimüüdid

See on nüüd filosoofia ja arusaamise, et kuidas meie kõhus elavad bakterid ja laiemalt kogu mikobioota koos geenidega meie toitumist (ja ka muud elu) mõjutab sarjas, minu jaoks kolmas raamat, 

Mind hakkas huvitama, milline on nende raamatute ilmumise kronoloogiline järjekord ja sain niimoodi.

2004 aastal loetakse valdkonna pioneeriks Jeff Gordonit
G. Enders Võluv soolestik 2014
Tim Spector The Diet Myth 2015
S.J. Guyenet The Hungry Brain 2016

Siia ritta paneksin ka  Mireille Guiliano Prantslannad ei lähe paksuks
mis on küll oma olemuselt kogemuslugu- kuid täpselt sama elufilosoofiaga.

Ühesõnaga. Ma olen neid nüüd lugenud pisut vales järjekorras ja seetõttu ei lisanud Timi raamat midagi uut, pigem kinnistas ning kinnitas.  
(Ma hakkasin siia otsa lugema Timi 2022 aastal kirjutatud raamatut, puhtalt huvist, et kas  ja mida vahepealse 10 aastaga on midagi veel juurde avastatud või leitud. Eks ma siis vajadusel täiendan.)

Seetõttu ma ei hakka sellest raamatust ka väga pikka kokkuvõtet tegema- kordame lihtsalt üle:

• 90% toitumisuuringutest on jura. Põhjusel, et uuringud on mitterepresentatiivsed, mitte korratavad, põhjus ja tagajärg on sassis jne jne jne. Üks põhjus, miks Timi järeldused tunduvad mulle usaldusväärsed ongi tema uuringute baas. Tema fookuses on identsed kaksikud- ehk siis, imekenasti tuleb välja nii geneetika osa ja ka see, mis jääb elustiili või mikroobide otsustada.
  
  Tänasel päeval tuleks kõikvõimalike meedias avaldatud uuringute osas olla veelgi skeptilisem. Sa tead põhjusi ise väga hästi, miks. 
  
  
• Miks dieedid on populaarsed. Mida ma olen ise empiiriliselt kogenud ja avastanud. Iga muudatus toitumises tuleb kasuks. Tim usub, et üheks põhjuseks on osutatav tähelepanu. Ükskõik millist dieeti pidades sa pöörad rohkem tähelepanu toidule: kaalud, mõõdad, kaotad vett, toitud tervislikumalt jne. Ning teine põhjus, muutunud bakterite kogum. Aga kurb tõde on, et tulemus pole pikaajaline.
• Kui võtad üle teise kultuuri dieedi siis tuleks seda teha 100%, koos töötlemisviiside ning elustiiliga. Ning, kõik dieedid, mis välistavad midagi, on väga halb mõte. Ülekaaluga paralleelselt on meil alatoitumus toitainete vaesumise kontekstis.
• Me oleme erinevad. Me oleme erinevad. Me oleme erinevad.  Isegi identsed kaksikud, nagu Spectori meeskonna uuringutega välja tuleb, võivad olla erinevad. Iga kalor, iga toiduaine, iga vitamiin, iga dieet  jne jne mõjub sulle ja mulle erinevalt. Õige leidmiseks tuleb katsetada.
• Söö päris ( = mitte steriilset ja ületöödeldud) toitu. Tooted, mida on söödud tuhandeid aastaid, ei saa olla meile kahjulikud. Loomulikult  arvesta muutunud elukeskkonna ja - stiiliga.

Täielik jess tunne oli vitamiinide ja toidulisandite peatükk. Mul on üks tuttav apteeker, kes räägib sarkastiliselt, kuidas ta jumaldab kliente, kes tulevad apteeki ostma toidulisandeid. Kuna ta saab preemiat müügi pealt, siis ta aitab neid suurima rõõmuga korvi täita. Ehk siis, kui sul pole meditsiinilist diagnoosi mingi konkreetse toitaine puuduse osas, siis isegi nn kommi asemel pole mõistlik neid süüa ( mõne elemendi ületarbimine võib tuua kaasa lausa fataalseid tagajärgi). 
Nagu iga asjaga, jõua algpõhjuseni- miks sul puudus on tekkinud. Kui pole meditsiinilist näidustust, siis üsna kindlasti on põhjuseks toitainevaene toit. Käi õues ja toitu mitmekesiselt.

Suurem osa halb/hea väidetest ja meie usinate ametnike rahvatervise programmidest on lahing üldjuhul ühe konkreetse koostisosa, mitte terviku kohta.
Ma ei pea end ülemäära  vanaks, aga raamatut lugedes tuli see kõik tuttav ette. Aeroobikabuum ja jooksmas käimine läks moodi ju alles 80-datel. Oma lühikese ja värvika elu jooksul olen ma üle elanud transrasvad, fruktoosisiirupi, rasv hea/halb, raf suhkur/magusained/ suhkrud hea/halb,  loomsed vs taimsed rasvad, munad hea/halb, liha hea/halb, piim hea/halb, sool hea/halb. Kindlasti unustasin midagi.

Tegelikult on see uskumatu, kui palju halba võivad teha üksikud kinnisideega inimesed, kel on juurdepääs meediale. Meenutagem kasvõi hetke hitti, kuidas Tylenol meid tapab. Toitumisväidete, regulatsioonide kontekstis on mul jätkuvalt hea meel elada Euroopa Liidus. Tõsi. Ka siin on meie ametnikud kohati liiga usinad vs Prantsusmaa, Itaalia jt lõunariikide maalähedane talupojatarkus. 

Miks me siis ikkagi oleme ülekaalulised?  Eelnevates  ülal viidatud raamatute kokkuvõtetes olen sellest kirjutanud. Ei midagi uut. Spector  lisab selge  korrelatsiooni laia spektriga antibiootikumide kasutamise sagedusele väikelastel, keisrilõigete arvule ning ülekaalule . Ehk siis seesama rikutud mikrobioota.

Mida ma enda jaoks uut õppisin/sain? 2021 aastal proovisin raamatust inspireerituna laktobatsillide  kuuri, mis toimis positiivselt (mul on kaks kroonilist kõhuprobleemi). Sellest raamatust sain uue ideena, et mitmekesisus.
Minu suurim probleem nende raamatutega on, et mul pole midagi väga muuta- ma juba teen seda kõike. Ma söön tööstuslikes kogustes puu- ja köögivilja. Kõik kodupoes müüdavad sordid on mu menüüs. Ma armastan hapendatud tooteid, ma teen ise st päris toitu jne   
Ilmselt seda, et süüa iga päev midagi uudset, ma praktilistel põhjustel ei suuda. Oma mikrobioota mitmekesistamiseks saan ma teha ainult seda, mida autor- jätta mõneks ajaks midagi välja (ja seejuures mitte kogu makrotoitainete gruppi, vaid jutt käib konkreetsetest liiga tavaliseks muutunud toitudest), et siis mõne aja pärast uuesti lisada st eksperimenteerida, et muuta oma mikrobioota mitmekesisemaks. Nt tume sokolaad, klaas punast veini, huvitavad juustud saaksin oma menüüsse lülitada küll. Tõmmata liha mõneks ajaks vähemaks ja siis vastupidi, valku uuesti rohkemaks jne.

Hea raamat oli, Tegelikult on see muidugi hämmastav, et hea teadlane on samas ka väga hea kirjanik. Kohati sai ikka suure häälega naerda, väga vaimukas. Kui midagi ette heita siis täpselt seda sama. Loed, kulmud tõusevad juuksepiirini ning järgmises lõigus ta viitab, et tegi nalja. Kuna inimeste funktsionaalse lugemisoskusega on nagu on, siis tegelikult oleks võinud irooniaga kirjutatud kohad nt teist fonti kasutades ära märgistada.

Üks huvitav ( naljaga pooleks) tähelepanek et miks on Inglise toit keskpärane, aga nt Itaalias väga hea. Kuna Inglismaal ( nagu muuseas ka Eestis), on suured rohumaad, mistõttu liha ja piima kvaliteet on väga hea, siis inimesed harjusidki neid niimoodi lihtsalt sööma. Mägistes ja kuumades riikides tuli liha keskpärast maitset peita erinevate kastmete ja köögiviljasegudega :)

Huvitav on tegelikult see, et kuigi normaalse söömise raamatud- Eestis võiks analoogiks olla Mihkel Zilmer, on kirjutatud piisavalt, siis neid ikkagi ei loeta ega usaldata. Me endiselt otsime midagi. 
Kuigi bakterite salapärane elu võiks ju olla piisavalt salapärane?

Lõppu üks mänguasi. Testi oma  võimet libauudiste ja vandenõuteooriatega hakkama saada:
https://www.badvaxx.com/

Selle postituse lõppu sobiks ka üks teema, millest olen tahtnud ammu kirjutada.
Minu lugemislistis on kümmekond blogijat. Paljud neist on või pigem vasakpoolsed liberaalid.  90% neist on naised ning paljudel on kõrgharidus.
Seega, ning kuna ma ei kirjuta magistritööd vaid blogi, siis jätan teadlikult ära sõnad "keskmine", "paljud", "suurem osa"
öeldes et blogija on kõrgharidusega vasakpoolse maailmavaatega Eestis elav naine. siis see EI tähenda

et K, T, W, LK jne oleks naised. Ei, nad on mehed. R ja A on pigem konservatiivse maailmavaatega. A, M jne ei ela Eestis jne. Aga ometi on nad samuti blogijad. 

See on keskmine, statistika. Ning erinevused gruppide sees on suuremad kui gruppide vahel. Kui ma ütlen/kirjutan et teatud  grupi esindaja on selline, siis see ei tähenda automaatselt, et kõik gruppi kuuluvad on samade tunnustega, 
päikest ja rahu.