Mind hakkas huvitama, milline on nende raamatute ilmumise kronoloogiline järjekord ja sain niimoodi.
2004 aastal loetakse valdkonna pioneeriks Jeff Gordonit
G. Enders Võluv soolestik 2014
Tim Spector The Diet Myth 2015
S.J. Guyenet The Hungry Brain 2016
Siia ritta paneksin ka Mireille Guiliano Prantslannad ei lähe paksuks
mis on küll oma olemuselt kogemuslugu- kuid täpselt sama elufilosoofiaga.
Ühesõnaga. Ma olen neid nüüd lugenud pisut vales järjekorras ja seetõttu ei lisanud Timi raamat midagi uut, pigem kinnistas ning kinnitas.
(Ma hakkasin siia otsa lugema Timi 2022 aastal kirjutatud raamatut, puhtalt huvist, et kas ja mida vahepealse 10 aastaga on midagi veel juurde avastatud või leitud. Eks ma siis vajadusel täiendan.)
Seetõttu ma ei hakka sellest raamatust ka väga pikka kokkuvõtet tegema- kordame lihtsalt üle:
- 90% toitumisuuringutest on jura. Põhjusel, et uuringud on mitterepresentatiivsed, mitte korratavad, põhjus ja tagajärg on sassis jne jne jne. Üks põhjus, miks Timi järeldused tunduvad mulle usaldusväärsed ongi tema uuringute baas. Tema fookuses on identsed kaksikud- ehk siis, imekenasti tuleb välja nii geneetika osa ja ka see, mis jääb elustiili või mikroobide otsustada.
Tänasel päeval tuleks kõikvõimalike meedias avaldatud uuringute osas olla veelgi skeptilisem. Sa tead põhjusi ise väga hästi, miks. - Miks dieedid on populaarsed. Mida ma olen ise empiiriliselt kogenud ja avastanud. Iga muudatus toitumises tuleb kasuks. Tim usub, et üheks põhjuseks on osutatav tähelepanu. Ükskõik millist dieeti pidades sa pöörad rohkem tähelepanu toidule: kaalud, mõõdad, kaotad vett, toitud tervislikumalt jne. Ning teine põhjus, muutunud bakterite kogum. Aga kurb tõde on, et tulemus pole pikaajaline.
- Kui võtad üle teise kultuuri dieedi siis tuleks seda teha 100%, koos töötlemisviiside ning elustiiliga. Ning, kõik dieedid, mis välistavad midagi, on väga halb mõte. Ülekaaluga paralleelselt on meil alatoitumus toitainete vaesumise kontekstis.
- Me oleme erinevad. Me oleme erinevad. Me oleme erinevad. Isegi identsed kaksikud, nagu Spectori meeskonna uuringutega välja tuleb, võivad olla erinevad. Iga kalor, iga toiduaine, iga vitamiin, iga dieet jne jne mõjub sulle ja mulle erinevalt. Õige leidmiseks tuleb katsetada. Identsete kaksikute uuringud näitavad, et nad võivad olla väga erinevad- põhjuseks on mikroobid. Üldistatult: inimesed on geneetiliselt sarnased, me jagame ca 99,7% geenivariantidest üksteisega kuid vaid ainult ca 25% oma kõhu mikroobide geenidest. Ehk siis, meie unikaalsed mikobioomid ja selle poolt toodetud kemikaalid muudavad meid erinevamaks, kui geenid.
- Söö päris ( = mitte steriilset ja ületöödeldud) toitu. Tooted, mida on söödud tuhandeid aastaid, ei saa olla meile kahjulikud. Loomulikult arvesta muutunud elukeskkonna ja - stiiliga.
Täielik jess tunne oli vitamiinide ja toidulisandite peatükk. Mul on üks tuttav apteeker, kes räägib sarkastiliselt, kuidas ta jumaldab kliente, kes tulevad apteeki ostma toidulisandeid. Kuna ta saab preemiat müügi pealt, siis ta aitab neid suurima rõõmuga korvi täita. Ehk siis, kui sul pole meditsiinilist diagnoosi mingi konkreetse toitaine puuduse osas, siis isegi nn kommi asemel pole mõistlik neid süüa ( mõne elemendi ületarbimine võib tuua kaasa lausa fataalseid tagajärgi).
D vitamiini tase sõltub geneetikast. Ja mitte ükski uus uuring ei kinnita, et d vitamiin ennetaks osteporoosi, vähki või depressiooni. Regulaarne õues olek ja korralik toit on oluliselt efektiivsemad kui vitamiinid.
Nagu iga asjaga, jõua algpõhjuseni- miks sul puudus on tekkinud. Kui pole meditsiinilist näidustust, siis üsna kindlasti on põhjuseks toitainevaene toit. Käi õues ja toitu mitmekesiselt.
Suurem osa halb/hea väidetest ja meie usinate ametnike rahvatervise programmidest on lahing üldjuhul ühe konkreetse koostisosa, mitte terviku kohta.
Ma ei pea end ülemäära vanaks, aga raamatut lugedes tuli see kõik tuttav ette. Aeroobikabuum ja jooksmas käimine läks moodi ju alles 80-datel. Oma lühikese ja värvika elu jooksul olen ma üle elanud transrasvad, fruktoosisiirupi, rasv hea/halb, valk palju/rohkem, süsivesik hea/halb, raf suhkur/magusained/ suhkrud hea/halb, loomsed vs taimsed rasvad, munad hea/halb, liha hea/halb, piim hea/halb, sool hea/halb, Q10, kollageen, omega 3 jne . Kindlasti unustasin midagi.
Tegelikult on see uskumatu, kui palju halba võivad teha üksikud kinnisideega inimesed, kel on juurdepääs meediale. Meenutagem kasvõi hetke hitti, kuidas Tylenol meid tapab. Toitumisväidete, regulatsioonide kontekstis on mul jätkuvalt hea meel elada Euroopa Liidus. Tõsi. Ka siin on meie ametnikud kohati liiga usinad vs Prantsusmaa, Itaalia jt lõunariikide maalähedane talupojatarkus. Aga kuna inimesed on vahel uskumatult lollid, siis natuke sotsialismi tuleb kasuks.
Miks me siis ikkagi oleme ülekaalulised? Eelnevates ülal viidatud raamatute kokkuvõtetes olen sellest kirjutanud. Ei midagi uut. Spector lisab selge korrelatsiooni laia spektriga antibiootikumide kasutamise sagedusele väikelastel, keisrilõigete arvule ning ülekaalule . Ehk siis seesama rikutud mikrobioota.
Mida ma enda jaoks uut õppisin/sain? 2021 aastal proovisin raamatust inspireerituna laktobatsillide kuuri, mis toimis positiivselt (mul on kaks kroonilist kõhuprobleemi). Sellest raamatust sain uue ideena, et mitmekesisus.
Minu suurim probleem nende raamatutega on, et mul pole midagi väga muuta- ma juba teen seda kõike. Ma söön tööstuslikes kogustes puu- ja köögivilja. Kõik kodupoes müüdavad sordid on mu menüüs. Ma armastan hapendatud tooteid, ma teen ise st päris toitu jne
Ilmselt seda, et süüa iga päev midagi uudset, ma praktilistel põhjustel ei suuda. Oma mikrobioota mitmekesistamiseks saan ma teha ainult seda, mida autor- jätta mõneks ajaks midagi välja (ja seejuures mitte kogu makrotoitainete gruppi, vaid jutt käib konkreetsetest liiga tavaliseks muutunud toitudest), et siis mõne aja pärast uuesti lisada st eksperimenteerida, et muuta oma mikrobioota mitmekesisemaks. Nt tume sokolaad, klaas punast veini, huvitavad juustud saaksin oma menüüsse lülitada küll. Tõmmata liha mõneks ajaks vähemaks ja siis vastupidi, valku uuesti rohkemaks jne.
Hea raamat oli, Tegelikult on see muidugi hämmastav, et hea teadlane on samas ka väga hea kirjanik. Kohati sai ikka suure häälega naerda, väga vaimukas. Kui midagi ette heita siis täpselt seda sama. Loed, kulmud tõusevad juuksepiirini ning järgmises lõigus ta viitab, et tegi nalja. Kuna inimeste funktsionaalse lugemisoskusega on nagu on, siis tegelikult oleks võinud irooniaga kirjutatud kohad nt teist fonti kasutades ära märgistada.
Üks huvitav ( naljaga pooleks) tähelepanek et miks on Inglise toit keskpärane, aga nt Itaalias väga hea. Kuna Inglismaal ( nagu muuseas ka Eestis), on suured rohumaad, mistõttu liha ja piima kvaliteet on väga hea, siis inimesed harjusidki neid niimoodi lihtsalt sööma. Mägistes ja kuumades riikides tuli liha keskpärast maitset peita erinevate kastmete ja köögiviljasegudega :)
Huvitav on tegelikult see, et kuigi normaalse söömise raamatud- Eestis võiks analoogiks olla Mihkel Zilmer, on kirjutatud piisavalt, siis neid ikkagi ei loeta ega usaldata. Me endiselt otsime midagi.
Kuigi bakterite salapärane elu võiks ju olla piisavalt salapärane?
Lõppu üks mänguasi. Testi oma võimet libauudiste ja vandenõuteooriatega hakkama saada:
https://www.badvaxx.com/
Selle postituse lõppu sobiks ka üks teema, millest olen tahtnud ammu kirjutada.
Minu lugemislistis on kümmekond blogijat. Paljud neist on või pigem vasakpoolsed liberaalid. 90% neist on naised ning paljudel on kõrgharidus.
Seega, ning kuna ma ei kirjuta magistritööd vaid blogi, siis jätan teadlikult ära sõnad "keskmine", "paljud", "suurem osa"
öeldes et blogija on kõrgharidusega vasakpoolse maailmavaatega Eestis elav naine. siis see EI tähenda
et K, T, W, LK jne oleks naised. Ei, nad on mehed. R ja A on pigem konservatiivse maailmavaatega. A, M jne ei ela Eestis jne. Aga ometi on nad samuti blogijad.
See on keskmine, statistika. Ning erinevused gruppide sees on suuremad kui gruppide vahel. Kui ma ütlen/kirjutan et teatud grupi esindaja on selline, siis see ei tähenda automaatselt, et kõik gruppi kuuluvad on samade tunnustega,
päikest ja rahu.
Väga hea teema! Ja kuigi kõik see jutt toidulisandite ja vitamiinide kohta on väga hästi teada, siis ma annan endale aru, millist suurt tööd ja meelekindlust nõuab sisuturunduslike artiklite ja postituste tulvas kaine mõistuse säilitamine. Neil hetkedel tuletan meelde (oli vist ERRi lehel mõni aeg tagasi) ühe perearsti sedastus, et nende asjade tarbimine on valdavalt kalli ja ilusa värvusega uriini tootmine, ei muud.
VastaKustutaTegelikult on see päris julm äri.
(Kargleb suurest rõõmust) võimalikult mitmekesine ja võimalikult mitte yletöödeldud toit, säilitusainete vältimine - jaa!
VastaKustutaMitte et vanasti inimesed poleks haiged ja paksud olnud, oh ei. Aga veel paarkend aastat tagasi teati vähemalt meiemaal autoimmuunhaigustest ja toidutalumatustest palju vähem ning diagnostikameetodeid õieti põlnudki. Aga seeeest "yhiskonna väärtused", st nimetatud haiged jäid teatud staadiumis koduseinte vahele v surid ja seega kadusid avalikkuse vaateväljast st muutusid olematuks. Aga nad olid olemas ja on tänapäevani.
Just, kõikvõimalike ainevahetuseprobleemidega inimesed surid palju kiiremini maha ja vabastasid maailma viisakalt oma ebameeldivast kohalolust. Ma usun, et eks näägutamine, mida kõike ainevahetuseprobleemiga inimene valesti teeb, aitas ka kõvasti kaasa. Sama juhtus ka selle teema puhul palju kordi kiidetud koonduslaagrites - enamik surid lihtsalt maha, mõned jäid ka näljarežiimil ellu, sest nende ainevahetus suutis optimeerida.
KustutaMingeid otseteid selles küsimuses ei ole.
Normaalse söömise teemat ei loeta sellepärast, et see on igav, pole romantiline ja ei paku panatsead. Nii lihtne ongi.
VastaKustutaMa ikka aeg-ajalt taltsutan oma vana tädi (85 ja pool aastat vana), kui ta õhinal teatab, et Õhtuleht soovitab seda-teist ja ka kolmandat teda vaevavate hädade korral. Kaebab, et ravimid on kallid - no palusin siis üles lugeda, mida ta apteegist ostab. Selguski, et enamik raha läheb toidulisandite peale, retseptiravimid on ju kõik suure allahindlusega. Mitmekesine ja eelkõige kohalik toit - loomulikult! :)
VastaKustutaPoolnaljaga aga siiski kehtib energia ja massi jäävuse seadus: tasakaal on siis kui sisend ja väljund tasakaalus, mittemillestki iseenesest ei teki mitte midagi, ka rasvarull kõhu peale ;)
VastaKustutaKahtlemata on vaheldusrikas ja võimalikult vähe töödeldud toit kasulik, sest meie organism on sellega ürgsest ajast harjunud - looduslikult on inimene omnivoor ehk kõigesööja. Mingi toidugrupi välistamine on kahjulik (taimetoitlased pange tähele) nagu ka mingi toidugrupi ületarbimine.
Kaaluga pole mul probleemi kunagi olnud (sama mis ülikooli ajal), põhjuseks julgen pidada suht mitmekesise toidulaua ning aktiivse füüsilise liikumise. Samas niipea kui jätsin seoses koroonaga trenni mõneks ajaks pausile hakkas kõhuke kasvama, kadus kiiresti kui regulaarselt jooksma hakkasin (pole muidugi vahet mida füüsilist teed, peaasi et teed) [189cm, 78kg]. Samas pole füüsilise aktiivsuse harrastamisel eesmärgiks mitte kaalu jälgimine vaid hea enesetunne - nats nagu narkomaanil: hommikul on vaja laks kätte saada, et terveks päevaks oleks hea olla.
Statistika mõttes lisan siia, et olen maailmakodanik, eelpenskarist mees, nõuka kõrgharidusega iseõppinu, poliitiliselt lihtsalt liberaal, ei vasak ega parempoolne kelle hobiks kodanike kinnismõtteid trollida :P
TT, energia ja massi jäävuse seadus inimkehade puhul ei kehti. Kehakaal sõltub ainevahetuse kiirusest. Ainevahetuse kiirus sõltub omakorda geneetilisest pagasist, vanusest ning soost. Tõsi, toidu ja eluviisiga saab ainevahetust timmida, kuid üksnes teatud piirini.
KustutaNäiteks:
https://ho.differentobesity.com/understand-the-cause/
Indigoaalane - palju tänu järjekordse lugemissoovituse eest!!
Energia ja massi jäävuse seadus kehtib alati ja igal pool ;)
KustutaToitumise puhul selle rakendmine on küll vähe komplitseeritud :P
Samas saab kaalu tõsta ainult ja ainult söömine ehk energiakuluga võrreldes ülemäärane sisendenergia kogus. Kas oled näinud koonduslaagrite piltidel ülekaalulisi?
Millega ma absoluutselt ei eita erinevate inimeste seedetrakti erinevat efektiivsust, sama toit ja kogus võib anda erineva energiasisendi, kogus mis ühele ei mõju tekitab teisel ülekaalu.
ütleme nii, et energia ja massi jäävus on inimkeha toimimiseks liiga primitiivne teave. Sest hea tervise jaoks on vaja palju muud kui kindel mass - toidust on vaja ka, et toitaineid ei jääks puudu. Toidukülluse tingimustes on ksimus just selles, kuidas saada tervise jaoks vajalik kätte ja jaksata kõike vajalikku teha, ilma et liiga palju energiat sisse ajaks. Ülilihtsustatult - kuidas veresuhkur tegutsemiseks piisaval tasemel hoida ja ajul piisavalt energiat anda.
KustutaSiin hakkab ainevahetus rolli mängima - kui keha otsustab kõik sissetuleva ühehelikiirusel tallele panna, siis on pmst kahvel - kas ei jaksa mitte midagi või lähed paksuks. või kompromiss, kus hädapärast midagi jaksab ja läheb mõõdukalt tüsedaks.
Kusjuures kui keha mingil põhjusel hakkab kõike sissepandavat ülehelikiirusel rasvhapeteks pakkima ja rasvarakkudesse saatma, siis samal ajal võivad keha teised koed ikkagi nälga jääda, sest ainevahetus on talletamise suunas kaldu.
KustutaAga TT-le teeb seda selgeks sama vähe, kui väljendi "privileegipimedus" tähendust, nii et asjatu üritus.
...ja meenutan taas kord, et ainevahetuse-asi käib ka teistpidi, st. keha võib sissetuleva ülehelikiirusel tallele panemise asemel selle ülehelikiirusel hoopiski ära kulutada. Mina näiteks võin end lõhki süüa, kaal sellegipoolest alakaalu piirimail.
Kustutanojah, kui eriti labidaga lüüa, siis osal inimestel läheb toit suuresti energiaks ja osal ainult aineks ja keeruliseks läheb siis, kui tahaks emba-kumba rohkem saada, kui loomuldasa tuleb.
KustutaMa käisin ka just hiljuti töötervishoiuarsti juures, 15 minutit wham bam thank you ma'am, kirjutada poleks millestki, isegi kui ma kirjutaks veel kuhugi. Pmst mõõdeti vererõhku, veresuhkrut ja head aega.
KustutaHmmm ... ei teagi nüüd, olen ma elustiilinats või ainevahetuse pede :P Kõige naljakam, et tunnen end seejuures äraütlemata hästi ... peale jooksuringi ja praemuna ning peekoniviile leivaga pluss kaneelikuklid (ohtra suhkru ja gluteeniga) kange musta kohviga ;)
KustutaElustiili koha pealt lihtsalt jagan oma positiivset kogemust. Äkki sellest ka mu hea tervise ja mugava elu "privileeg", stardipakkudeks nõukaaja inseneriharidus ja suhtumine: ise teed oma valikud, ise vastutad.
Sul on olnud privileeg saada nii geneetiliselt kui ka keskkonnamõjudest tulenev hea tervis ja sul ei maksaks mõõta kõiki inimesi oma mõõdupuude järgi - kui sa seda siiski teed, siis ongi sul privileegipimedus.
KustutaPositiivse kogemuse jagamine on võimalik ka ilma elustiilinatslust ilmutamata.
TT: "...Samas saab kaalu tõsta ainult ja ainult söömine ehk energiakuluga võrreldes ülemäärane sisendenergia kogus."
KustutaMa ausalt öelda ei tea, miks ma tuuleveskitega võitlen, aga see "ainult ja ainult söömine" on nii ebatõene väide, et ei saa jätta osutamata.
Lühike, lihtsasti arusaadav info:
""5 Reasons You're Gaining Weight That Have Nothing to Do With Food":
https://www.cnet.com/health/nutrition/5-reasons-youre-gaining-weight-that-have-nothing-to-do-with-food/
Epp, kuidas sa ilma söömata kaalu tõstad? Vabandan, ma artiklit lugeda ei jaksa, aga ehk oma kogemusest oskad rääkida. Lihasmassi tõstline on teine teema, aga mind huvitaks just see söömise pool.
Kustutate räägite üksteisest mööda. TT räägib puhtalt kõige lihtsamast tehnilisest aspektist, et juurde ei saa võtta, kui sööki sisse ei tule. Enamus teisi räägib sellest, kuidas kaalu muuta nii, et ise elu ja tervise juurde jääda. See tundub praktiliselt võttes nii endastmõistetav, et ei tule selle peale, et keegi teine tahab samal ajal rääkida "sfäärilistest lehmadest vaakumis", sest see tundub tore teoreetiline küsimus. Paraku pole sellega tegeliku söömise koha pealt suurt midagi pihta hakata.
Kustutama iseenesest mõistan seda TT tahtmist, sest ma olen ise suur sfääriliste vaakumisse paigutatud lehmade entusiast ja just sel põhjusel olen ise oma nahal tunda saanud, et sellega ei maksa praktiliste küsimuste arutamisse sisse tikkuda.
KustutaMina lugesin artiklit ja oli hea.
KustutaRebane, muidugi, kaalu muutmiseks peab sööma / mitte sööma. Aga esiteks sekkuvad siis keha sisemised asjaolud. Teiseks, sööma või mitte sööma ajavad meid samuti asjaolud, mis on vaid osaliselt meie kontrolli all või siis mille kontrollimine on raske. Ma võtsin mõni aasta tagasi loetud kuudega 10 kg juurde (ei olnud lapseootel, aga tunne oli, nagu oleks). Tean ka inimesi, kes on enda tahte vastaselt kümneid kilosid maha võtnud. Mul üks tuttav hakkas päevapealt suitsetama, mitte et see oleks olnud ta teadlik otsus või ta oleks seda tahtnud, aga nii ikkagi läks.
Meie kehad sõltuvad paljust, ja vaid ideaalsel juhul on see kõik meie enda määrata.
"Saiake sisse - junn välja" on mehhanistlik vaade metabolismile, mis pole küll _vale_, aga mis pole kindlasti ka piisav.
Ma sain aega artiklit lugeda ja selles kirjeldatu oli ootuspäraselt igati loogiline ja arusaadav. Mul on endal need asjad keskealise naisena ka ise läbi elatud. Mida ma Epu käest teada tahtsin, oli see, kuidas kaalu tõsta ilma söömata.
KustutaSfääriliste vaakumisse paigutatud lehmade teema jääb mulle väga kaugeks, aga kõlab fastsineerivalt :-)
Ja eks ka mina ole üks privileegipime, sest mu kaal tõuseb ja langeb siiski peamiselt tulenevalt sellest, mida, millal ja kuidas ma söön ja vähem sellest, kuidas ja kas end liigutan. Loodus on olnud lahke ja siis on isikliku kogemuse puudumisel (ka last oodates lisandus 8 kilo) keerulisem mõista juhtumeid, kus lisakilod ründavad kümnete kaupa. Aga kaasa elan ikka, see ju ebaõiglane ja igati ebameeldiv.
Rebane, lugesin oma kommentaarid kolm korda üle, kusagilt ei leidnud, et oleksin kirjutanud: ma ei söö, aga mu kaal tõuseb.
KustutaMa lugesin ka oma kommentaari uuesti üle ja sain aru, et olin asjata kinni jäänud su tuuleveskitega võitlemise kommentaaris sedastusele, et söömisest üksi ei sõltu midagi. Ei sõltu jaa, selles oleme kõik ühel meelel, aga kui tahta siiski kaalu tõsta, siis mis sellele kaasa aitaks, ehk mis on (rohkem) söömise alternatiiv?
KustutaSinu viimases kommentaaris öeldu peale ma ausalt öeldes poleks osanud tulla.
"sfäärilised lehmad vaakumis" on ühest anekdoodist ja sellest on saanud üldisem kõnekujund selle kohta, kui mudel lihtsustatakse nii ära, et sellega on hea lihtne ringi käia, aga pole praktikas midagi pihta hakata.
Kustutaehk siis taluniku lehmad ei andnud piima ja ta pöördus ülikooli teadlaste poole, et need tema mure lahendaks. Teadlased moodustasid uurimisgrupi, mida juhtis teoreetiline füüsik, kogusid tükk aega andmeid, läksid nendega ülikooli tagasi ja jõudsid lahendusele. Füüsik tuleb taluniku juurde tagasi ja ütleb "me leidsime lahenduse, see töötab eeldusel, kui lehmad on sfäärilised ja vaakumis".
https://en.wikipedia.org/wiki/Spherical_cow
anekdoot on muidugi topoloogiliselt ebatäpne, ma ütleks, et abstraheeritud lehm on pigem toor kui sfäär.
pmst on asi ikkagi selles, et kui inimene läheb näiteks liiga paksuks või kõhnaks põhjusel, et ta kilpnääre on liiga loid/agar, siis vastavalt vähem või rohkem toitu sisse ajades jääb ta haigemaks edasi või sureb kätte ära, ja kilpnäärmeravi oleks see, mis päriselt aitab ja seda on tal vaja palju elulisematel põhjustel kui kehamassi või ümbermõõdu anomaalia, mis on ainult sümptom.
Vaatasin üllatusega et postituse alla ilmunud hulk lisakommentaare, ja mis ma näen, enamus minu kommentaari taha. Loen ja veendun jällegi tõsiasjas, et kas ei loeta tähelepanelikult või siis lisatakse kommentaarile omalt poolt lambist juurde mida ma "mõtlesin". Kokkuvõttes paljud vastused märklauast puhtalt mööda.
KustutaEnergia ja massi jäävuse seadus kehtib alati ja igal pool ;)
Toitumise puhul selle rakendmine on küll vähe komplitseeritud :P
Samas saab kaalu tõsta ainult ja ainult söömine ehk energiakuluga võrreldes ülemäärane sisendenergia kogus. Kas oled näinud koonduslaagrite piltidel ülekaalulisi?
Millega ma absoluutselt ei eita erinevate inimeste seedetrakti erinevat efektiivsust, sama toit ja kogus võib anda erineva energiasisendi, kogus mis ühele ei mõju tekitab teisel ülekaalu.
Esimene lõik, ehk märkate, et ehkki seadus kehtib siis seda loomulikult ei saa kasutada toitumise puhul sõna-sõnalt, küll POOLNALJAGA!
Kaalu saab tõsta AINULT söömisega (kui me jätame rinnasuurendusopi või muud taolised kõrvale :P ). Sõnagagi ei maini ma tervislikkust või ellujäämist nagu notsu ära märkis.
Boonusena, lisasin, et sama toit ja kogus võib erinevatel inimestel anda erineva energiasisendi (sajal erineval põhjusel), ehk siis inimesed on erinevad, aga see ei muuda eelmise kahe väite tõeväärtust.
Saan aru, et kehakaal on tänapäeval tundlik teema, sorry kui kommentaar kedagi isiklikult puudutas.
TT, muide, olemata ekspert, arvan ma, et isegi kui nii lihtsaks taandada, ei pea see päris paika - nimelt siis, kui ülikiire ainevahetusega inimene tahab juurde võtta. Kui ainevahetus teeb kõik söögi nii kiiresti energiaks, et midagi ei ladestu.
Kustutakui inimeste juurest teiste imetajate hulka siirduda, siis vt karihiir, kes peab kogu aeg sööma, et lihtsalt elus püsida.
ja meie seedesüsteem ei võimalda ka kõrgema oktaanarvuga energiakandjaid tarvitada kui need, mille jaoks me kohastunud oleme.
Kui selline inimene tinahaavleid või veel parem, kullaterasid alla neelaks, siis ilmselt jah, mass suureneks, aga kas seda nüüd söömiseks saab nimetada.
aga kui me tervislikkust üldse mängu ei võta ja kaaluküsimuse täielikult elust abstraheerime, siis pole ka ühtki argumenti, miks ei võiks kaalu tõstmiseks kulda või kive neelata - või kaalu langetamiseks midagi amputeerida.
Kustutaja kui juba söömisest rääkida, siis pole põhjust jätta igasuguseid toitaineid ja nende õigesse kohta jõudmist arvesse võtmata.
Igasugu rasvaimud ja maoväendamised on kuhugi sinna amputeerimise suunda.
KustutaNoh, Tom-poiss, kas sa ei peaks populaarsuse eest tänulik või sellepärast rõõmus olema hoopis või midagi?
KustutaKaur, jaa, ning toidu toiteväärtusest hoidumine seda välja oksendades on kah kuskil selles suunas.
Kustutamälestusväärne tsitaat filmist "Saatan kannab Pradat": "ma olen ühe kõhugripi kaugusel oma ideaalkaalust".
Kustutaaa no ja paelussi munade sissesöömine on ju samuti reaalne praktika.
KustutaToitumisteema ja kaal on alati köitvad.
VastaKustutaMa vist kirjutasin siin kevadel, kuidas perearst tahtis mind kohe peale kopsupõletikku kardiosse kamandada.
Taastusin, korrigeerisin toitumist, otsisin meelepàrast trenni ja nüüd septembris leidsin. Tore kamp, intensiivne pallimäng 2x1,5h nädalas, lisaks kõnnin 10k sammu ca päevas, vahel vähem, vahel rohkem. Mis alla ei lähe, on kaal. Muudan menüüd, käin füsios, magus on peaaegu miinimumil, kord ndls luban miskit. Magan 7h jutti. No mida ma veel võiks teha? Nutt tuleb peale, ikka liigun sinna emapoolsesse paksude suguvõssa ja tundub, et oluliselt mõjutada palju ei anna. Mingi hormonaalne jama lisaks.
Nii et hetkel ajavad mind kõik tervisekuulitajad marru.
Mul on selle kohta parem sõna: elustiilinatsid. Mu perearst on elustiilinats, kui kaeban seljavalu, kilkab ta suure rõõmuga, et on vaja iga päev planku seista, tema seisab tervelt kaks minutit - või oli see kolm. Ma siis vaatan teda kalanäoga ja mõtlen, et kallis proua, mu rekord planguseismisel on 7 minutit, kuidas see mu seljavalude vastu aidanud on, aga välja ma seda ei ütle, sest mul on taastusravisse saatekirja vaja ja pole mõtet temaga sellepärast vaidlema hakata, niigi on haigekassa poolt mulle ainult mingi 15 min ette nähtud.
KustutaElustiilinatsid arvavad pahatihti, et mingi üks ja lihtne valem töötab igal juhtumil samamoodi edukalt.
Hakka karnivooriks, töötab kindla peale.
KustutaKäisin just töötervishoiuarsti juures, pea käib headest nõuannetest ringi. Kui jaksan, kirjutan. Planku teha ei kästud. :)
Kustutamina nt ei saa karnivooriks hakata, sest iga kord, kui ma üritan valgulisemat dieeti pidada, hakkab kole raske ja paha, nagu kivi oleks kõhus.
KustutaEi kästud planku teha! Kaur, su perearst on rikkis, vaheta ta välja! :D
KustutaSee ei olnud perearst. Ma ei mäleta, millal ma oma perearsti viimati nägin üldse. Aastaid tagasi. Küll aga _soovitati_ perearsti juurde minna.
KustutaJa minu perearst ei lubanud pärast kopsupõletikku mingit aktiivsemat jalutamisest aktiivsemat liikumist teha öeldes, et ära tee midagi, mis pulsi üle 100 viib. Magusasöömise keelas ka ära, et ei toeta paranemist. No kujutage siis ette, kui võetakse kaks olulist heaolutunde tekitamise allikat ära. Selle peale organism hakkas igasugu pisihädasid tekitama ja tüütasin arsti veel mitu kuud "tühiste" probleemidega, millest osa olid ka seedimisega seotud.
KustutaAa, okei Kaur, mitte perearst vaid töötervishoiuarst. Need on omaette tõug. Mõnikord ma mõtlen, kas neil on natuke igav? Mis ei ole paha asi, sest nad viitsivad oma patsiendi tõesti iga mutrikeseni läbi uurida, samas kui perearstidel kipub kergesti tekkima suhtumine "üks probleem korraga" või halvemalt juhul "üks sümptom korraga"
KustutaMa ei tea, kas neil on igav. Aga mul on hea meel, et nad on olemas. Ma arvan, et töötavaid inimesi regulaarselt arstile saata küsimusega "kas sinu töö rikub sinu tervist? kui jah, siis mida sa saad selle vastu teha? ja mida saab su tööandja teha?" on väga hea tava. Ka sundkorras veresuhkru ja kolesterooli mõõtmine on kindlasti kasulik.
KustutaVestlesin arstiga veidi eri ametitest ja nendega kaasuvatest hädadest (tal vist tõesti oli igav). Ma arvan, et selline ennetav probleemide seire on hästi kooskõlas tema kui meediku missiooniga siin maailmas.
Mulle meeldib idee, et poest ei tohiks osta sööke, kus on üle 3 komponendi. Idee selles, et teha ise süüa puhastest toiduainetest, kuna valmistoidud poest sisaldavad alati kahtlaseid asju. Mitte et ma seda reeglit suudaks kogu aeg jälgida, aga ideena hea millele mõelda tervislikust toitumisest mõeldes.
VastaKustutaÜks lisateema, mida toitumise ja trenni teemalistes diskussioonides eriti palju ei kajastata, on naised vs mehed. Suurem osa uuringuid on tehtud eelkõige meeste peal, iseäranis füüsilist aktiivsust puudutavad uuringud. Lisaks toimivad kehad eri vanuses erinevalt. Ses mõttes on minu jaoks olnud üsna silmiavav Dr. Stacy Sims, näiteks tema vestlus Andrew Hubermani podcastis. Täitsa huvitav oleks teada, mida Indigoaalane sellest arvab....
VastaKustutaPanen nimekirja 😀
Kustuta