Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

esmaspäev, 31. mai 2021

Professor sai värske õhu mürgituse


Ma kardan Eesti teatrit. Ma tõesti ei mäleta, millal ma viimati nägin etendust, mis poleks kas a) nii Diip, et ma jään magama b) poleks labane. ( Õnneks on blogi. Viimane etendus, mis mulle meeldis oli 2013 Kukruse mõisas Gorki ) 

Aga tänases kontekstis. Teater. Päris. Gerda Kordemets peaks olema kvaliteedi garantii. Head näitlejad. Annaks komöödiale võimaluse?

Ma olin väga elevil. Proovisin selga kolme kleiti ( poleks vaja olnud, enamik kandis casuali), otsustasin, et mu jalad on kontsakingadeks piisavalt terved (viga, ei olnud). Saalis olid toolid hajutatud, oli ruumi ja õhku. Pimedas sai maski salaja ära võtta. Puhvetis oli kooki ja konjakit. Nagu vanasti.

Kui ma lapsena pioneerilaagrites käisin, toimusid seal isetegevusvõistlused. Üks kindla peale mineku sketše oli selline. Näitlejad esitasid  mingit kokkulepitud etüüdi. Siis tuleb lavastaja ja ütleb: ei, nii ei sobi. Tehke lõbusamalt. Seejärel esitatakse sama etüüd rõhutatult lõbusalt. Siis palub lavastaja, et ei ei, tehke kurvemalt, pateetiliselt jne jne. Jube naljakas oli. Laval. 

Seda etendust vaadates tuli see mulle millegipärast meelde. Tundus, et neil oli sama strateegia. Hei, meil on ülihea materjal. Mida teha? Filmi me ju laval taastada ei saa...

Kas teeme filmi parimate lõikude esituse? Filmi paroodia? Etenduse sellest, kuidas filmi tehti? Sulev Nõmmiku ja Liia ja Helle elust?( Huvitav, miks teised kõrvale jäeti, sest see oli kõige huvitavam osa).

Mingil hetkel hakkas nagu looma ja siis läks jälle lappama. Minu jaoks.

Positiivset oli ka. Mingil põhjusel ma suhtusin Inga Lungesse eelarvamusega,  aga ta oli väga hea. Ilmselt tuli kasuks, et tema tegelaskuju oligi selline tõsine ja polnud vajadust juurelda, kas teeme paroodiat või loome rolli. 

Üks vau hetk, kui otsisin lausa prillid välja. Kas tõesti on laval Kuslap ??? Kalle Sepp oli. Super parodeerija. Ja muidugi Vinteri muusika on super ( mis, nagu selgub on hoopis Suppe Marss, Chopini Etüüd op 10 no 6, Mussorgski, Raveli Pildid näituselt Limogesi turg  jt oma).


Et siis nii. Eks kaheksa aasta pärast üritan uuesti :)

Kas ma soovitan? Ei. Vaata parem uuesti filmi.

esmaspäev, 24. mai 2021

с уважением


3 järeldust.

Jõudsin eile ühe huvitava avastuseni.

Kõik on sadu kordi kuulnud venelaste väljendit " ne uvazaes ?", Ma pole kunagi juurelnud selle mõtte üle, sest üldjuhul toimub see kontekstis, et keegi veenab kedagi jooma sama palju alkoholi, kui ta ise, sest üksinda on nõme purjus olla.

Aga vihastades ühe kolleegi peale, kes kokkulepitud koosoleku sujuvalt ära jättis ja ühtteist oli veel. Sain aru, et see ongi  ju nüüd see.

Ta ei austa mind. Minu aega, minu tööd. Mind.

Õnneks või kahjuks pole ma ainus,  kellega ta nii käitub. 

Naljakas, et Eesti kultuuriruumis eriti ei räägita lugupidamisest. Hiljuti just lugesin üht vene raamatut, kus tegelane rääkis endast, et .... Elan hästi, minust peetakse lugu...

Eestlased on pigem tublid? Hinnatud ?

Küsimus on see, et kas lugupidamine on nagu usaldus ja autoriteet,  mis tuleb võtta või välja teenida. Või saab midagi ette võtta, et inimene hakkaks teisi austama.


Tallinna rattateede ja parkide eest võite mind tänada. Ma olen selle lühikese aja jooksul saanud juba teise üllatava trahvi. Sain kirja. Selgus, et ületasin kiirust Tammsaare teel... Teel, mis on täis ummikuid ja teeremonte. Ja kus seal üldse kiirust mõõdetakse? Ma olevat sõitnud 58 km/h.  Ning mitte keegi ei pakkunud võimalust trahvi asemel rahuneda. Kuna ma käisin passipilte tegemas, siis oleks rahunemine olnud abiks nii enne kui pärast... Ja mis veel põnevam, ka mu mees sai samal päeval samas kohas trahvi. Ehk siis terve pere panustas.

Igatahes. Võtke heaks. Pole tänu väärt.


Ja kolmas järeldus. Kuna keegi ei küsi, siis ütlen ise. Minu maitse on hapu. Ja sellest tulenevad hapukasmagusad marjad, hapukasmõrkjas greip, hapukassoolane kurk ja hapukasumamine liha.




reede, 21. mai 2021

Eurovisioonist ja vihmast

Mul  on nii kahju, et Eurovisiooni kõige põnevam komponent: ettearvamatu hääletamine on kadunud. Selle asemel on nn võistlusest saanud ennustuskontorite tulemuste ettelugemine. Kui igas riigis alustatakse esitust: Nii, nüüd hakkab laulma selle võistluse võitja. Või: sellele laulule keegi edasipääsu ei ennusta. Siis... loomulikult on kõik kuulajad rohkem või vähem eelhäälestatud.

ja muidugi on selle " kahju" üks osa see, et mul on lihtsalt nii erinev maitse. Minu meelest on väänlevate poolpaljaste naiste aeg läbi. Piinlik.  No esimesena tuleb pähe . Alijev, kes võiks tõsiselt mõelda, kas siivsal moslemiriigil on sünnis lavale saata prostituudid?. 
Või olen mina vanaks jäänud.

Samuti ei meeldi mulle, kui tolereeritakse mustalt laulmist ja/või plagiaati ( sest neile on ennustatud edasipääsu). Näiteks Küpros vs Lady Gaga, Horvaatia vs Tii, Šveits vs eelmise korra võidulaul jne.

Ja noh. Mõtteainet on meil ka selles osas, et me saadame alati mingeid tavalisi tüüpe, keda isegi koolis pole kiusatud...

Kui ma mõtlen lauludele, mida ma praeguseni mäletan, siis need on üllataval kombel rahvuslikud, või lihtsalt teistsugused, eristuvad taustast. Näiteks venelaste Matrjoska, ukrainlaste kanepikülvamine, prantslaste šansoon, soomlaste rock.
Leedu, Islandi ja Taani laulud olid lihtsalt napakalt lõbusad. Ja Portugal ning  Belgia kunagise Portugali võidulaulu tuules kammerlikud. Tavalistest eurolauldest mäletan ma positiivselt Bulgaariat. Esitus oli nõrgake, aga laul tõsiselt haaras. 

Ja lihtsalt veel huvi pärast. Kas keegi teab. kas Inglismaal näidatakse ülekannete ajal ka ingliskeeles esitatud lauludele supakaid? Et oleks mõistetav?


Ps.Marca, ma tippisin eile autos sulle pika kommentaari, mis lendas.. kosmosesse. Uuesti enam ei viitsinud. Pika kommentaari lühike kokkuvõte. 

Algatusvõime on oluliselt lihtsam mõiste.  Eile oli koosolek. Kõik ruumis viibijad olid moel või teisel omandanud antikehad. Tegin ettepaneku loobuda maskidest. Algatus võeti kolleegide poolt ühehäälselt ja kestvate kiiduavaldustega vastu. 

Mul on algatusvõime. :)


Ning teine teema. Soovitage laule, kus räägitakse vihmast. Kui sul on spotify konto, siis võid kohe sinna listi lisada. Tänan!

( Kogu nimekirja nägemiseks lükka paremas servas olevat noolekest)

teisipäev, 18. mai 2021

Märkmed metsa kohta


Tänasest Päevalehest: Eesti väidetav puiduvajadus aastas on ca 12 mln tihumeetrit


Internetist: 1 hektarilt saab ca 64-125 tihumeetrit. Keskmiseks peetakse 105 tihumeetrit.

(vrdl  2019 aastal raiuti 11,3 mln tihumeetrit, mis oli ca 50 000 ha st ca 226 tihum/ha)

Kui arvestame keskmiseks 105 tihum, siis see tähendab, et aastas vajame u 114 286 hektarit.

seega  selleks, et tagada järjepidev tarbepuidu vajadus vajame

60 puupõldu x 114 tuh ha = ca  6,9 mln hektarit

Ka siis, kui nn tootlikkus on poole suurem, oleks vaja u 3,5 mln hektarit. Praegu on Eestis metsamaa all  ca 2  mln hektarit, see olevat u pool maismaapinnast.


Mis mu arvutustes valesti on?


Miks linnud ja kalad on parves, aga loomad karjas ?









lilled, millest saab küüned

neljapäev, 13. mai 2021

Nostalgianeljapäev. Kiri minu nooremale minale, aastasse 1985

Tere !

Kuidas sul läheb? Kas selle aasta maiparaad oli tore?  Kui mu guugle (allpool selgitan, mis see on) mind ei peta, siis oli vist päris ilus kevadine ilm. Lõpuklassis vist metsa istutama ja kive korjama ei saadetud ? Aga aiamaal ja vanaema juures sai kartul juba maha ?
Seeliku ja pluusi said lõpetamiseks valmis? Hmhm. Ega see seelik suurem asi pole, isegi mustvalgelt pildilt on näha, et eriti ei istu. Aga me sinuga polegi mingid osavnäpud. Ja ma luban sulle, see on viimane kord elus, kui sa PEAD näputööd tegema.

Meil on siin ka hästi. 

Kuna meil on augustis üks riigiga seotud tähtpäev, Eesti saab 1991 vabaks ja me tähistame taasiseseisvumist, siis on käimas kampaania, et kirjutatagu enda 30 aastat nooremale minale kiri. Ma tean, aastas 1985 on sul sellest sügavalt ükskõik. Aga sa ei kujuta ettegi, kui palju elu muutub. Õnneks sellises suunas, kuidas meile sinuga meeldib. Nüüd on sõna otseses mõttes pudrumäed (kahjuks küll suurem osa neist prügikastis), sa võid vabalt minna kuhu jalad viivad, naistel on korralikud hügieenivahendid. Aastaringselt müüakse värsket kurki ja maasikaid. Ning olukorda, kus pooltel lõpetajatele on samast kangast õmmeldud kleit, sest muud kaubandusvõrgus polnud, ei juhtu iialgi. Veel enam, peale ükskute fanattide, keegi ei õmblegi enam ise. 

Aga ma hakkasin mõtlema, et mis ma sinna 1991 aastasse ikka kirjutan. Selleks ajaks oli elu juba nagu hernes, lükka ja veereb. Loomulikult, nagu elus ikka, tuleb ette raskemaid ja keerulisemaid aegu, pisaraid ja pahandusi.. ja 1993 ning 1994 olid minu tänasest punktist vaadates kõige raskem aeg. Nälg, vaesus, kriis... Olgu, niimoodi kirjapanduna kõlab see koledasti, tegelikult oli see seda tüüpi kriis, mille kohta öeldakse, et  "tuleviku vundament", "leidsin iseenda" jne bla-bla muud klišeed. Aga täiesti tõsiselt. Kui ajamasin peaks andma sulle võimaluse sellest pääseda, ära tee seda.  Vastupidi. Ürita sellest perioodist võtta rohkem, kui mina toona suutsin. Oled hoiatatud :)

Niisiis. Et sel kirjal ka mingi mõte oleks, kirjutan sulle (Või mulle? Meile?) aastasse 1985. Sa oled 14 ja täna ja praegu teed sa otsuse, mis muudab ja mõjutab su elu. Meie elu. See on esimene, 100% sinu enda poolt tehtud elu muutev otsus.

esmaspäev, 10. mai 2021

Muutunud elu


Lugesin üle pika aja paberraamatut. Väga hull polnudki, aga kuna mõlemad olid laenatud raamatud, siis tundsin puudust võimalusest tõmmata headele kohtadele näpuga highlight ja lisada lugemise käigus tekkivaid mõtteid.

Alguses häiris ka see, et teksti ei saanud suuremaks teha, aga sellega silm kohanes.

****

Täna hommikul oli staadionil suur priske jänes. Kuna rahvast juba liikus ja lapsed läksid kooli, siis oli jänes paanikas ja üritas staadionilt välja pääseda. Staadion on meil laste eest kenasti lukus, seega ta pidi staadionile saama aia alt või mõnest praost. Tiirutas tiirutas. Lõpuks pääses välja. Meil on läheduses mitu metsa, kust ta võis tulla, aga kõikidesse pääseb üle autoteede. 

Hakkasin mõtlema, et kui ta nüüd juhtumisi pääses välja nn valest praost ja isegi, kui tal on mõne põõsa all taipu rahuneda. Kas jänes mäletab oma kodu? Kui ta põgenes praegu vales suunas, kas tal on siis niipalju instinkte, et õiges suunas pöörata ja õigesse metsa minna?

Või polegi jänestel õiget kodu st nad võivad elada suvalises kohas?

*****

Eelmisel nädalal, vaktsiiinieufoorias, hakkasin planeerima suvist puhkust. Sain internetist teada, et mind on valmis vastu võtma Montenegro, Madeira, Sloveenia, Kreeka, Gruusia, Küpros ja Horvaatia.  Paketireisiga saaks lisaks Bulgaariasse, Türki ja Egiptusesse. Kaht viimast ei tahaks.
Samuti on vist liiga vara loota siseruumide ja kultuuriürituste peale. Mõistlik oleks ilmselt sihiks võtta loodusturism. Väljas ja turvalisem.

Osa riike langes kohe ära, kuna lendamine läheks liiga kalliks. Silma jäi Sloveenia. Kui sõidaks lennukiga Ljubljanasse, sealt rendiks auto ja läheks Bledi järve äärde. Mäed, koopad, kosed, järv, meri... olin juba oma mõtetes alpides eedelvaisse korjamas, kui kusagilt kuulsin katket, et Hispaanias? ( või oli see mingi muu riik) peab maski kandma ka õues ja rannas.

Korragi jõudis minuni teadmine, et nii lihtsalt need asjad, et ostad piletid ja sõidad kohale, enam ei käi. 

Võtsin ette Euroopa andmed ja sain aru, et mõningate eranditega kehtib üldiselt reegel, et riigid, kes mind ootavad, on kõrge nakatumismäära ja madala vaktsineerimisosakaaluga... Muid piiranguid ei hakanud uurimagi.

Paar nädalat võib päris palju muuta, seega enne mai lõppu pole vist mõtet midagi mõelda ega planeeridagi. Eks siis juunikuus näeb. Egiptusesse vast ikka saab. Toon teile sealt natuke lav - tüvesid..


neljapäev, 6. mai 2021

Vihmase päeva lugu

Täna on kuidagi eriti halb päev.

Kõigepealt lugesin, et Arina hukkus piinarikkal moel. Nutsin ja mõtlesin, et miks ometi see õnnetu koer on ära teeninud sellise saatuse. Aidake meelde tuletada, kes juhtis Ritsiku kommentaariumis tähelepanu sellele, et religioonid on inimesekesksed. See paljukannatanud koer väärib kindlasti kohta paradiisis, kui see vaid olemas oleks. Puhka rahus.

Siis selgus, et üks tuvipaar tahaks meie rõdule pesa ehitada. Kunagi rumala peaga magasin õige aja maha ja ehitasidki. Ja no sa ei viska ju mune ja poegi üle serva. Aga mul on sel rõdul vaja pesu kuivatada ja tomateid kasvatada. Niimoodi käisingi päev läbi neid ära ajamas ja kõikvõimalikke sobivaid kohti barrikadeerimas. isegi kass tuli moraalselt appi.  Loodetavasti said tuvid vihjest aru ja leiavad mõne teise koha.

Siis sain kirja Vormsi lageraie ja  metsade " majandamise" osas. st kiri oli siis ülevaade olukorrast. Nutta tahaks. Miks, kurat, ei saa inimesed aru, et tarbepuidu saamiseks on olemas täiesti aktsepteeritavad raiumismeetodid?! Miks ei saa omanik aru, et mets kogu kooslusega on privileeg. Kui oled kellegi taltsutanud, siis pead nende eest ka vastutama.

laupäev, 1. mai 2021

Ilus filmimuusika

Ühes raadiosaates väideti, et üle aegade parim filmilaul on Võlur Ozist Over the Rainbow. Ma ilmselt nõustun. Läbi aegade kestnud, sadu erinevaid interpretatsioone versioone võimaldav meloodia, armas sõnum jne. 

Mul on alati, kui küsitakse lemmikuid, väga raskelt vastata. Sest ühte ainsat laulu, raamatut, filmi jne pole. Mulle meeldivad paljud. Praegune nimekiri on täna ja praegu ja välja jäid väga väga paljud. Näiteks  Adele Skyfall, Ristiisa, Eesti filmidest Ehala, Vinter, Grünberg, Podelski looming, Mees ja naine, Emmanuelle, Vis a vis jne. Mul oleks lihtsam koostada top 10000