Mõni aeg tagasi kuulasin Rita Rätseppa loengut kuidas tekib tööstress ja kuidas seda vältida. Üks väga hea definitsioon oli. Et keskmine stress on, kui tahaks öelda. Ja tugev, kui kõik on paha.
Aga mulle tundub, et üks stressi definitsioon oli puudu, See millest alustasin. Abitus. Lootusetus. Arusaam, et sa ei saa midagi muuta. Viimasel ajal on seda just seoses riigiga. Ja ma pole kindel, et minna laskmine.. a la mida ei saa muuta... on kõige õigem strateegia.
Kuulan ja mõtlen. Ma saan teoreetiliselt aru, miks ja kuidas tekivad sellised mõtted. Me kõik oleme inimesed oma arusaamiste, vaadete ja hoiakutega ning lahendused on üks suur kompromiss. Mis teatavasti ei tarvitse olla alati parim lahendus. Aga kuidas ikka ja järjest loen ja ei saa aru? Kuna ilmselgelt ei saa olla nii, et ainult mina olen tark ja kogu muu maailm loll, siis on vastupidi. Ja see ei ole meeldiv tunne. Ma ei taha hull olla. Toon mõned näited. Kuna ma ise olen neil teemadel (liiga) palju kirjutanud, siis toon toeks hoopis autoriteedid, kes on minuga sama meelt.
Näiteks.
Eeldus: Kui keelame koolis nutitelefonid, siis lapsed on vähem sotsiaalmeedias ( ja teevad rohkem muid asju). Nii puhas lihtsameelsus, et ei oskagi kommenteerida. Maria Murumaa-Mengel ja ka TT on nimetatud eelduse ka ümber lükanud.
Eeldus: Kõik inimesed tahavad minna tööle (kontekst: Lapsed peaksid minema kutsekooli ja olema koolis vähemalt 18 aastaseks saamiseni, et saada tulevikus väga hea töökoht.) Ok. Kindlasti on olemas inimesi, kes unistavad TÖÖLEminekust. Puusalt pakun, et suurem osa inimestest tahaks eneseteostust , mis samal ajal tagaks ka piisava sissetuleku. Riigi seisukohast saan aru. Me vajame töötegijaid. Maailm läheb hukka, kui keegi ei viitsi mitte midagi. Aga sõnum tuleks pakendada teisiti.
Eeldus: Alkoholiga seotud meetmed vähendavad oluliselt joomisKULTUURI(tust).
Raadiost kuuldud vestlus:
Kaupmeeste liit: kas võiksime enne, kui riiki seadustab uue kohustusliku miljoniinvesteeringu(litsentsid) vaadata, kuidas toimisid eelmised meetmed (investeeringud, et alkoosakonnad eraldada. ( vastus: ei ole toiminud, kuna muidu me ei otsiks uusi lahendusi). Teeks näiteks mõne pilootprojekti? Vaataks, kuidas Tallinnal on läinud (omad karmimad reeglid)
Sotsiaalminiseeriumi ametnik: Austraalia ja USA näited näitavad, et meetmed toimivad.
Ma olen ise sellest liiga palju kirjutanud ja ka Heidit Kaio rääkis nagu ma isegi arvan.
Eeldus: Kui matemaatika õpetamine toimub läbi veebi, siis toimub see kindlasti (ajalehtede juhtkirjad) loenguna ja nagu koroona näitas, siis lapsed ei saa sellest aru.
Hmm. ma olen olnud (liigagi ja väsitavalt) interaktiivsel veebikoolitustel. Ja mis on siis variant B- jätame lapsed õpetamata? See põlvkond saab tiktoki ja youtuubi abil selgeks nii malemängu kui ka pommivalmistamise. Kui keeruline on siis algebra? Minuga samal seisukohal eelmise nädala Olukorrast riigist ja Rahva teenrid.
Eeldus: inimesed petavad ja varastavad ( elektriautode jm toetused) vs Eeldus: inimesed on ilusad ja head (kõik elanikud teavad ja sorteerivad prügi)
KOV on konstruktiivsem, ma ei loe otsustest, ma ei kuule neid. Vaid näen, kui nad juba toimuvad. Viimane näide. Ühel mitte väga ilusal päeval tekitati teele asfaldist muhk nn lamav politseinik. Mis probleemi sellega lahendati jäi arusaamatuks. Olles elanud 30 aastat vaatega sellele teelõigule, võin kinnitada, et kihutamist pole seal kunagi toimunud ja kui, siis liikluse rahustamiseks on olemas soodsamad võimalused: liiklusmärgid.
Hüva, raha on raisatud, tee rikutud. Nüüd on paigaldatud parkimist keelavad märgid. Mistõttu läheb kaduma vähemalt 2 parkimiskohta. Piirkonnas, kus iga parkimiskoht on kulla hinnaga!!! Miks???
Ja neid näiteid on palju-palju. Ma olen seda postitust edasi lükanud, kuna saatsin LOV kirjaga küsimuse ja ootasin vastust ( mille ma võiksin ühe soojaga ka ise valmis kirjutada, tean täpselt mis vastus tuleb).
Hiljuti tegi minister Hartman ettepaneku, et peaks maakondadesse saatma inimesed, kes vahendavad riigile elu ääremaal. Kui nüüd hästi järele mõelda, siis ... kas me mitte ei valigi oma kodukoha esindajaid riigikokku, et nad seda teeksid. Vahendaksid meie soove ja jälgiksid, et huvid oleksid kaitstud? Miks see siis ei tööta?
Meie koduoblasti sotsiaalmeedias on tekkinud liikumine - tahame Olegi või vähemalt Andret tagasi (eelmised linnaosavanemad). Paradoks seisneb selles, et isegi kui erakond X võidab, siis LOV juhi osas ei saa valija mitte midagi kaasa rääkida.
Kuidas ma saaksin tegelikult ja päriselt oma riigiga suhelda?
KOV puhul võib uskuda, et paljud nn algatused on planeeritud ja eelarvestatud juba eelmise võimu ajal.
Ja siit tulebki pika jutu point.
Oleg rääkis inimestega.
Anna ei räägi.
Ja sellepärast võidab meie piirkonnas järgmised valimised Keskerakond.
Palun suhelge minuga.
Kõik õige, ainult mata õpetamises üle veebi olen eriarvamusel.
VastaKustutaOeh, kommenteerimist oleks hulgi, ei hakka ummistama, lisan mu arust olulisemad:
VastaKustuta"Keskmine stress on, kui tahaks öelda. Ja tugev, kui kõik on paha.
Aga mulle tundub, et üks stressi definitsioon oli puudu, See millest alustasin. Abitus. Lootusetus. Arusaam, et sa ei saa midagi muuta."
Kui nii siis saan lõpuks aru miks mul stressi ei ole:
Keskmist seetõttu, et kui tahaks öelda siis ütlen (blogilugejad võivad kinnitada ;) ) ja stress naksti maandatud.
Tugevat pole, sest kõik on normaalne või hästi, tilgakesed paha tühiasi.
Arusaam, et midagi ei saa muuta pakub pigem kergendust: järelikult võin rahuliku südamega oma asjadega tegeleda (arvuti taga mängida või matkamas käia) selle asemel, et maailma pärast südant valutada - niikuinii ei muuda see ega minu pingutus midagi.
Kõike, kaasa arvatud matemaatikat saab õppida kõigi meetoditega - nii loenguvormis, kooliklassis kui ka üle interneti interaktiivselt või ka teksti või videot vaadates. KÕIK sõltub sellest kas on huvi õppida. Ehk siis tekitage HUVI õppida ja kõik muu laheneb iseenesest.
Nojust!!! See huvi tekitamine ongi minu arust inim-õpetaja oluline külg. Ja seda kõikides õppeainetes... Mata on lihtsalt spetsiifiline aine, mis on ühekorraga nii keeruline kui moodsas ühiskonnas hädavajalik.
Kustuta"Aga mulle tundub, et üks stressi definitsioon oli puudu, See millest alustasin. Abitus. Lootusetus. Arusaam, et sa ei saa midagi muuta."
VastaKustutaKui saab eraldada mina ja maailm (ei vastuta, ei pea tagajärgi likvideerima, ei pea vabandama) siis jah, saab tuim(em)alt ignoreerida.
Üksteisest sõltuvate ülesannetega töösituatsioonis on see aga tugeva stressi põhjustaja.
"Riigi seisukohast saan aru. Me vajame töötegijaid. Maailm läheb hukka, kui keegi ei viitsi mitte midagi."
Ega variant - lähen pärast põhikooli lihttööle, avastan et nii paljut endale lubada ei saa ja lähen edasi õppima, ei pruugigi olla riigi vaatenurgast ja raha kulutamise poolest halvem variandist lähen kutsekooli, avastan et õpitud eriala ei sobi, leian eneseteostuseks muu variandi ja ei tööta päevagi õpitud erialal.
Selles vanuses noored tihti ei teagi, mida nad tegelikult teha tahavad. Kuni 18aastaseni õppimise puhul on võib-olla rohkem kindlustatud, et hiljem on rohkem valikuid lahti. Rääkimata sellest, et teatud gruppi isikuid on hilisemas eluetapis väga keeruline saada tagasi õpingute juurde, kui nad on juba sealt lahkunud.
Ja kogu eneseteostuse ja muude ägedate plaanide kõrval on paljudes ametites ikkagi vaja, et tehtaks ära ka tarvilikud, kuid tüütud ja vahel ebameeldivad tööülesanded. Kes suudab 18aastaseni õppida, tuleb sellega ilmselt ka paremini toime.
"Eeldus: Kui matemaatika õpetamine toimub läbi veebi, siis toimub see kindlasti (ajalehtede juhtkirjad) loenguna ja nagu koroona näitas, siis lapsed ei saa sellest aru."
Klassiruumis võib see ka olla loeng. Matemaatikat ei pea õpetama interaktiivselt, aga seal on vaja saada aru põhimõtetest
ja teha järjekindalt läbi hulk praktilisi ülesandeid, et õpitu kinnituks.
See vajab aga pidevat mentaalset kohalolekut, mida teatud hulgal lastel on klassiruumis õpetaja kohaloleku ja jälgimisega parem saavutada.
Jah, eks ta ole. Igal asjal ongi mitu tahku ja vaatenurka :)
Kustutaalkoholi müümise ja tarbimise kohta huvitav intekas:
VastaKustutahttps://www.levila.ee/raadio/vestlus-endise-alkoturundajaga
Tänan soovitamast. Väga hea ja aus lugu- ma olen suuema osaga nõud.
KustutaKättesaadavuse ja tarbimise korrelatsioon on muiudgi endiselt küsitav https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_alcohol_consumption_per_capita