Toidupakendite valgusfoorist

söö julgelt!

Kaks tarka naist- K ja E kirjutasid hiljuti, kuidas vanuse lisandumine on küpsetanud nad avatumaks ja tolerantsemaks. Mina ei oska vääriliselt vananeda, ikka ajab närvi, kui mu kaaskodanikud ei suuda talitseda ja juhtida oma impulssidest tulenevat käitumist. Ning nende  tüüpide tõttu kannatan mina. Riik hakkab reguleerima, keelama, kehtestama.. kuidas ja mida ma tohin süüa.

Eile toimus (taaskord) teemal "Ülekaalu mõjud inimesele ja ühiskonnale" konverents Riigikogus.  Kõik osapooled on ühel nõul, et inimeste keskmine kehakaal on ajas kasvanud. Kõik on nõus sellega, et ülekaal on riskiks paljudele tervisehädadele. Tänaseks on suurem osa spetsialistidest nõus ka sellega, et rasvumine (st liigne kaalu tõus) on väga kompleksne nähtus, mida mõjutavad lisaks tarbitavatele kalorite hulgale ka geneetika, mikrobioota, keskkond, liikumine, kultuur, haridus  jne.
Uuringud näitavad, et ülekaal on keskmiselt pigem äärealade, madala sissetuleku ja hariduse, mehe ja teatud vanusegruppide nägu.

Nagu Irja Lutsar väga tabavalt panelistidelt küsis- millist probleemi lahendame- majanduslikku, terviseprobleeme, hariduslikku, esteetilist...? Kahjuks ei osanud ükski osaleja sellele vastata. Sest- andke mulle kirves...! . Nagu tavaliselt- üritame kompleksset probleemi lahendada lihtsustatult. Arvestamata mõjudega, mida selline lihtsustud " lahendus" kaasa toob.
Räägin praegu  ühe laual oleva "lahenduse", planeeritavast FOP_(front of package) valgusfoori süsteemist. Mis on kohustuslikuna kasutusel nt Prantsusmaal.
Sest, nagu asekantsler on välja öelnud- midagi peab ju tegema. Mis olemuslikult on õige.. Kui mitte midagi ei tee, siis ei muutu kindlasti midagi.

Miks ma olen vastu. Meeli on kirjutanud ka väga hea ja talle omaselt tasakaaluka artikli.  Minu poolt siis lisaks emotsionaalselt.

1. kasutatav süsteem peaks olema  teaduspõhistel alustel ning ei tohi klassifitseerida erinevaid toiduaineid ja jooke “meeldib”- “ei meeldi” printsiibil ning anda tarbijatele läbi värvi (eriti punase värvi) valet sõnumit tootest kui tervikust. Näiteks:  küllastatud rasvade demoniseerimine. Viimased uuringud poleenam nii kriitilised kui varem; st võimalik tekkiv  segadus, kui hiljem jälle reegleid muudetakse. Näiteks võiks tuua hommikuhelbed, mis olid algselt rohelised, nüüd punased ja mõlemad reitingud on paralleelselt müügil. St kuni me ei tea TÄPSELT, ei tasuks rapsida. 

unusta ära . Kindel EI

2. ei võta arvesse inimeste individuaalsust- mikrobioota, geneetika- mis tegelikult mõjutab  ülekaalu teket olulisel määral. 

3. Nutri-Score ei arvesta loomade heaolu, pestitsiidide jääke ega muud sellist Väljapakutud süsteem ei arvesta toodete toitainelist koostist (n. värskus vs lisaainete kasutamine) jätab kõrvale kõik mikro/makroelemendid, vitamiinid, töötlusastme. Ehk siis toode on üksi, mitte koosmõjus (nt rasvlahustuvad vitamiinid, karoteenid- porgand üksi ei tööta, vaja on rasva; sama ka piimaga jne jne) Tervislik dieet on mitmekesine sh ka taimse puhul, et saaks kõik vajalikud aminohapped.

4. ei arvesta tegelikku tarbimiskogust, vaid 100 g , ega konkreetse toidu rolli üldises dieedis

5. Tekkivad toitumishäired/ärevushäired, ortoreksia, kuna enamik tarbijaid võtab asju nn binaarselt hea/halb.

6. Raha.  Iga lisavärv pakendil maksab ( ja mitte vähe) ja teatavasti  lisavärvid pakendile on otse vastupidine suund ringmajandusele, sest iga trükivärv raskendab pakendi käitlust. Ning kõik selle maksad kinni sina, kallis tarbija.

7. Tarbijate teavitus. Kui tarbijad väidavad, et toitumisalane teave on pakenditelt raskesti arusaadav ja halvasti loetav (tegelikult ju ei huvitagi enamust), siis me soovime lisada VEEL ühe märgi ( ja päris suure) Kuidas on kavandatud pikaaegne ja järjepidev kommunikatsioon tarbijatele!? Varasematest uuringutest  teame, et  tarbijad ei saa siiani aru nt Kõlblik kuni ja Parim enne märgistuse erinevusest. St varem või hiljem muutub see tapeediks ( v.a tarbijad punktis 5). aga me oleme kulutanud raha- muutnud toidupakendid kallimaks, raisanud keskkonda...

Enne mõtle 3 korda

8. Tervislikkuse illusioon ( vaata minu toodud  näiteid) Nt. suhkruvabad maitseveed ei saa kunagi A märgist ja jahust ja maitseainest tehtud vorst saab kõrgema skoori kui naturaalne liharikas toode. Ja. Me ei tea, mis juhtub kodus. Ostad rõõmsalt parima skooriga külmutatud friikad... ja praed need kodus rohkes rasvas ja lisad mõnuga soola...?  

Prantsusmaa on seda kasutanud alates 2017. Kas see töötab? Ma ausalt öeldes jõudsin ummikusse, kuna andmed (mida on näidatud erinevatel seminaridel ja mida netist leida) on väga erinevad (st ülekaaluliste osakaal rahvastikust) + loomulikult pole mitte kusagil käsitletud kaasnevaid mõjusid ning rahvastiku muid protsesse. 

Kollane st keskmine sektor ( kokku siis 5- tumeroheline, heleroheline, kollane, oranz, punane) on äärmiselt lai.  Lisan toote ette skoori- mida suurem number, seda nn kahjulikum ta meile kalkulaatori järgi on. Õigluse huvides, tarbija, poes, seda skoori ei näe. Aga mulle nii meeldib, et Santa Maria natchod ja Kadarbiku hapukapsas on sama (kollase)skooriga. Õiglane.

kollased tooted. Väiksem skoor on parem

Sellelt lingilt leiad FOP  uuendatud kalkulaatori, millel saad ise testida oma lemmiktooteid

Juhin sõbralikult tähelepanu, et nt Valla vorst on parem, kui lihast tehtud vorst. Ning margariin parem, kui naturaalne või... Hapukapsas ja heeringas unusta oma toidulaualt.
Lisaks veele lähevad rohelisse gruppi ka Salvesti purgiseljanka ning Esva Paneeritud kalafileepalad..
Parim toit on külmutatud kartul...

Head tervislikku toitumist!