Toidupakendite valgusfoorist

söö julgelt!

Kaks tarka naist- K ja E kirjutasid hiljuti, kuidas vanuse lisandumine on küpsetanud nad avatumaks ja tolerantsemaks. Mina ei oska vääriliselt vananeda, ikka ajab närvi, kui mu kaaskodanikud ei suuda talitseda ja juhtida oma impulssidest tulenevat käitumist. Ning nende  tüüpide tõttu kannatan mina. Riik hakkab reguleerima, keelama, kehtestama.. kuidas ja mida ma tohin süüa.

Eile toimus (taaskord) teemal "Ülekaalu mõjud inimesele ja ühiskonnale" konverents Riigikogus.  Kõik osapooled on ühel nõul, et inimeste keskmine kehakaal on ajas kasvanud. Kõik on nõus sellega, et ülekaal on riskiks paljudele tervisehädadele. Tänaseks on suurem osa spetsialistidest nõus ka sellega, et rasvumine (st liigne kaalu tõus) on väga kompleksne nähtus, mida mõjutavad lisaks tarbitavatele kalorite hulgale ka geneetika, mikrobioota, keskkond, liikumine, kultuur, haridus  jne.
Uuringud näitavad, et ülekaal on keskmiselt pigem äärealade, madala sissetuleku ja hariduse, mehe ja teatud vanusegruppide nägu.

Nagu Irja Lutsar väga tabavalt panelistidelt küsis- millist probleemi lahendame- majanduslikku, terviseprobleeme, riigikaitselist, hariduslikku, esteetilist...? Kahjuks ei osanud ükski osaleja sellele vastata. Sest- andke mulle kirves...! . Nagu tavaliselt- üritame kompleksset probleemi lahendada lihtsustatult. Arvestamata mõjudega, mida selline lihtsustatud " lahendus" kaasa toob.
Räägin praegu  ühe laual oleva "lahenduse", planeeritavast FOP_(front of package) valgusfoori süsteemist. Mis on  kasutusel nt Prantsusmaal.
Sest, nagu asekantsler on välja öelnud- midagi peab ju tegema. Mis olemuslikult on õige.. Kui mitte midagi ei tee, siis ei muutu kindlasti midagi.

Miks ma olen vastu. Meeli on kirjutanud ka väga hea ja talle omaselt tasakaaluka artikli.  Minu poolt siis lisaks emotsionaalselt.

1. kasutatav süsteem peaks olema  teaduspõhistel alustel ning ei tohiks klassifitseerida erinevaid toiduaineid ja jooke “meeldib”- “ei meeldi” printsiibil ning anda tarbijatele läbi värvi (eriti punase värvi) valet sõnumit tootest kui tervikust.
Näiteks:  küllastatud rasvade demoniseerimine. Viimased uuringud* pole enam nii kriitilised kui varem; st võimalik tekkiv  segadus, kui hiljem jälle reegleid muudetakse. Näiteks võiks tuua hommikuhelbed, mis olid algselt rohelised, nüüd punased ja mõlemad reitingud on paralleelselt müügil. St kuni me ei tea TÄPSELT, ei tasuks rapsida. Samas, kuna loomne rasv on kuulutatud pahaks, siis nende tooregruppide sees saab parima hinde mitte puhas toode, vaid see, kuhu on lisatud midagi taimset ( näiteks- saiamass, soja, jahu, kondimass jne jne).

unusta ära . Kindel EI

2. ei võta arvesse inimeste individuaalsust. Mikrobioota, geneetika- mis tegelikult mõjutab  ülekaalu teket olulisel määral. 

3. Nutri-Score ei arvesta loomade heaolu, pestitsiidide jääke, kohalikkust ega muud sellist.
Jätab kõrvale kõik mikro/makroelemendid, vitamiinid. Ehk siis toode on üksi, mitte koosmõjus (nt rasvlahustuvad vitamiinid, karoteenid- porgand üksi ei tööta, vaja on rasva; sama ka piimaga jne jne)

4. ei arvesta tegelikku tarbimiskogust, ega konkreetse toidu rolli üldises dieedis, vaid märgistuse arvestus on 100 g põhjal. Tervislik dieet on mitmekesine sh ka taimse puhul, et saaks kõik vajalikud aminohapped. Pakutud süsteem seda arvesse ei võta. Nimetatud argument on üks neist, miks nt Itaalia on vastu. On väga suur vahe, kas sööd ära terve pizza või ühe lõigu.  Punastest- kollastest toodetest ( või, juust, pasta, sink) võid teha kokkuvõttes nt "rohelise toidu", sest kasutatavad kogused on väikesed.

5. Tekkivad toitumishäired/ärevushäired, ortoreksia, kuna enamik tarbijaid võtab asju nn binaarselt hea/halb. Seda, et süsteem on lihtne, tuuakse sageli välja positiivsena. Minu meelest on täpselt vastupidi. Probleem on, et see on liiga lihtne. Ja lihtsa all mõtlen- lihtsustav.

Kõikidel seminaridel jõuame täpselt samasse punkti. Meile näidatakse slaide head/halvad ja tervislikud/vähem tervislikud tooted.  Halloo... küsime siis, ei pidanud ju tooteid binaarselt jagama, vaid hoopis kategooria sees? 
Jaa- on vastus, ei jagagi, aga nii on lihtsam selgitada.
Vabandust. Aga kui juba professionaalid ei suuda seda lihtsalt selgitada binaarsusesse kaldumata, siis mida peaks tegema tavaline inimene. Ilmselt keskmisest vähem toitumise alal haritud, kuna ta pole siiani oma toitumisvalikutega hakkama saanud.
KUIDAS garanteeritakse, et ei minda äärmustesse? Mitte ühelgi nõupidamisel pole olnud infot, kas selle teema kontekstis on toiduärevuse muutust mõõdetud või mitte.

6. Raha.  Iga lisavärv pakendil maksab ( ja mitte vähe) ja teatavasti  lisavärvid pakendile on otse vastupidine suund ringmajandusele (vt ka PPWR), sest iga trükivärv raskendab pakendi käitlust. Ning kõik selle maksad kinni sina, kallis tarbija.

7. Tarbijate teavitus. Kui tarbijad väidavad, et toitumisalane teave on pakenditelt raskesti arusaadav ja halvasti loetav (tegelikult ju ei huvitagi enamust), siis me soovime lisada VEEL ühe märgi ( ja päris suure) Kuidas on kavandatud pikaaegne ja järjepidev kommunikatsioon tarbijatele!? Varasematest uuringutest  teame, et  tarbijad ei saa siiani aru nt Kõlblik kuni ja Parim enne märgistuse erinevusest. St varem või hiljem muutub see tapeediks ( v.a tarbijad punktis 5). aga me oleme kulutanud raha- muutnud toidupakendid kallimaks, reostanud keskkonda...

Toote toitaineline info on ka täna pakendil olemas. Miks sa ei loe seda? Liiga väike? Lisades pakendile veel ühe ploki,  lähevad olemasolevad tekstid veel väiksemaks. 

Kes toitub tervislikult,  teeb seda niigi. Kes mitte...kui krõpsud on samal pulgal hapukapsaga..ilmselt mitte. 

Enne mõtle 3 korda

8. Tervislikkuse illusioon (vaata minu toodud  näiteid).
Süsteemi pooldajad rõhutavad, et võrdlema ei peaks erinevaid toiduaineid, vaid tooteid ühe toidugrupi sees. Ning siit tuleb järgmine süsteemi nõrkus: see ei arvesta toodete koostist (nt. värskus vs lisaainete kasutamine ) ja töötlusastet (nt tumerohelise skooriga külmutatud friikartul). 
Vaata nt Delma vs või; Valla vorst vs Liharikas vorst- esimesed nimetatutest saavad kõrgema skoori hoolimata A4 pikkusest koostisest.  
Jahust ja maitseainest tehtud vorst saab kõrgema skoori kui naturaalne liharikas toode. Hapukapsas ja heeringas unusta oma toidulaualt.
Mina olen naturaalse toidu pooldaja ja seetõttu olen ma koos paljude teiste riikide teadlastega selle süsteemi vastu.
Ja. Me ei tea, mis juhtub kodus. Lemmiknäide on siiani olnud friikartulid. Ostad rõõmsalt parima skooriga külmutatud friikad... ja praed need kodus rohkes rasvas ja lisad mõnuga soola...?  Aga võib tuua ka muu  näite. Sa võid valida  kategooria parima nt rafineerimata/poeerimata metsiku riisi. Aga kui kodus uputad selle üle võiga ning praed üle. "Halbadest" toodetest- selihast, rasvasest kalast, juustust kannatab teha nii kaalusõbralikke kui ka vastupidiseid toite.

Seega,  kui,  siis alustada võiks valmistoidust,  mida sa tarbid midagi muutmata rohkem kui 100 g. Ehk kõik toidukohad ja poes jogurt,  küpsis jne. Ning kõik abi- ja töötlemist vajavad (rasvad,  jahu,  värske  liha-kala,  külmutatud tooted jne) ei tohiks olla märgistatud.

Seminaril, kus WHO esindajalt selle kohta uurisime, oli lühike vastus- toitlustust on raskem nn hallata, (kui poode).

Prantsusmaa on seda kasutanud alates 2017. Kas see töötab? Ma ausalt öeldes jõudsin ummikusse, kuna andmed (mida on näidatud erinevatel seminaridel ja mida netist leida) on väga erinevad (st ülekaaluliste osakaal rahvastikust) + loomulikult pole mitte kusagil käsitletud kaasnevaid mõjusid ning rahvastiku muid protsesse. Seminaridel, mida on olnud väga mitu, pole tõendusi esitatud. Vastus on olnud alati: "liiga lühike aeg", "see on ainult üks meetmetest" jne.
Ok, aga kas keegi kaaluks varianti - kui kulutaks süsteemi administreerimiseks, teavituseks, populariseerimiseks ja pakendite ümber tegemiseks kulunud raha .. näiteks liikumisvõimaluste loomiseks, toiduhariduse andmiseks..??? Äkki oleks parem variant?

kollased tooted. Väiksem skoor on parem

Kollane st keskmine sektor ( kokku siis 5- tumeroheline, heleroheline, kollane, oranz, punane) on äärmiselt lai.  Lisan toote ette skoori- mida suurem number, seda nn kahjulikum ta meile kalkulaatori järgi on. Õigluse huvides, tarbija, poes, seda skoori ei näe. Aga mulle nii meeldib, et Santa Maria natchod ja Kadarbiku hapukapsas on sama (kollase)skooriga. Õiglane.

Sellelt lingilt leiad FOP  uuendatud kalkulaatori, millel saad ise testida oma lemmiktooteid

 

Lisaks veele lähevad rohelisse gruppi ka Salvesti purgiseljanka ning Esva Paneeritud kalafileepalad..
Parim toit on külmutatud kartul...

Head tervislikku toitumist!

Pildid tegi AI.

Küllastatud rasvad evärskemad uuringud:

• Steen JP, Klatt KC, Chang Y, et al. 
  Effect of Interventions Aimed at Reducing or Modifying Saturated Fat Intake on Cholesterol, Mortality, and Major Cardiovascular Events: A Risk Stratified Systematic Review of Randomized Trials.
  Annals of Internal Medicine. 2026;179(2):242–255.
  DOI: 10.7326/ANNALS-25-02229
  PMID: 41397264 PubMed

• Yamada S, Shirai T, Inaba S, Inoue G, Torigoe M, Fukuyama N.
  Saturated Fat Restriction for Cardiovascular Disease Prevention: A Systematic Review and Meta-analysis of Randomized Controlled Trials.
  JMA Journal. 2025;8(2):395–407.
  DOI: 10.31662/jmaj.2024-0324
  PMID: 40416032 PubMed

• Hart TL, Damani JJ, DiMattia ZS, Tate KE, Jafari F, Petersen KS.
  Dietary Polyunsaturated to Saturated Fatty Acid Ratio as an Indicator for LDL Cholesterol Response: A Systematic Review and Meta-Analysis of Randomized Clinical Trials.
  Advances in Nutrition. 2025;16(10):100502.
  DOI: 10.1016/j.advnut.2025.100502
  PMID: 40885400 PubMed

• Carter S, Hill AM, Yandell C, Wood L, Coates AM, Buckley JD.
  Impact of dietary cholesterol from eggs and saturated fat on LDL cholesterol levels: a randomized cross-over study.
  American Journal of Clinical Nutrition. 2025;122(1):83–91.
  DOI: 10.1016/j.ajcnut.2025.05.001
  PMID: 40339906
  NB! Artiklile avaldati hiljem corrigendum. PubMed

• Shi F, Chowdhury R, Sofianopoulou E, et al.
  Association of circulating fatty acids with cardiovascular disease risk: analysis of individual-level data in three large prospective cohorts and updated meta-analysis.
  European Journal of Preventive Cardiology. 2025;32(3):233–246.
  DOI: 10.1093/eurjpc/zwae315
  PMID: 39365172 PubMed

• Rajabpour Ranjbar Y, Nasrollahzadeh J.
  Comparison of the impact of saturated fat from full-fat yogurt or low-fat yogurt and butter on cardiometabolic factors: a randomized cross-over trial.
  European Journal of Nutrition. 2024;63(4):1213–1224.
  DOI: 10.1007/s00394-024-03352-8
  PMID: 38367032 PubMed

• Lamarche B, Astrup A, Eckel RH, et al.
  Regular-fat and low-fat dairy foods and cardiovascular diseases: perspectives for future dietary recommendations.
  American Journal of Clinical Nutrition. 2025;121(5):956–964.
  DOI: 10.1016/j.ajcnut.2025.03.009
  PMID: 40088974 PubMed

• Hu X, Wang K, Ji X, et al.
  The dose-response relationship between dairy product intake and all-cause and cardiovascular mortality risk: a systematic review and meta-analysis of prospective cohort studies.
  Frontiers in Nutrition. 2026;13:1731841.
  DOI: 10.3389/fnut.2026.1731841
  PMID: 41660415 PubMed

• Vogtschmidt YD, Soedamah-Muthu SS, Givens DI, Lovegrove JA.
  Substitutions of Saturated Fatty Acids From Different Meats With Dairy and Incident Relationship With Cardiovascular Diseases: The UK Biobank Prospective Study.
  Journal of the American Heart Association. 2025;14(24):e042289.
  DOI: 10.1161/JAHA.125.042289
  PMID: 41334740 PubMed

• Riley TM, Sapp PA, Kris-Etherton PM, Petersen KS.
  Effects of saturated fatty acid consumption on lipoprotein(a): a systematic review and meta-analysis of randomized controlled trials.
  American Journal of Clinical Nutrition. 2024;120(3):619–629.
  DOI: 10.1016/j.ajcnut.2024.06.019
  PMID: 38964657

• ja ka siin