Reede, 19. november 2021

Oravatel on juba kasukas hall

Tuli uudis, et detsembris toimuma pidanud välismaal toimuv mess lükatakse edasi. See on nüüd siis juba neljas kord. Hakkab kuidagi normaalsuseks saama, et mitte miski pole kindel.
Sain järsku aru, et mul on nüüd aega. Mul pole enam kiire. Kiire minna juuksurisse. Minna tõhustusdoosi tegema. Kogu see ootus, sebimine ja ettevalmistus kuuluski kuidagi aega eK. Vanamoodne. Sobimatu.

Ma tutvusin naisega, kes töötab taksojuhina ning teeb praegu rekajuhi pabereid. Ta tütar õpib ehitusviimistlust. Ükspäev  rääksid raadios naised, professorid, kelle töö on uurida pandeemiaaegseid teavitussilte. Teinepäev tutvustas raadios teadusuuringut, mille käigus selgus, et kass on peremehe ruumides liikumistega kursis ka siis, kui ta otseselt ei jälgi. Kuidas küll, ometi, leitakse sellistele uuringutele tähendus ja rahastus.
Ja mina nutan, et minu töö on mõttetu.
Ma ei teagi, kummas skaala otsas ma olla tahaksin. Ma ilmselt olengi keskel. Keskmine.

Raadiost kuuleb üldse huvitavaid asju. Näiteks, geenivaramu alustab uuringut, paludes doonoritel täita isiksustest ja üritab selle põhjal leida korrelatsiooni geenide ja isksusomaduste vahel.
Ma ei ole geenidoonor. Kogu see geenide värk on hullult huvitav, aga ma ausalt öeldes kardan. Suur osa mu esivanematest on surnud südame- veresoonkonna haigustesse, mis peaks olema ennetatav. Aga kui sealt testist peaks tulema välja mingi kohutav prognoos? Mu kujutlusvõime mõtleks mind ilmselt tõvevoodisse... See uuring aga äratas huvi. Vaatasin oma veene ja sain aru, et vere annetamiseks peaks mu veenid vähemalt veel nädala ravunema. Ei ole kerge olla narkomaan.

Ja oma keskmise maitsega vaatasin ära EFTA poolt auhinnatud "Tulejoonel" seriaali, Oscarile saadetud "Vee peal" filmi ja Netflixist maailmahiti  "Squid Game"
Ahh ma ei teagi. Eesti seriaal oli täitsa okei, selles osas, millest oli võimalik aru saada. Miks, ohh, miks ometi, ei saa eesti filmis heli paika. Miks, ohh miks ometi, ei saa eestikeelsetele seriaalidele all panna subtiitreid. Miks, ohh miks ometi, ei suuda eesti näitleja oma suud lahti teha, et räägitu oleks kuuldav...
"Valguses ja varjus" meeldis mulle rohkem ja seal oli räägitu ka mõistetav.

"Vee peal". Ma jälle ei oska arvamust öelda. Oli armas, südamlik, tragikoomiline. Lapsed mängisid väga hästi. Ja ma saan aru, et Marko Matvere on uus Tõnu Kark. Huvitav nüanss oli, et just kõige kõvem kiusaja kandis kaelarätti. Kuna filmis räägiti palju võru keelt, siis olid ka (minusuguste õnneks) subtiitrid all :) Raamat meeldis mulle väga-väga, aga film oli natuke hõre. Film meeldis, aga teist korda vaadata ei viitsiks.
Positiivne on see, et nõukaaegsed kasvatusmeetodid on nüüdsest ajalukku raiutud ja mis seal salata.. tagantjärele vaadates ikka üsna šokeerivad..:)
Ma pole nn peamist konkurenti "Kratti" näinud. Aga ma väga loodan, et ei tehta sama viga, kui aastal kus võistluses " Seltsimees laps" ja "Võta või jäta", saadeti maailmakinoga konkureerima odav plagiaat. "Vee peal" päris kindlasti  Oscarit ei saa, aga kena Võrumaa loodust, Eestit kui turismisihtkohta ja meie kangelaslikku ajalugu, tutvustab kindlasti :)

Korea seriaal oli. Oli. Hüsteeriliselt ja amatöörlikult mängitud. Ettearvatav sisu ja lõpp. Kohati sai isegi mõne liigutuspisara valada. Aga vägivald ei pannud isegi kulmu kergitama. Kas see tõepoolest kedagi tänapäeval veel šokeerib? Anonüümsete objektide massiline tapmine? 
Vaadata soovitan, aga lapsele jõulukingiks palun ära neid nukke osta. 

Ja vaata, kui nüüd tuleks välja, et ma olen geneetiliselt vinguja ja julmur. #piinlik #maeisaamidagiteha


 

29 kommentaari :

  1. Geenivaramust. Kui sa teavituse said, siis sa peaksid ikkai miskitpidi olema nende listis. Mina liitusin 2018 ja andsin ka verd. Siis ootasin kuid, lõpuks tuli ankeet. Hull täitmine oli ja need vastused, mis ma siis andsin, ilmselt hetkel vähemalt osaliselt enam ei päde. Siis oli taas pikk vaikus, kirjutasin lõpuks 2020 ja sain vastuse, et alles töötatakse välja tehnilisi lahnendusi. Prognoos, mil kõik hakkavad saama tagasisidet, oli vist 2022. Aprillis sain kutse vaimse tervise uuringusse, aga ignoreerisin. Kolleeg täitis ja kirus, et peale selle ankeedi täitmist ta arvas, et see mõjub vaimsele tervisele :D Ma ei hakanud proovima. Eile tuli kutse isiksuseuuringusse.
    Aga sinu murele vastuseks, ma olen aru saanud, et kuigi see oelks nagu personaalmeditsiini suuna loomise aluseks tulevikuks, ei ütle sulle kunagi keegi, et sa sured sellesse või saad kindlalt diagnoosi selles või tolles teemas. Pigem riskid ja tõenäosus, mis peaks perearsti tulevikus aitama sind ravida või suunata. Minu meelest põnev :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ma ei saanud kutset :) raadiot kuulsin. Aga sinu kommentaari peale mõtelen, et vist ei lähe ka doonoriks.

      Kustuta
    2. See geenivaramu masinavärk liigub nii tohutu aeglaselt, et mina olen ammu ära unustanud juba, kas ma olen mingeid küsimustikke täitnud (praegu meenus, et jah, olen küll). Aga need vist on ka erinevad? Näiteks viimati ma täitsin narkootikumide, alkoholi jms teemalist uuringut. Aga see oli ka suht ammu juba.

      Kustuta
    3. Ma olen näinud kolme siiani, üks on see, mis tuleb peale vereloovutust, kõige esimene. Siis on temaatilised jah.
      Mine ikka :) Tegelikult meie põlvkond on hästi esindatud, neil oli pigem puudus erienevatest eagruppidest, vanimast eriti. Ma ei liitunud esimeses laines, nood minu meelest said miskist tagasisidet. Hermakülaga oli sellest klipp Ringvaates.

      Kustuta
  2. Ma tahaks natukene diletantlikult kommenteerida, et Aasia (Korea, Jaapani ja Hiina vähemalt, teiste maade produktsioone pole eriti vaadanud) näitlemisstiil ongi teistsugune, mis meile tundub... vale. Aga nende jaoks on see just õige. Mis siis, et meile tundub just hüsteeriline (see on hea sõna selle jaoks).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Väga hea tähelepanek. Eks ma ju vaatan peamiselt anglo-ameerika, viimasel ajal põhjamaade ja nipet-näpet muu euroopa asju.
      Vanasti sai India filme vaadatud, ja ka need olid ju täitsa teistsugused.
      Tegelikult mulle meeldib, kui on erinevad. Vaheldus ja teistmoodi :)

      Kustuta
  3. Mind huvitab, kui mitu vax oled nõus endale süstida laskma, enne kui piir kätte jõuab?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen elus päris-päris mitu gripivaktsiini lasknud endale süstida (no ikka väga mitu) ja ma ei näe, miks seal peaks piir kätte tulema?

      Kustuta
    2. sama siin:) Teen kaua vaja ja kuniks aitab st maailmas on konkreetne viirus või haigus deaktiveeritud .

      Kustuta
    3. Mida rohkem seda uhkem, eriti kui tasuta pakutakse :D Mis see pisike süst või ka kümme ikka teeb kui juba nõuka korra oled üle elanud. Millega seoses meenub, et minu lapsepõlves ei küsinud keegi kas tahad vaktsiini või mitte, tehti ära ja asi vask :P Kindlasti tahaks veel puugi oma teha, kahjuks on sellega tüli kuna eeldab 3 süsti pika vahega. No ja nüüd ei teagi, kas tänu süstimisele või sellele vaatamata on tervisenäitajad eeskujulikud ;)

      Kustuta
    4. Kui pea valutab võtad ju rohtu. Viimased 15 aastat igal sügisel gripi vaktsiini. Reisin palju, kõik vajalikud vaktsiinid tehtud, samuti puugivastane, ei taha ajupõletikku saada. Muide nüüdsel ajal mingi haiguse puhuks kui loed neid rohtude kõrvalmõjusid, heidad hirmust hinge. Ja naljakas, mitte keegi ei protesteeri, ega lähe tänavale, et mida, meid mürgitatakse.

      Kustuta
  4. Kolm koroonavaktsiini ühes aastas ei tundu kummaline?!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kolm puugivaktsiini annust ühes aastas on ju normaalne. Miks koroonavaktsiin peaks teistmoodi olema?

      Kustuta
    2. Beebidele tehakse mitmeid vaktsiine esimese eluaasta jooksul kolm korda (kui täpsem olla, siis kolme kuu jooksul kolmel korral - 3-kuuselt, 4,5-kuuselt ja 6-kuuselt).

      Immuniseerimise protsessis on korduvvaktsiinid väga tavapärane praktika, ei ole mõtet mingit vandenõud otsida, justkui oleks koroonaviiruse vaktsiin esimene, mida rohkem kui üks kord tuleb teha.

      Kustuta
  5. Mina igatahes tahaks teada, millised mu geenid on. Teadmine on valgus, mitteteadmine pimedus. Samas ei maksa unustada, et geenivärk on enamasti vaid korrelatsioonis igasugu näitajatega mitte üks-üheses seoses. Lihtsustades üks geen mõjutab mitut näitajat ja iga näitajat mõjutab mitu geeni. Kuna aga me ei tea kindlalt millised geenid mida ja kuipalju mõjutavad osatakse anda vaid tõenäosuslikke ennustusi: kui sul on geen A siis on sul 30% suurem võimalus tõve B esilekerkimiseks kui kõik muud tegurid samad. Kokkuvõttes kui ka tead oma geenipilti eksled ikka hämaruses.

    VastaKustuta
  6. Lugesin ka seda geenivaramu teemalist uudist. Tuli meelde kunagi vastatud küsimustik ning ilmselge ebaloogilisus küsimustes. Nüüd kargas pähe mõte, et äkki oligi meelega jaburus sinna sisse pandud jälgimaks, kuidas vastaja reageerib ...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen kunagi psühholoogi juures teinud mingi isiksusetesti. Jube palju küsimusi oli, midagi 300-400. Ja korduvaid küsimusi oli ka, kus kas sõnastus muudetud vm kala sees, need olid jah meelega sisse pandud.

      Kustuta
    2. See peab olema jah nii. Meil oli ülikoolis eraldi aine, mille raames koostasime ka küsimustikke ja analüüsisime vastuseid. See kordamisreegel, aga teises sõnastuses või teise nurgalt formuleeritult pidi alati olema sees. Ilge piin oli nende koostamine :)

      Kustuta
    3. Piin on ka nende täitmine. Ma ei ole ju loll ja saan aru, kui minult küsitakse sama asja kolm korda. Nii et ma pean otsustama, kas lepin enda alandamisega ja jätkan täitmist, või jätan pooleli. Ja päris tihti jätan siis pooleli.

      Kustuta
    4. Siis on kehvalt koostatud. See varieerumine peab olema nii kaval, et sa õnge läheksid. Et kui esimese küsimuse all luiskasid, siis teise all saab vaiba alt tõmmata :D Ja kui on ikka 100+ küsimust nagu seal ankeedis, siis nõuab filigraanset mälu, et sõnastus meeles oleks.

      Kustuta
    5. Mis sõnastus. Küsimuse sisu ja sihi tunneb ära.

      Kustuta
    6. Ma saja küsimusega ankeeti pigem ei täida niikuinii. Kui teie soovite teada minu arvamust, siis palun olge omakorda viisakad ja austage minu aega.

      Ja siis nagu Notsu ütles.

      Kustuta
    7. Kaurile: Olge viisakad ja austage mu aega on ilus mõte. Paraku seda tüüpi testide juures ongi vaja inimese tähelepanu eksitada ja seda saab teha kõige paremini väga pika testiga. Vaja on ju lõppeks adekvaatset hinnangut inimese vaimse seisundi kohta, sh ka psühhopaatilisuse osas jne. Lühikeses testis on tõenäolisem, et vastaja suudab ennast ja vastuseid kontrollida ja (kasvõi alateadlikult) kalkuleerida, et "kui ma vastan nii, mis mulje see minust jätab". Kolmesaja küsimuse juures tekib väsimus ja vastused peegeldavad inimese tegelikku olemust tõenäoliselt täpsemalt. Pealegi näitab nii pikk test ära ka küllalt palju erinevaid isiksuse aspekte - see on nagu kümme eri testi kokku pandud, tundlikkus ja anaüüsivõime ja kõik need muud teemad, mis kokkuvõttes inimest iseloomustavad.

      Testi tegemine on tõenäoliselt vabatahtlik (geeniuuringu jaoks siis) ja mujal tehakse seda ju ikka vajaduspõhiselt - mina küsisin seda kunagi ise psühholoogilt, sest ma olin omadega puntras. See abi, mis ma vastustest sain, oli kolme-neljasajale küsimusele kulutatud aega väärt.
      Notsu ütles: küsimuse sihi ja sisu tunneb ära. Tunneb jah. Aga kui inimene on millegipärast häiritud vaimuga, siis ta meel muutub iga viie minuti tagant ja ta ei saa sellest ise arugi. Selline pikk test näitab sedasorti logisemised ära.

      Kustuta
    8. Huvitav on see, et ma olen saanud kõige täpsemad tulemused testiga, millel oli ainult 20 küsimust ( vist oli Thomase test?).
      Selle tulemus lõi lausa tummaks- kust te teate?!
      Samas on pikad testid on andnud üsna prognoositavaid tulemusi vastavalt sellele, milline ma sel konkreetsel päeval olen ja olla tahan. Olgu neid küsimusi või sada, sa ikkagi tunnetad nn õiged vastused ära.

      Kustuta
    9. Lendav - aitäh pika vastuse eest. Jah, sul on õigus. Testidel on erinevad eesmärgid ja kindlasti on olukordi, kus pikk testi on õige ja vajalik.

      Minu ellu jõuavad testid läbi:
      a) Töö. "Uurime meie ettevõtte sisekommunikatsiooni."
      b) Neti ja tuttavate. "Mul laps teeb kursatööd, palun vasta ta ankeedile? Uurib Tallinna rohealade külastatavust / lastehoiuteenuste kvaliteeti."
      Ehk siis testi vastamist ega tulemusi ei ole vaja mul endal, vaid kellelgi kolmandal. Tema palub mind, mitte vastupidi.

      Geenivaramu testi... hmm.. äkki jätsin lihtsalt pooleli?

      Kustuta
  7. Ma käisin lausa mingi spetsialisti vastuvõtul, et oma terviseriskidest teada saada ja saingi: kui ma paks olen, on igast haiguste risk olemas.
    Kes seda oleks võinud arvata 🙂!
    Isiksuseuuringu kutse sain ka, vbla teen millalgi kui aega on.

    VastaKustuta
  8. See kassiuuring tundub mulle küll megahuvitav, mul on ainult hea meel, et neid rahastatakse. Lõpuks uuritakse ju seda, mis meeled neil meist hulga paremini töötavad. Ma tunnen ka üheksal juhul kümnest oma mehe sammud ilmeksimatult ära ja eristan neid teistest. No ja see üks kord on muidugi see, kui ma rahumeeli alasti vannitoast välja astun ja ootamatule külalisele naeratades otsa vaatan, aga see pole hetkel teemaks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja pandeemiateavituse uurimine tundub asi, millel võiks väga palju praktilist rakendust olla, kui seda korralikult teha ja kui kommunikeerijad edaspidi tulemusi ka arvesse võtaks.


      Üldiselt on nagunii ju nõnda, et teadlased tahavad midagi uurida, sest nad tahavad midagi uurida, ja aeg-ajalt on midagi sellest üllataval kombel rakendatav. Rakendusteadus toetub suurele laiale teoreetilisele teadusele.

      Kustuta
  9. Sugutung ja surmahirm panevad maailma liikuma. Võinuks arvata, et hirm koroona ees sunnib inimesed elu ja tervise hoidmise nimel tegutsema, aga ei, paksude ja rasvunute hulk aina kasvab.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!