laupäev, 18. september 2021

Eelarvamustest ja feminismist.


Ma olen feminist, eks. Kui naisterahvas saab alale, kus naised on alaesindatud, olen ma väga elevil ja ebaõnnestumisi võtan väga isiklikult. 

Aga viimasel ajal on mul tunne, et keegi kusagil koordineerib vandenõud, et aidata meelega püünele  nõrku naisi. Las feilivad, pärast hea parastada- no näed, ei ole naistest asja...

Mehed ebaõnnestuvad samuti, aga kuna neid on igal pool ja palju, siis ei ületa see uudisekünnist. Tuleb järgmine.

Eesti poliitikakommentaar on keskealise eesti mehe nägu. Keskpäevatund, Olukorrast riigis, Samost ja Sildam, Vooglaid ja Lobjakas. Ainus erand on Rahva teenrid, kus kord kvartalis lastakse ka naistel midagi öelda. Seda, et arvamust pääseks avaldama mõni noor või hoidku jumal, venelane .. on utoopia.

Kukus on tehtud muudatusi ja ma olin päris elevil, et Hõbemägi puudus. Mind ärritab ta ilmselge isamaalisus. Priidu asemel oli Romi. Ehk siis parimal eetriajal oli antud tunnike lobisemiseks kahele emotsionaalselt ülesköetud mehele ja naisele, kes oskab küsida, aga mitte vastata ja arvata. MIS ASI SEE OLI???? Kuku, ehk siiski leiate mõne poliitikaga seotud naise? Heidit Kaio, Kärt Anvelt, Marju Himma, Kadri Liik... Mõni ikka Isamaasse kuulub.. Ja lepite kokku saate struktuuri. Vaevalt, et Priit on ainus, kes suudab saadet juhtida ja külalisi ohjes hoida.

Teises Linnamäe kanalis tegi Mart Normet intervjuusarja Jana, Riina, Marina, Moonika ja Keiduga. Väga hästi tegi. Harjumuspärasest erinevad küsimused, mõnus meeleolu, küsitletava austamine. Moonika oli vast ainus, kus oli näha, et Mart lihtsalt ei suuda midagi positiivset leida ja laseb minna.

Neid saateid vaadates hakkasin taas mõtlema eelarvamustest. Üht intervjueeritavat tunnen lapsest saadik, teiste osas on mul arvamus. Eelarvamus. Miks just selline ja mitte teistsugune, vajab doktoritööd. Ja siis intervjuu käigus üllatud, et polegi nii, nagu arvasin. Näiteks suhtusin ma Marinasse väga positiivselt. Mulle meeldis tema asjalik ja rõõmus olek ja. Lihtsalt meeldis. Sümpaatiat ongi ilmselt raske defineerida. Kuulates sain enda üllatuseks aru, et mul on tegelikult Janaga kordades rohkem ühist, kui Marinaga. Teise positiivse üllatuse valmistas Keit. Ta tundub endiselt pisut liiga elitaarne, aga see, et ta süda on õige koha peal, muutis mu arvamust kõvasti positiivsemaks. Ehk siis näide sellest, kuidas eelarvamust on võimalik muuta ja mõjutada.


Ma olen kirjutanud ja kirjutan ka edaspidi, sellest, kuidas inimesed ei saa aru elementaarsetest tõdedest. Minu arvates, siis. 

Ükspäev kuulsin kutset metsapäevadele. Et profid räägivad metsa majandamisest jm metsaga seotut. Kõlas põnevalt, äkki läheks. Ja siis sain aru, et mul on usk. Ja ma isegi ei taha, et keegi üritaks seda kõigutada. Ma usun, et sirgesse ritta istutatud ühevanused ja ühest liigist puud ei ole mets. 

Isegi, kui lisaks Šveitsi sõltumatutele teadlastele kinnitaks kogu maailma teadus ja praktika, et just nii käibki õige metsamajandamine... Nad ei suudaks kõigutada minu usku. 

Kuidas mind ümber veenda? Ma ei tea. Kui teaks oleks ma miljonär ( ja Eesti vaktsineeritud). 

Tundsin omal nahal, et ma armastan oma enda peas olevat tõest lugu ning kui keegi üritaks seda ümber lükata, ei võtaks ma seda vastu. 

Läksin hoopis metsa jõhvikale. Jõhvikaid ei saanud. Sain seeni. Ja metsas hakkas mul ninast verd jooksma. Lambist.


PS. Reet, sry, ma olen kirjutanud sulle 3 kommentaari, ja need on lennanud kosmosesse. Enam ei jaksa. Samuti Maarja, Morgie, Ritsik, Ally. Ma mõtlen teie peale ka ilma kommentaarideta. Interneti vastu ei saa.

20 kommentaari :

  1. Jaa, muarust ka peavad puud juhuslikult kasvama. Ma olen näinud sellist "metsa", kus puud (vist olid kuused) on reas. Väga imelik tunne tekib, nagu midagi oleks rikki läinud, ja see mõjub hirmutavalt. Umbes nagu võiks selliste puude vahel loomade asemel robotid elada.


    Janal on erakordne oskus inimese tasandilt rääkida. Poliitikas sees olles tekib ülilihtsalt võõrandumine tavalistest inimestest, kuna poliitikud on kõik nõks imelikud - valetavad ja varjavad, kuna kellegagi tuleb läbi saada ja kellelegi tuleb meeldida ja see keerab mõtlemise peesse. Ja nagu öeldakse - näita mulle omi sõpru ja ma ütlen kes sa oled. Ümbruskond mõjutab inimese käitumist. Brüsselis olemine, ma arvan, on suht üksik värk.

    VastaKustuta
  2. see, et reas, on pigem sümptom, see lihtsalt näitab, et tegemist on istutatud puudega, aga probleem ise on selles, et tagasi istutatakse (minu teada) ainult puud, mitte kogu kooslust, mis enne raiet olemas oli ja mis ei jõua kohe kõik ise tagasi tulla. kui seda kooslust peaks tervikuna taastama raiuja, siis ilmselt oleks raiumine ka tunduvalt vähem tasuv. Nüüd jääb lihtsalt taastamata ja selle tegematajätmise hinna maksavad tulevased põlved.

    VastaKustuta
  3. Vahel neid metsateemalisi arutelus lugedes on tunne, et inimesed pole kunagi pidanud metsa istutamas käima. Kas teil polnud koolis kohustuslik? Meil igav kevadel ja põhikoolist alates kui jaksasid istikuämbrit juba vedada. Ja ikka istutati ritta, tuli jälgida sihti ja vahet. 1980ndate algus kuni 1990ndad. Aegviidu metskond on kohalike koolide istutatud puid ilmselt täis. Ehk et nn inimtekkeline mets ei ole midagi uut ju.
    Ilmselt metsa tegemine oli aeglasem, kuna tehnika oli teine, palju kasutati inimtööjõudu ja see säästis ka maastikku. Aga põhimõtteliselt sirgesse rivvi inimese poolt istutatud puud ei ole midagi uut :)

    VastaKustuta
  4. Mina näiteks ei ole kunagi käinud metsa istutamas ja ma sain alles täiskasvanuna internetist teada, et siuke asi olemas on. Kartuleid käisime küll võtmas.

    PS - mina ei saa Blogspoti blogidesse kommenteerida Safari browserist, kirjutan kommentaari ja postitan, aga see ei ilmu.

    VastaKustuta
  5. Jah, ma olen sama põlvkond ja hektarite kaupa puid istutatud ja samuti ritta. Üks neist on tee ääres ja tänaseks korralik kuusik.
    Probleem on minu jaoks kahes asjas. Lageraie platsi suurus. Mu meelest vanasti olid väljakud väiksemad ja teine, monokultuurid. Ma saan aru, et neid on mugavam pärast maha võtta, aga ikkagi...
    Kõik need salud on surnud. Peale sammalde pole seal ühtegi taime, seent ega marja. Kusagilt kuulsin, et mustikas tuleb 40 aastasesse metsa. Riisikas, visuaalsel vaatlusel ca 20 aastasesse.Ja kui puu võetakse maha 50-60 aastaselt, siis... Ei saagi mingit kooslust tekkida.

    Ma rõhutan veel, et see tarbepuit on ok. Mind häirib raie maht ja viis/liik. Nagu Montenegro tõestas, saab ka teisiti.

    VastaKustuta
  6. Vanasti polnud harvestere, siis ei saanudki selles mahus lageraiuda. Praegu on see liiga kergeks ja odavaks muutunud, siis tundub metsamajandajale, et puu on tasuta raha, mis ilmaasjata püsti seisab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ja: raiumine ise kerge ja odav, aga harvesteril on liising, mis vajab tagasiteenimist. Selline puulase-tohtlase metallversioon, kes nõuab tööd.

      Kustuta
  7. Sellist istutatud "metsa" saab nimetada puude põlluks, see kasvab ja siis kui valmis saab võetakse jälle lagedaks.
    Suunatud rahaga saab teha ja ksvtada feministe, lillasid, rohelisi, jne nagu põllul. Raadio on meelelahutuseks alati saab selle kinni panna, kui inimene soovib lahutab meelt poliitikaga või uudistega. Vabadus olla rahul või mitte, uskuda või mitte.

    VastaKustuta
  8. Metsateema jätkuks: minu suguvõsas on teatav kogus metsamehi ja naisi. Ja mina nägin 70 ja 80 aastatel seda väga lähedalt kõrvalt. Käisin ka metsa istutamas ja puukoolis rohimas. Ja nägin kuidas metsa ka langetati. Muidugi tollal vähem kui täna, tehnika ju. Aga lanke tehti samamoodi, ei olnud nad midagi nii väikesed. Mulle tundub, et lihtsalt tollane tehnika ei kündnud maapinda nii üles kui praegune ja tulevikumets, istutatu näis kaunim ja raisesmikult sai maasikaid korjata ilma luid murdmata ning uus mets oli käidav ja kasutatav. Valgustusraie läbinud mets oli kohe väga kaunis, sest see, mis raiuti, viidi ära ka. Praegu ju enamasti sodi ära ei viida, ei tasu ära. Tehti nii harvendus- ja valgendusraiet, said seened ja marjad ka kasvamiseks valgust. Aga lankide maht oli loomulikult väiksem. Ja mis valgustusraiet sa teed, kui kõik puud ühevanused ja ühes seisundis. Istutatakse ritta nüüd ja tehti seda ka enne, aga kogu mets ei saa ju olla segamets, et erinevad liigid. On selgelt kohtad kus ainult kuusik või männik. Segametsad on meiekandis olnud pigem 30.ndate aastate täiskasvanund ja metsistunud karjamaad, oma vanaema talumaadel just nii on. Teises kohas on küll puhtad kuusikud ja männikud. Juba ammu. Minu oma maakinnistu küljes on kaitseala, sealt ei tohi täna puid võtta maha. Pole vajagi, need kukuvad juba ise jala pealt. Mets on vanaks jäänud ja varsti on maha langenud tüvede räntsik ja võsa. On see parem? Ma ei ole kindel, et majandamisvastased seda tahavad, et vanaks kasvanud puud lihtsalt maha kukuvad. Aga seda nad paraku teevad.
    Isegi metsamajandajale ei ole puu tasuta raha, mis püsti seisab. Aga õiges küpsuses maha võtmata puu on küll maha visatud raha, sest aasta pärat on ta lihtsalt pikali ja mädaneb. Sõltub mullastikust, soojade talvede sagenemisest jms

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures, mina olen üks neist, keda argument "puud langevad maha, rägu ja kole" üldse ei kõiguta :) Mu meelest on see äge ja päris ja nii just ju peabki :)

      Aga eks see ongi väga keeruline teema ja mu meelest on siin metsalangetusest olulisem kontekst. Seda tehakse palju ja nähtavalt ja kuna muud keskkonnamured ka veel otsa, siis kindlasti võimendub.

      Ma olen varasemaltki kirjutanud, et üks lahendus oleks parem kommunikatsioon. Tehagi puupõld, silt juurde " siin kasvab laud ja tool", okastraat ümber, et kellelgi ei tekiks emotsionaalset sidet- nisupõllu kõrval me ju ei nuta- ja jõudu .:)
      Ja muid metsasid majandataks siis nagu vanasti, sae ja hobusega :)

      Kustuta
  9. Kindlasti on minu istutatud metsa vähemalt kümme hektarit, ilmselt rohkem. Uhkustada pole midagi, paberit olen oma elus tõenäoliselt rohkem laristanud kui sellest metsast tuleb, tegelikult ei tea, pole arvutanud.
    Kui mets istutati kuhugi soisele alale, turbamulda, olid ette aetud mullasooned kõverad ja katkendlikud, tulevane metsaalune risu ja mülkaid täis. Olen käinud neid pea kolmekümneaastastes metsades koos linnainimestega - mitte üks pole taibanud, et tegu on istutatud metsaga. Mitte üks!
    Kui pinnas on kuivem ja kergem jäävad read sirged, aga metsaalune taastub kiiremini, sest ka harvester ei rüüsta seal pinnast nii valusalt. Mu kukeseenemets, mille mahavõtmine ajas mind viisteist aastat tagasi turri mis kole on juba mitu aastat jälle kukeseenemets, visuaalselt on tegemist siiski puupõlluga, kuused kui soldatid reas.
    Samas on meie kandis üks tondimets, kus on vanadele talupõldudele istutatud sirged kuusevaod, mis on nüüd üle neljakümne aasta harvendamata kasvada lastud. Kohati ei saa sealt läbi valguski, inimene ammugi. Kuivanud puud seisavad kui laibad täistuubitud bussis teiste vahele surutuna püsti, kuuskede all ei kasva midagi.
    Aga samas elab seal mitu karu, privaatsust armastavate loomadena on neil just sellises metsas tukkumas käia.
    Kõik on hallikirju, poe ainult paha ja ainult head.

    VastaKustuta
  10. Eesti on ilmselgelt valinud tee, et mets on olemas selkeks, et ininene seda "majandaks". Looduskaitsjate pingutuste tagajärjel hoitakse mõni lapike nn rahvuspargina alles. Nii nagu see nt UKs on. Puupõllud on maastikul koledad, veel koledamad on segipööratud raiealad.

    VastaKustuta
  11. Marina muutis oma kuvandit siis kui see presidendiralli oli. Enne seda suhtles ta avalikkusega minu meelest siiramalt ja kuidagi teises võtmes. Mäletad kui pop ta oli suursaadikuna? Kuna me oleme hobialaselt palju kohtunud ja koostööd teinud (šotikaomanikud :)), siis inimeisena on ta hästi tore. Aga sellest presidendijamast alates ma loobusin teda netis jälgimast.

    Jana on üllatanud mindki, aga mitte niivõrd eelarvamuste baasilt ehk, vaid pigem ma lihtsalt ei teadnud temast midagi ega vanasti meedias jälginud. Ta suudab meedias suht sirgeselgne inimene olla ja oma joru ajada. Ma ei tea, kas hea tiim või tarkus, aga kuidagi väga söödavalt kukub see tal välja. Tema on vist üks väheseid poliitikas, keda ma suudan kuulata ja võtta sellisena nagu ta on. Ma ei valiks teda, meil on erinevad tõekspidamised, aga teda kuulates ei hakka avaliselt sees keerama nagu enamike poliitikutega, kelle vaated väga teisest ooperist on. Ma ikka vahel taban end mõttelt, et kas see ongi nagu päris või on see mingi filigraanselt timmitud kuvand.
    Meenutab vahel Lauristini mälestusi oma emast. Tundub, et sellised eeskujud ongi need, kellega noortel on lihtne kaasa minna ja siiralt vaimustuda. Võibolla ma eksin.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, mu meelest on Eestis hädasti puudu Macronist, Trudeaust, Obamast, Merkelist, Thatcherist... ehk siis inimestest, kes oskaksid veenvalt, meeldivalt ja selgelt esineda.
      Ma ei suuda Eestist nimetada mitte ühtegi poliitikut, kes JÄTAB ausa, sümpaatse ja veenva mulje. Loomulikult, see on teiselt poolt ka ohtlik. Kui mõni populist või demagoog suudab end veenvaks ja ausaks mängida. Aga vahel ikkagi väga tahaks :) :)

      Kustuta
  12. Jana koha pealt jään eriarvamusele. Kõhutunne ütleb, et Moskvas on tema (igaks elujuhtumiks) koostatud Siberinimekirjad, mida proua pidevalt hoolikalt täiendab. Teatavasti on kõige osavamad spioonid need kellest me kunagi ei kuule ja kõige osavamad petturid need kes oskavad kõige usaldatavamad tunduda. Tuli vist väga paranoiline kommentaar :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii nagu ka KK kirjutab. Sümpaatia ei tähenda valimist. Ma ei annaks mitte kunagi Keskerakonnale oma häält väga paljudel põhjustel ning Janaga on mul samuti poliitiliselt väga erinevad vaated.
      Aga ta oli selles konkreetses intervjuusarjas üks sümpaatsemaid. Positiivne, vaimukas, oskas ka enda üle naerda, selge jutuga jne.

      Ja ma saan aru, et ma olen tegelikult üks väheseid, kes oma valiku teeb vaadete, mitte sümpaata järgi.
      Eile vaatasin Mihkel Raua valimisstuudiot ja vaju või maa alla piinlikkusest. Füüsiliselt hakkab paha. Ja vaadates saad aru, miks Ratas on populaarne ning Ekre toetajte arv kasvab.
      Seesama. oskus esineda, tasakaalukus, rahulikkus.. sümpaatia. olgu nii loll või demagoogiline kui tahab, lõpuks võidab see raskelt selgitatav sümpaatia ja karisma.

      Kustuta
    2. Ma teen oma otsused justnimelt vaadete alusel. Jana on lihtsalt nii vaadete poolest teises seinas kui ka minu nähtud inevjuude sõnavõttude põhjal äärmiselt ebasümpaatne. Mainitud konkreetset pole näinud, aga tõrvapotis oleva ühe meetilga alusel vaevalt oma arvamust muudaks.

      Kustuta
  13. Jana on Jana Toom?

    TT, palju sa muide teisi eestivenelasi tunned? Kas sa arvad nende kõigi kohta nii?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sõltub kuidas defineerida "tunned".
      Ma muideks ei klassifitseeri inimesi rahvuse, rassi või asukoha järgi, ikka vaadete alusel😉

      Kustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!