Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

reede, 24. jaanuar 2025

Nädal 4

Käisin Draamateatris vaatamas etendust " Kunst". Ma ikka ei saa käia peale tööpäeva teatris. Seekord jälle. Istud vaatad ja tukk tükib peale. Kui sa küsid, millest etendus rääkis, siis ma ei oska midagi vastata. Nii kahju. Samas oli piisavalt naljakas. Täiesti sürr, tukud, üritad silmi lahti hoida, ja siis on mingi naljakas stseen, mis ajab ka unisest peast naerma. Veel sürrimaks muutis selle kogemuse asjaolu, et paaril korral hakkasid näitlejad ise naerma... Ja see ajas muidugi omakorda ka vaatajad naerma.

Vikerraadios toimub praegu raamatuaasta raames parima filmi valimine.  See pani mind mõtlema- kui palju on üldse väga häid raamatuekraniseeringuid. Sageli on raamat halb ja film hea (Viimne reliikvia) või vastupidi (Rehepapp). Või siis film on täiesti omaette teos (Naerata ometi), millel raamatuga suurt pistmist pole. Ja ilmselgelt on kategooria "hea" täiesti subjektiivne. Lisaks maitsele, sa kujutad raamatut lugedes ette ju mingit oma lugu- kuidas tegelased välja näevad, millise häälega räägivad jne. Mistõttu rezissööri nägemus võib sinu omast väga palju erineda.  Sellest nimekirjast on mu meelest parimad ekraniseeringuid, mis järgivad raamatut ning nii raamat kui ka film on suurepärased - Tõde ja õigus ja Seltsimees laps.

Laululaagris saime oma praktilised oskused käiku lasta. Jättes detailid kõrvale, siis üks tüdruk langes šokki. Kõik lõppes hästi ja saime hakkama. Aga hirmutav oli. Ja pani taas mõtlema, et ma peaksin kõiki neid väljaõppeid kordama. Ma nii vana peaga, noh ( nagu Mar ütleb :))

Huvitav on see, kuidas teoreetiline õppimiskõver taaskord toimib ka praktikas. harjutad harjutad harjutad ja ühel hetkel on kõik suurepärane. Ning pärast seda toimub väike tagasilangus. Alati. Ja seejärel uuesti tõus ning seejärel stabiilsus kõrgemal tasemel. Kui oli päris alguses.

EEs oli pikk lugu ühest Eestit raputanud skandaalist, mis pani mind taas mõtlema teemale - kaassüü. Kas sina vastutad, et su õde, tütar.. tegi midagi? 
Jah, Eesti on väike. Ka juhul, kui süüdlase täisnime asemel oleks vaid initsiaalid, oleks pärisnimi teada. Aga kas on õiglane, et minul, sugulasena, on elu lõpuni kaasas taak millegi osas, mida mina ei saanud mõjutada?
Ja järgmise teema sissejuhatuseks. Kas sina vastutad, et su kaasmaalased on teinud just sellise valiku?

Trump on nüüd siis Ameerika president. Minu meediaruumis on saanud enese lohutamisest- küll kõik läheb hästi ... hirm ja lootusetus. (Täiesti kontekstiväliselt sotsiaalmeediast- riik, kes peab -4 kraadist külma liiga külmaks, tahab endale Gröönimaad).
Erinevalt TT-st ja Epust tundub mulle, et Trump hakkab reaalselt mõjutama ka minu elu. Eks siis näis. Ette pole mõtet muretseda.

Ebaoluline info, aga panen ikkagi kirja. Teid ju huvitab statistika. Epu blogi tõi mulle hästi palju lugejaid. Seega oli huvitav näha, mida nn lukkupanek teeb. Minu üllatuseks toimib (praegu veel) endiselt. Jätsin välja muud suunajad- google, trip.ee, feedly ja otsisõnad ja jätsin esikümnesse vaid blogid.
Mida sellest järeldada. See kogukond on väike- lugejad loevad sedasama väikese ringi blogisid. Suunajate hulgas pole näiteks mitte ühtegi raamatu- või toidublogi.
Miks üldse, muidugi, inimesed ei kasuta feedlyt või kogusid. Ei tea. Ju siis nii on mugavam. Ja mina olen tänulik.
Peaksin nüüd siis vist pöialt hoidma, et Anu ja Kaamos oma blogisid kinniseks ei muudaks...:) kessee mind niisama ikka viitsib üles otsida :)
Kui keegi viitsib, võiks teada anda, kas ka minu blogi toimib suunajana.

aegade algusest    2024                           2025

1 blog.tr.ee                 seiklusjutud Anu      seiklusjutud Anu

2 seiklusjutud Anu Kaamos                      Kaamos

3 ebapärlikarp         Epp                              Lastejutud Manjana

4 Marca                 Marca                      Marca

5 Sjgelle                 Sjgelle                      Suvehiidlane Mae

6 Kaamos                 Ajakaja                      Ajakaja

7 Epp                        Minutavaline Katarina    Sjgelle

8 Pehkindpriimula Pehkindpriimula     Minutavaline Katarina

9 Tilda                       Ebapärlikarp             Rohelisemrohi

10 Mmurca                 Lastejutud Manjana     Epp


27 kommentaari :

  1. Minu blogisse tuleb just sinu kaudu kõige rohkem lugejaid. Teisel kohal on kevadtulebikkagi ja kolmandal Marca. Eks see muidugi muutub ka ajas, kunagi tuli suvehiidlase blogist kõige rohkem, aga nii nagu sulgi, tuli märkimisväärne lugejaskond Epu kaudu.

    VastaKustuta
  2. Mina kasutan sinu blogi just omaenda lugemis-rullina :D

    (Oma blogi kohta ma ei tea, kust lugejad tulevad, pole kunagi vaadanud, ma üldse ei vaata oma blogi statistikat)

    VastaKustuta
  3. Ma vahel lähen ka mujale kolama just siit blogist. Omal on mul vanast ajast käsitööliste list jäänud feedly´sse ja sinna olen natukene lisaks pannud kui blogijad on kirjutanud teemadel, mis mulle huvi pakub. Uusi on siiski vähe.
    Ma ka ei tea, kes mul üldse käivad ja kas üldse. Nüüd see uus keskkond Substack ajab asja veelgi segasemaks, teavituab meilile ja kui ma kohe ei loe, siis läheb ju meelest. Neid vist kuskile blogirulli lisada ei saa?

    Kolleeg kontoris just väitis, et tema meelest oli see Gröönimaa värk rohkem hiinlaste pihta. Kui ma lisa küsisin, siis oli moka otsast kommentaar, et Hiina on end liiga vabalt igale poole sisse toppinud ja pole ka erilist vastuseisu pidanud kohtama (tehnoloogia, jälitus, tehnikavidinad, maavarade teema jms).

    VastaKustuta
  4. Mul on viimasel aastal esikolmikus Anu, sina ja VVN. Kummaline on see, et hiljuti on lisandunud miski kodukokad.ee, mis paistab olevat lihtsalt retseptikogu, kuhu erinevatest blogidest retsepte kokku kogutakse. Ma küll ei mäletaks, et mu blogist eriti toiduretsepte leiaks...

    VastaKustuta
  5. Jaa, mul küll pole teab mis peeneid statistikavidinaid installeeritud ja bloggeri järgi on keskmine külastatavus paarsada klikki päevas (on päevi, mil on alla saja, on päevi, mil ligi nelisada) ja Indigoaallase blogi on VVN-iga koos kohe otse googlest tulijate järel tipus.
    Aga ma olen laisk statistika jälgija, praegu sain ka ise targemaks :)

    VastaKustuta
  6. Mul pole kah miskeid peeneid statistika-vidinaid, aga bloggeri väitel 2024 top 3 pärast googlet: Anu, Kaamos, Indigoaalane (miks sina, aru ma ei saa - mumst ma polnud sul blogrolliski?). Pärast lukkupanekut: google (& accounts), Kaamos, Indigoaalane, Kristallkuul.

    Ise käin mujal Kaamose kaudu, + mõned blogid, mida tema nimekirjas pole, on mul favouritsides. Ma sihuke imelik, et eelistan ise ringi kolada vastavalt tujule ja suvale, ei meeldi, kui ette söödetakse (feedly, või meilile nagu Substack. Paraku tuleb nüüd 5500 ka meilile, neile, kes soovi avaldasid.)

    Aga kummaline, miks just minu blogi kaudu mujale mindi/minnakse? Mul pole ju “live” blogroll ega midagi?

    Külastatavusest – mul enne lukkupanekut oli kõhedalt suur, vähemasti minu standardite kohaselt. Värsked postitused kaheksa-ühesasaja kliki ringis päevas, kuuma teemaga juhtus teinekord lausa pooleteist tuhat. Hakkasin privaatsusest puudust tundma. Nüüd olen väga rahul.

    VastaKustuta
  7. Kaas- e kollektiivne süü on nonsens.

    Raamatute ekraniseeringud - alati imelikud.
    Raamatut lugedes tekib oma kujutlustes ekraniseering e jutustus ka sellest, mis raamatus ei olnud pulkadeni lahti- ja väljakirjutatud, filmides ja etendustes on see kellegi teise peas lahti rullunu ning jah, vahel on see parem, tabades nüansse, mille osas tõded "võib-olla ma tõesti vaatasin sellest üle, jajah!" ning vahel on enda peas olevast stsenaariumist hulk puudu.

    VastaKustuta
  8. Kaas-süül võib olla põhjendus kui sinu valikute või nende puudumise tõttu antakse kurjategijale võimalus, ehkki sa ise otseselt kuritegusid ei soorita - vaatega ida suunas või miks mitte ka Torontost lõuna suunas.

    Sinu blogi viiteid kasutan feedlyga paralleelselt. Endal populaarsusega muret pole, ilmselt seetõttu, et suudan oma ühiskonna norme eiravate vaadetega aeg-ajalt paljudel kopsu üle maksa ajada😁

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hannah Arendt kirjutas kunagi (sakslaste näitel pärast II ms) kollektiivsest vastutusest, mis ei ole sama, mis kollektiivne süü. Kollektiivse süü mõistet ta ei sallinud, öeldes, et see muudab süü üldse hägusaks mõisteks ja see, kes on päriselt midagi halba toime pannud, jääks niiviisi justkui võrdseks nendega, kes pole. Aga vastutus tuleb suhetest selle kogukonnaga, kelle liikmeks me oleme juhtumisi sattunud.

      kui ma õigesti aru saan, siis ta lausa leidis, et kollektiivne süü _takistab_ oma kogukonna toimimise eest vastutust võtmast. umbes sellise loogikaga, et "ah mis ma ikka ette võtan, nagunii olen süüdi". teeb passiivseks.

      vt nt seda artiklit:
      https://rest.neptune-prod.its.unimelb.edu.au/server/api/core/bitstreams/f4bac1fa-ba96-5041-adbf-6df56cf31113/content

      "Collective blame suggests the inevitability of events, retrospectively removing outcomes in human affairs from the influence of individual action."

      Kustuta
    2. ja vastutus on ses mõttes poliitiline, erinevalt süüst, mis on moraalne ja/või juriidiline.

      "Selles mõttes peetakse meid alati vastutavaks oma isade pattude eest, nii nagu me lõikame ka nende teenete vilju; ent mõistagi pole me nende kuritegudes ei moraalselt ega õiguslikult süüdi ega saa ka kirjutada nende tegusid iseenda teenete arvele.
      Sellest poliitilisest ja rangelt kollektiivsest vastutusest võime pääsed vaid kogukonnast lahkumisega, ning kuna ükski inimene ei saa elada, kuulumata mõnda kogukonda, tähendaks see lihtsalt ühe kogukonna teise vastu vahetamist ja seega üht sorti vastutuse vahetamist teise vastu."

      ja jätkab ühe erandiga:

      "On tõsi, et 20. sajand on loonud inimkategooria, kes tõepoolest olid väljatõugatud, kuulumata ühtegi rahvusvaheliselt tunnustatud kogukonda - põgenikud ja kodakondsuseta inimesed, keda tõesti ei saa poliitiliselt mitte millegi eest vastutavaks pidada /.../ ning just see /..../ mõistabki nad seisusesse, mis on kogu inimkonnast nii-öelda väljaspool. /.../ Tegelikult on nad ainsad inimesed, kes pole millegi eest vastutavad; ja kui me tavaliselt peame vastutust, eriti kollektiivset vastutust, koormaks või isegi mingit sorti karistuseks, siis minu meelest saab näidata, et kollektiivse mittevastutamise eest makstav hind on märksa kõrgem."

      (Vikerkaar 9/2013, Tanel Vallimäe tõlge).

      Kustuta
    3. Väga head viited taaskord. Tänan!

      Kustuta
    4. Tuleb tunnistada, et kui kollektiivne süü ja kollektiivne vastutus niimoodi laiali jagada on sul õigus. Süü kui ise ka teed, vastutus kui valid või lased kõrvaltvaatajana juhtuda. Samas ühe lauaga mõõta polegi nii lihtne kui võiks tunduda. Sõjakuritegude põhjal näiteks ühe vaate järgi piisab süüdimõistmiseks väeosasse kuulumisest, teise järgi otsesest kuriteost osavõtust. Sõjaväe puhul veel see värk, et mobiliseerimise puhul pole inimesel suurt valikut kuhu satub - keeldumise korral lähed vangi või sõjaolukorras lastakse maha. Seega mu arust paljas väeossa kuulumine ei pruugi muuta isegi kaasvastutavaks sundmobilisatsiooni korral kui ise kuriteost osa ei võta.

      Kustuta
    5. See kollektiivse vastutuse teema on huvitav. Tekitas mus küsimusi, ja küsin Eesti/EKRE näitel (kuigi võiks ka USA või Venemaa, aga et eestlased siin koos, võtame kodu lähedalt.)

      EKRE oli juba korra võimul, ja oletame (ptüi-ptüi-ptüi), et saab jälle. Kas ja kuidas teie, kes te EKREt EI valinud, tunnetate vastutust/võtate vastutuse? Ja kui võtate, siis kas selle järgnevad teod, või on vastutusevõtt üksnes teoreetiline?

      Ehk nagu Indigoaalane küsis: “Kas sina vastutad, et su kaasmaalased on teinud just sellise valiku?”

      Kustuta
    6. Oligi ekreike ajal piinlik, kui kõik välispartnerid küsisid, et wtf?? Enda kogemusest räägin.
      Aga ma usun ka, et rahvas väärib oma valitsejaid. Kui nt enamik eestlasi eelistab populismi, või tradwife liikumist või laussotsialismi, siis nutan ja otsin mõttekaaslased, et luua uus partei. Aga vastutan, sest olen osa süsteemist, kus inimesed vajavad kõva kätt vms
      Ma olen naiivne ja usun, et iga okas loeb

      Kustuta
    7. Ja teine näide brexit. Inglane räägib ja häbeneb. Sisuliselt vabandab

      Kustuta
    8. Sama siin. Trumpi mittevalinutel on ülejäänud maailma ees piinlik. Või õigemini, piinlik oli juba siis, kui kaks geronti oli parim, mida rahvale presidendivalikuks pakkuda oli.

      Aga. Kas piinlikkus/häbenemine võrdub vastutusega?

      Kustuta
    9. ... ja siis veel see nüanss, et piinlikkustunne pole ainult ühe poole, antud kontekstis meie poole... ee... privileeg. Elik ekreistid ilmselt tundsid piinlikkust, kui Reffid võimul, trumpisid, kui Biden, jne.

      Kustuta
    10. Jah, ei tea. Samas said sakslased ja nüüd venelased karistada. See on keeruline

      Kustuta
    11. Just, mu point ongi selles, et keeruline. Teoorias kõik kena ja arusaadav, kollektiivne vastutus jne, aga kui reaalelu sündmustesse ümber konverteerida...

      Kustuta
    12. Valimiste puhul mu arust lihtne: kui valid partei või poliitiku (Hitler, Putin, Trump, ...) poolt oled kindlasti vastutav nende hilisemate tegude eest, süüdlane ehk otseselt mitte kui personaalselt ei anna käske või ei võta aktsioonidest osa. Valimistel mitteosalemise puhul vähemalt osaliselt vastutav, sest tegevusetusega suurendasid kuriteo võimalust.

      Kustuta
    13. see Arendti kirjeldatud vastutus ei olnud üldse tegudest sõltuv (ja seepärast just süüst väga eraldi), vaid puhtalt kogukonda kuulumise hind. Osalt Indigoaalase sõnadega "iga okas loeb" (see on selgelt poliitiline, Arendt rõõmustaks), osalt isikliku südametunnistuse koha pealt, mida HA seal artiklis samuti mainis - "millise iseendaga ma suudan elada" ja mis saab olukorras, kus mõjuvõimu pole (ja kui raske on seda mõjuvõimu omamist või puudumist õieti iseendal hinnata). Mulle meenus seda artiklit lugedes see dialoog Gandalfiga:

      "“I wish it need not have happened in my time," said Frodo.
      "So do I," said Gandalf, "and so do all who live to see such times. But that is not for them to decide. All we have to decide is what to do with the time that is given us.”"

      see ongi see vastutus. pmst see, et otsustamisest ei pääse.

      Kustuta
  9. Seal Draamateatri etenduses ei hakanud näitlejad ise naerma. Nende naermine ongi osa lavastusest ja nad teevad seda nii hästi, et jääb mulje, et neile tuli naer peale.

    VastaKustuta
  10. Toimib küll suunajana, minu blogisse tuleb sinu kaudu kõige rohkem lugejaid. Aga ma ise kasutan feedlyt.

    VastaKustuta
  11. Mul oled sa suunajana 3. kohal. Ees on vaid Anu ja Kaamos, kusjuures Kaamosega olete te näiteks viimase 3 aasta jooksul üsna samas suurusjärgus lugejaid toonud.

    Mina ise suunajana absoluutselt ei tööta. Ju ma pole see blogi, kuhu tullakse päeva kõige esimese sihtmärgina. Aga ma usun, et paljude jaoks sina näiteks oled.

    Ise loen blogisid Feedlyga ja ühekaupa kõiki loetavaid postitusi blogides läbi klõpsutama ei hakka. Neid blogisid, kes eeldavad mingit subscribemist, ma üldse ei loe, sest mu jaoks on selline sunniviisiline subscribemine ahistav.

    VastaKustuta
  12. Minu päev algab kohvitassi ja sinu blogi avamisega. Ja päeva jooksul tulen siia nn uuendusi vaatama ikka mitu korda, kohvitass kõrval. Täiesti Pavlovi refleks.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!