Algus

Head uut aastat.

Üritaks sel aastal nii, et rohkem, mida ma tegin ja vähem, mida ma sellest kõigest arvasin?:) 

Ma ei tea mida vanarahva ennustused selle kohta ütlevad, aga uus aasta tuli kassi kõhulahtisusega. Kuna ta on väga karvane, siis paratamatult jäi ka ta taguots mustaks. Ja ega ta hullukene ju paigal ei passi, vaid kondab ühest kohast teise. 
Otsustasime teda siis pesta. Kõik, kellel on kassid, teavad, mis edasi sai. Õnneks jäin mina terveks, mees on haavatud. Järgmise portsuga põgenes kass juba ainuüksi mind nähes voodi alla. Katsin kogu elamise käterätikutega.. lõpuks kui tüüp mind taas lähemale usaldas, siis üritasin niiskete lappide ja kammiga.. las need detailid jäävad. Olen kogu elamise tekstiili ja põrandad korduvalt üle pesnud. Aga ikkagi on vedela väljaheite lõhn ninas.. ( kõlas see piisavalt viiskalt?) Täna tundub okei olevat. Aga päev alles noor.

Eile käisime raamatuviktoriinil, saime tavapärase viienda koha:) Nagu me juba mitmendat korda tõdesime, siis ülespoole saaksime kerkida vaid siis, kui hakkaksime ka sporti jälgima. Ei, jälgimisest tegelikult ei piisa- üks küsimus oli näiteks, et kes spordiaasta tähtedel sai võistkonna auhinna. Ma vaatasin seda koos mehega. Null mälestust. Kodus kurtsin mehele- ta küsis, et kas nimesid oli ka vaja öelda ja et ta võiks kogu ajaloo ka juurde rääkida.... 

Aastavahetusel lugesin lõpuks läbi Kõomägi Lui Vutooni. Kummaline raamat. Hakkasin mõtlema, et kui tavaline arusaamine on, et naine on oma keha vang, siis meeste elu on tegelikult oluliselt keerulisem ja nende elu defineeribki ainult ja ainult keha. Kui õudne ja kurb.
Teine huvitav nüanss. Nii kõikides analoogsetes raamatutes, kui ka selles - huvitav, et tegelased ei taipa minna maale, vaid jäävad maailma lõpus alati linna. Ma mõistan, et kui alguses on lootus ja ootus, et äkki kohe-kohe saab läbi, aga kui juba elektrit ja vett pole, siis miks sa kallis inimene ometi välikäimla, kaevu, kartulimaa ja ahjuga kohta ei koli?
Arvustustes mainitud tarbimisühiskonna kriitika jäi minu jaoks tabamatuks. Aga tõsi, viimase veerandi unenäod jätsin vahele ka.

Unenägudest rääkides. Täna vastu hommikut nägin, et olen Aserbaidzaanis (!), Kaspia mere ääres, mis auras ja oli nagu väävlijärv vms. Ja kui üritasin pilti teha, siis tuldi keelama, et ei- moblaga ei tohi, ainult profikaameraga võib. Kust selline jama küll tuleb?

No ja siis sain lõpuks vastuse ka LOV-ilt:

.....koostöös Tallinna Transpordiametiga valib igal aastal ohutuse tagamiseks kõige kriitilisemad kohad, kuhu paigaldatakse künniseid. 

...vahelisele alale paigaldati künnis, kuna antud piirkonnas liigub palju lapsi koolidesse ja lasteaedadesse. Lisaks asuvad seal avalikud pakendikonteinerid ning sageli on aset leidnud avariiolukordi.

Seetõttu pöördusid meie poole piirkonna elanikud palvega rakendada ohutusmeetmeid.

Lause nr.3 on puhas vale. 30 aasta jooksul pole ma näinud mitte ühtegi avariid. Ja lause nr.4 paneb kulmu kergitama. Miks keegi elanik on olulisem, kui mina??

Hakkasime uuesti üle vaatama Kontorit ( The Office). Ma ei mäletanudki enam kui absurdselt naljakas see oli. Ma ei mäleta, kuidas tookord, 20 aastat tagasi poliitiline ebakorrektsus tundus. Täna ei tea kas nutta või naerda, selliseid asju enam naljalt ei näe.