no näiteks on sel nädalal pea igal õhtul olnud pikad pikad aastat kokkuvõtvad koosolekud. Ja palju palju aruandeid, analüüse. Rohkem ei oskagi siia lisada.
Mul on praeguseks 24 vabatahtliku töö tundi. Ma olen nii väsinud.
Kõik mu kliendid on korraga hulluks läinud. Suured tellimused ja neid on vaja KOHE. Tegelikult on see ju tore, aga meie protsessid on pea peal ja kolleegid meeleheitel.
Lõpuks õnnestus mul läbi teha ka kovisioon. Väga äge oli. Ma kujutan ette, et umbes sellisel viisil toimivad ka AA ja muud tugigrupid?
Suures plaanis on see juhtumi lahendamine. Nii mida sina teeksid tema asemel, mida tema ise teeks jne. Protsessi juhitakse, reeglid on ees. Konstruktiivne. Jõudsime läbi võtta kolm erinevat teemat, igaühe erineva metoodikaga.
Järgmisel korral on teemaks negatiivse tagasiside andmine. Ootan põnevusega.
Sel nädalal ravis mind kaks erinevat meedikut. Ma isegi ei tea, miks, lugesin läbi ravimi infolehe, kus oli mustvalgel kirjas, et seda salvi ei tohi kasuta sellel kehaosal, milleks see mulle välja kirjutati. Hm.. kuna ma tavaliselt infolehti ei loe, siis usaldan arsti.
Peale kaht õppeaastat praktikat.. khm..regasin end nüüd koolitaja koolitusele. Meil on selline formaat, et enne praktilist õpet, mis toimub hiljem, tuleb veebis teha läbi teooria. Seal on siis teoreetilised materjalid, mis vahelduvad enesekontrolli ülesannetega. Ja enda suureks üllatuseks ei õnnestunud mul neid harjutusi õigesti lahendada, sest minu loogika on teistsugune. Ma saan sõnadest- lõimiv. aktiviseeriv, rakendatav, demonstreeriv ja probleemipõhine, täiesti teismoodi aru. See oli päris hea reaalsuslaks. hakkasin kohe hoopis tähelepanelikumalt lugema ja sain tegelikult päris mitu vastust oma ammustele küsimustele. Ma olen ju ammu öelnud, et mulle ei sobi induktiivne meetod...:)
Igatahes. Vaatasin hommikul aknast välja ja olin rõõmus, sest tee oli lahti aetud. Otsustasin kogunemispaika minna autoga. Tore. Aga auto uks lahti ei tule. Koputan ja sakutan. Päris lõhkuda ka ju ei taha. Lõpuks lõin käega, viisin võtme tuppa tagasi- juhuks kui signa undama hakkab ja tellisin takso.
Kogunemispaigas selgus, et bussiga sama lugu. Uksed ei tule lahti. Lõpuks saime tagumise luugi lahti ja ronisime üle istmete sisse.
Kolm naist jäidki tulemata, kuna ei jaksanud end lumest välja kaevata.
Tee oli kohutav- lahti lükkamata ja tuisk. Aga kohale me jõudsime.
Sel aastal pakkusid korraldajad võistkondadele välja veel krutskiga ülesande - salapärane metallist kast ca 3 kg, no igatahes meie võistkonnale tundus, et see läks iga kilomeetriga raskemaks- oli vaja tervelt toimetada finišisse, kus lubati kompensatsiooniks auhinda. Tee peal mõistatasime, mis seal sees võiks olla. Lootused algasid šokolaadist ja lõppesid shampusega. Finišis selgus, et tulid 5 neiut, kõik ühelt poolt, ja üks telliskivi oli kaasas.. Auhinnaks anti meepurk. Ja ka päike tuli välja.
Mees tõi mulle mu pika mangumise peale kuivati, st siis sellise, millega saab õunu kuivatada. Õunad jäävad sellega heledad, krõbedad. Aga teemast saaks päris hea case-study jätkusuutlikkuse tunnis arutamiseks.
Hiinas toodetud alla 30 eurone masin. Kuna hind on selline, siis töötab kaua töötab, ilmselgelt keegi seda parandama ei hakka. Elektrikulu ( kui ma õigesti mäletan) 1 kWh. Aega kulus ühe portsu-umbes 300-400 g toore õuna jaoks 4 tundi. Arutle kaaslastega millised on kasutatud ressursid. Kas kõik see eelnev kaalub üles saadava kasu- toidu mitteraiskamise ja väärindamise.
Nii, ja nüüd lähen teatrisse ning homme on koorilaager. Aga sellest juba järgmisel nädalal.
Kommentaare ei ole :
Postita kommentaar
Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!