Kõige põnevam oli tavakasutaja küberturbeteemaline OSINT võistlus. Kolmeliimelisel tiimil tuli kahe tunni jooksul lahendada 30 ülesannet - leida infot inimeste ja fotode kohta, tuvastada võltsandmeid,-uudiseid-AI fotosid jne. Lühidalt tegime kõike seda, mida me igapäevaselt inforuumis liikudes teeme või vähemalt peaksime tegema. Ma väga väga loodan, et see õpe on tänapäeva kooliprogrammides. Kokku osales 75 tiimi, Nagu ikka, kujunes kõige raskemaks ülemõtlemise vältimine :) vahel tuli lihtsalt arvutada või kasutada lihtsat loogikat.... me esitasime viimase lahenduse kaks minutit enne lõppu ja jäime üldarvestuses viiendaks. Tallinna ringkonna arvestuses olime essad!
Parafraseerides meie peaministrit, siis loll on siiski kerge olla ja tark raske. Paratamatult tekitavad sellised teadmised mõõduka paranoia. Kaur on mul varasemalt aeg-ajalt juhtinud viiskalt tähelepanu, et see või teine foto pole mõistlik veebi panna. Ilma süvenemata olen need kuulekalt eemaldanud. Nüüd, ise läbi tehes ja aru saades, kui lihtne on jõuda aadressi, telefoninumbri ja kellaajani... mnjah.
Veebruaris lubati see võistlus teha avalikuks st igaüks saab proovida. Siis jagan.
Siis oli mul veel kahepäevane nohu. Mu tatine nina on igapäevane seisund, seega nohuks loen ma olukorda, kui tatt jõuab pähe. Lisaks olen ma varemgi märganud, et ma olen seest tühi- ainult üks toru on. Kõik mis sisse kallan vuliseb imendumata välja. Ja tatt läheb otse üles pähe või alla, kurku (vabandust). Õnneks on tänapäeva rohud nii efektiivsed, et ega vist kõrvalseisjad aru ei saagi mu nohust.
Jaanuaris oli meedias pikalt teemaks " miks naised ei sünnita". Ma lugesin üht raamatut, The Consuming Instinct: What Juicy Burgers, Ferraris, Pornography, and Gift Giving Reveal About Human Nature (2011), mille autor Gad Saad räägib tarbija käitumisest evolutsioonipsühholoogia kontekstis. Raamat on jura ja tähelepanu ei vääriks, aga mainitud teema osas tekitas veidra hüpoteesi.
Kui ma lugesin Kristi Saare insta kontol olevat lühiküsitlust, miks naised ei saa lapsi, siis olgem ausad, neist päris põhjuseid on ainult kaks. Mehe (turvavõrgustiku) puudumine ja tervis. Kõik muu- majanduslik, staatus, karjäär, FOMO on olgem ausad, pseudo. Küsige oma emadelt ja vanaemadelt (või siis Lenna, Birgit, Ursula Ratassepp-Oja, Karin Rask, Silvia, Yoko, Yana jne jne..) Ma nõustun Marju Himmaga, et näägutamise ja hirmutamise asemel (eriti kui seda teevad üle keskea taadid) peaks naisi hoopis julgustama ja rääkima edulugusid.
Tervisega on minu tutvusringkonnas kimpus kurvastavalt paljud. Aga siis see mehe puudumine.
Saad räägib raamatus kõige muu hulgas sellest, kuidas naised eksponeerivad end evolutsioonilistel põhjustel meestele läbi figuuri ja riietuse ning mehed naistele läbi staatust näitavate asjade (autod, kaamelid jmt).
Aga kui sotsiaalsed normid on muutunud, Nii mehed kui ka naised ei kanna enam riietust, mis rõhutaks staatust, sugu ja figuuri. Sissetulek ja staatus ei ole enam korrelatsioonis. Avalik arvamus suurte autode suhtes on muutunud. Ja kessee tänapäeval kannab enam kella või lipsu või kingi. Aga kuidas sellisel juhul anda signaal oma staatusest,
Samuti pole enam moes liivakellakuju ( mis (raamatus viidatud) uuringute järgi olevat meeste jaoks kultuurist olenemata kõige apetiitsem. Ja ma taas imestan, mida kõike maailmas ei uurita, ja kust need rahastused küll saadakse). Sile nahk, mis peaks signaliseerima tervist ja fertiilsust, pole enam mõnda aega korrelatsioonis vanusega... jne
Kindlasti pole mul põhjust kahtluse alla seada darvinismi ja evolutsiooniteooriat. Kui vaatan oma kassi, siis jääb üle ainult nõustuda. Aga kas kogu me käitumine on ainult ja ainult põhjustatud meie kiviaja harjumustest?.. liigid ju kohanevad. Näiteid on sadu. Ka inimesed on kohanenud. Teatud keskkondades elavatel inimestel on toimunud geenimutatsioonid, et taluks laktoosi ja Na ei tekitaks vererõhuprobleeeme. Ja Kristel Vene rääkis alles hiljuti raadios sellest, kuidas meie lõhnade tajumise võime on hüppeliselt vähenenud jne jne st me kohaneme keskkonnaga.
Kumb on siis põhjus ja kumb tagajärg. Kuna meid on liiga palju ja ressurssi järjest vähem, siis äkki ongi hoopis sedapidi, et kõik loetletu, kuidas kumbki sugupool ei vasta enam "evolutsiooni poolt seatud ja mitmete uuringutega tõestatud vastassugupoolele atraktiivsematele tingimustele" on mitte kultuur vaid evolutsiooniline kohastumine? Looduslik surve, et meid sünnikski järjest vähem?
No ja siis villaste sokkide teema. Olen ka varasemalt kurtnud, et tallad kuluvad läbi. Parandan, mis ma parandan ikka paistab tald läbi. Aga mida siis ikkagi teha? Pealmised osad on mul kenad pitsilised, ema ja vanaema kootud, ei raatsi sokke ära visata. Kududa uus tallaosa? Aga mida sinna lõngale lisada, et ka siis see uus tald ning töö ja vaev poleks homme katki?
Minu vanaema kudus vanasti sokkidele uued tallad kas mitmekordsest lõngast või pani lõngale mingi, ma ei tea, nööri vms juurde.
VastaKustuta