Aga ma tahaksin ajaloo huvides kirjutada oma mälust. Mulle on meeldinud kogu aeg rõhutada, et mul puudub mälu. Tõepoolest, kuna ma ei ole pea kunagi hetkes, vaid kusagil ära. Siis ma ei mäleta mitte midagi oma koolist, klassikaaslaste- õpetajate nimesid. Kokkutulekutel käies küsin endamisi, et kas ma ikka siin töötasin/õppisin jne.
Kui sa räägid mulle mõne põneva fakti, nalja või saladuse võid kindel olla, et tund aega hiljem ei mäleta ma isegi, mis teemal see oli. Aga erinevalt Klarist ma mäletan, kes rääkis ( ja kelle blogi lugesin). Kord kvartalis ma ahastan, et kindlasti on mul kas a) algav dementsus b) üleminekuea- aju või c)kõvaketas sai täis.
Oma õpilaste nimesid vaatan veel 2 kuud hiljem oma märkmikust.
Mul on paar korda nädalas üks rutiinne väljakutse. Ma pean ühest tabelist kokku liitma viiekohalise numbri- ja kirjutama selle teise tabelisse. Numbrit näen korra allservas (summa). Niipea kui hiire liigutan teise tabelisse on ta ainult mu mälus.
Ja see on maailma kõige raskem ülesanne. Ma ei tee seda meelega ka lihtsamaks ( st keerulisemaks, lisades abiridasid, valemeid, kasutades copy/paste jne). Sest no päriselt. Kui raske on 2 sekundit meeles pidada näiteks numbrit 15397,34. Aga näe, on. Näis, kas mingil hetkel õnnestub...
ja siis. Lauluproov. Laulame kolmandat korda ( ja seitsmendat proovi järjest) läbi üht laulu. Kõik on pilgu kinnistanult noodis. Mul on peas. Nii meloodia kui ka sõnad.
Sa kirjutad oma blogis loo ja ma mäletan, et olen sel teemal kirjutanud X aastat tagasi või on seda teinud just hiljuti keegi teine.
Ma võin anda mitmetunnise seltskonnalaulude kontserdi ja deklameerida koolis õpituid vene suuri luuletajaid. Kõik on peas.
Ma olen siiani veel päris hea multitaaskija, st mul on meeles kõik mis vaja teha. Ja ma olen üsna sageli kollektiivi ainus, kel ka protokollideta meeles, mis meil pooleli on.
Ma tegelikult tean teooriat st miks, aga ikkagi on kummaline, kui ebaloogiliselt loogiliselt aju käitub.
Kui ma su aju peale mõtlen, siis mul tuleb alati silme ette lennuki turboreaktiivmootor, kus toimub täispööretel sõkalde eraldamine teradest. Tulemuseks pehme ning kreemjalt puhas, täiusliku maitsega kõrgeima rasvasisaldusega koor.
VastaKustutaMidagi nii.
❤️❤️
KustutaMa ei uskunud, et kusagil on veel aju mis töötab nagu minu oma.
VastaKustutaAinuke erinevus: laulda ei oska ja seepärast on luuletuste meelespidamisega pahasti.
Oh rõõmu!
Kui uskuda Kertut, sisi me oleme sinuga koorelahutajad :) puhas või(t) :) :)
KustutaMul on läbi aegade olnud vilets mälu, aga olen suutnud tänu loogikale hakkama saada :). Kuigi jah, on seegi viimasel ajal lonkama hakanud.
VastaKustutaAga see su number...15 aastasel poisil on 39 aastane isa ja 7 aastane õde... ja kui mõelda, siis ema oli vist isast 5 aasta noorem. Nii et see number peaks olema 15397,34 ;)
ookei..:) :) ja kes neid isasid ja poegi meeles peab :) Aga loogikast saan aru. Mingi seos tuleb tekitada. Proovin järele.
KustutaHuvitav mäluharjutus see numbri meeles pidamine, ma ise ammu lootuse kaotanud ja lihtsalt kirjutan üles (või kopeerin vms), sest kuigi mälu võib harjutada, ei ole see siiski prügikast, et raisata seda suvalistele numbritele. Mul on ka terve elu olnud halb mälu näiteks nimede peale ning seda kuhu asjad panen, ei mäleta ka kunagi. Raamatute ja filmide pealkirju, autoreid ärge ka minu käest küsige. Nimede meeldejätmisega lihtsalt tegelen teadlikult, aga see ei tähenda, et suvalisel hetkel nimi meelde tuleks. Autorite, näitlejate ja pealkirjadega ei püüagi tegeleda. Aga ma võin mäletada detailselt mingit sündmust 25 aastat tagasi või mingit kohta, kuidas see välja nägi. Lisaks ka nt millisel raamatu leheküljel ja kus oluline info paikneb (mitte, et alati seda infot ennast mäletaks). Luuletuste meeldejätmisega ka probleeme ei ole, mitte et seda ammu teinud oleks.
VastaKustutaÜhesõnaga mälu on kummaline :)
Tuim mälu on mul vilets, samas numbreid võin vasakule-paremale meelde jätta. Numbritega on ju see eelis, et nende vahel saab alati seoseid tekitada, mis tähendab et isegi pika numbri korral piisab paari numbri pluss hulga matemaatiliste või muude seoste meelde jätmisest. Seepärast olid mul reaalalad kerged, piisas meelde jätta põhilised konstandid, valemid ja seosed, süsteemse arusaamise korral sai ülejäänu nende alusel tuletada.
VastaKustutama valisin oma viimatise telefoninumbri selle järgi, millisel pakutuist oli kõige kenam matemaatiline muster :)
Kustutakusjuures see on lihtne muster, aga teised miskipärast ei näe ja rühmitavad valesti, kui kirjapildis näevad.
KustutaNo just, olulised telefoninumbrid kõik mustrite valemitega meeles. Tegelt leiab otsides igale suvalisele numbrile mustri.
KustutaMa olen pidanud alati numbreid, aastaarve jms seostena meelde jätma. Aga praegu on nagu eriti hull. Kusjuures kui ma loen artiklit erinevatest sümptomitest (ükskõik, kas siis sõltuvushaigused a la ekraan või vanemaealistele iseloomulikud anomaaliad või läbi elu kulgevad häired), siis minu meelest käib alati läbi teema mälust. Nii et diagnoosi ei saa ka omale panna, saaks vähemalt seda süüdistada :D
VastaKustutaAga jah, lähedased imestavad, et nad ju just rääkisid, et oleks vaja teha seda ja toda. Ma isegi ei mäleta, et oleks juttu olnud.
Aga laulud ja meloodiad kummitavad. Eriti meloodiad... Ilmselt pärilik. Vanaema oli mul ka selline, et anna 1 märksõna ja ta laulab sel teemal pika laulu. Ja siis lõpus küsib eneselt, et kust see nüüd tuli? Ja teist korda osadega läks nii, et ei mäletanudki :D
Artikli mõte oli pms: "Maga välja, või muidu!"
VastaKustutaAmuide, kas sa nende numbrite edasikandmiseks splitscreeni ei saaks kasutada? No et kaks akent on kõrvuti ekraanil? Üks tabel ühes, teine teises aknas ja aknad liibukalt kõrvuti. Mh?
VastaKustutajah, mul nii ongi, ja ka see on liiga raske :) aga üritan areneda
Kustuta