Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

neljapäev, 28. november 2024

Mälust


Morgie viitas artiklile, mida ma kahjuks lugeda ei saa ( loe: raatsi).

Aga ma tahaksin ajaloo huvides kirjutada oma mälust. Mulle on meeldinud kogu aeg rõhutada, et mul puudub mälu. Tõepoolest, kuna ma ei ole pea kunagi hetkes, vaid kusagil ära. Siis ma ei mäleta mitte midagi oma koolist, klassikaaslaste- õpetajate nimesid. Kokkutulekutel käies küsin endamisi, et kas ma ikka siin töötasin/õppisin jne.
Kui sa räägid mulle mõne põneva fakti, nalja või saladuse võid kindel olla, et tund aega hiljem ei mäleta ma isegi, mis teemal see oli.  Aga erinevalt Klarist ma mäletan, kes rääkis ( ja kelle blogi lugesin). Kord kvartalis ma ahastan, et kindlasti on mul kas a) algav dementsus b) üleminekuea- aju või c)kõvaketas sai täis.

Oma õpilaste nimesid vaatan veel 2 kuud hiljem oma märkmikust.

Mul on paar korda nädalas üks rutiinne väljakutse. Ma pean ühest tabelist kokku liitma viiekohalise numbri- ja kirjutama selle teise tabelisse. Numbrit näen korra allservas (summa). Niipea kui hiire liigutan teise tabelisse on ta ainult mu mälus. 
Ja see on maailma kõige raskem ülesanne. Ma ei tee seda meelega ka lihtsamaks ( st keerulisemaks, lisades abiridasid, valemeid, kasutades copy/paste jne). Sest no päriselt. Kui raske on 2 sekundit meeles pidada näiteks numbrit 15397,34. Aga näe, on. Näis, kas mingil hetkel õnnestub...

ja siis. Lauluproov. Laulame kolmandat korda ( ja seitsmendat proovi järjest) läbi üht laulu. Kõik on pilgu kinnistanult noodis. Mul on peas. Nii meloodia kui ka sõnad.
Sa kirjutad oma blogis loo ja ma mäletan, et olen sel teemal kirjutanud X aastat tagasi või on seda teinud just hiljuti keegi teine.
Ma võin anda mitmetunnise seltskonnalaulude kontserdi  ja deklameerida koolis õpituid vene suuri luuletajaid. Kõik on peas.
Ma olen siiani veel päris hea multitaaskija, st mul on meeles kõik mis vaja teha. Ja ma olen üsna sageli kollektiivi ainus, kel ka protokollideta meeles, mis meil pooleli on.

Ma tegelikult tean teooriat st miks, aga ikkagi on kummaline, kui ebaloogiliselt loogiliselt aju käitub.

1 kommentaar :

  1. Kui ma su aju peale mõtlen, siis mul tuleb alati silme ette lennuki turboreaktiivmootor, kus toimub täispööretel sõkalde eraldamine teradest. Tulemuseks pehme ning kreemjalt puhas, täiusliku maitsega kõrgeima rasvasisaldusega koor.
    Midagi nii.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!