Ühesõnaga. Vanainimene ei saa enam hakkama. Ja kui tal pole hooldajaid või tema lapsed "ei hoolda piisavalt", siis määratakse eestkostja kohtu poolt. Eestkostjal on muuhulgas õigus kamandada vanakese varandust ja tema enda huvides võtta talt mobiil ning keelata kohtumised lähedastega, et mitte tekitada liigset ärevust. Ja plaanis mängivad oma rolli ka arst, kes kinnitab, et inimene ei saa enam ise hakkama. Inimest ennast kohtusaali ei tooda, sest "ta ju ei saa hakkama". Lähedastelt luba ei küsita " kuna nad pole teda ju piisavalt hooldanud ning oma kohust täitnud". Ja kohtunik on südamlik inimene, kes lihtsalt ei saa lasta abitul inimesel kannatada.
Täiesti geniaalne skeem. Eestis hoiab selle skeemi plahvatusliku leviku ära vast hooldekodukohtade füüsiline nappus ning "abitute" vanakeste kesine varanduslik seis.
Vaatasin järele tantsusaate. Olgu õnnistatud järelvaatamise leiutaja. Ma ei kujuta ette, kuidas saaks selliseid saateid üldse otse vaadata. Nojah. Kindlasti tunnustan kõiki osavõtjaid. Kui ma oleks kuulus ja kui mul tekiks selline valik, siis valiksin igatahes pigem laulu- kui tantsusaates osalemise. Võistlustants on minu meelest.. kuidas seda viisakalt öelda -kunstlik, pingutatud, bling? Spordialana see mulle ei meeldi. Aga huvitav on vaadata seda, kuidas nn tavalised inimesed tantsima pannakse. Väga tublid. Ilmselgelt on sel hooajal võitja juba teada, kes muu, kui Jüri.
Minu meelest oli Jüri naljakas. Täpsemalt, ta on muidugi kogu aeg naljakas. Kui mõne inimese puhul tekib mul küsimus, et kas ta on üldse kunagi laps olnud, siis Jüri vaadates tundus ta mulle pisikese poisina.
SK on seda saadet põhjalikumalt kommenteerinud. Kõigega nõus.
Ma olen nüüd vaadanud Netflixi kolme pikka seriaali. Teenijanna lugu, Braking Bad ja Orange Is the New Black. Ning ma märkan teatud mustrit. Seriaal algab peale nn neutraalselt. Siis muutub komöödiseriaaliks. Ikka väga palju saab nalja. Ning siis on keegi ilmselt öelnud- halloo, need pole teemad, millega nalja teha ning mis väärtusi me niimoodi edastame kui näitame vange, narkareid, diilereid positiivses võtmes. Ning vägivald keeratakse põhja.
Facebookis ringleb vaimse tervise postitus, kuidas hakkama saada viha, ärevuse, ebakindluse ja stressiga.
Mind pani kulmu kergitama ärevusest ülesaamiseks antud nõuanne- maitse üht asja. Kas stressisöömine pole siis omakorda probleem? Kas on õige ja õiglane ravida üht häda teise häda tekitamisega?
Raadios rääkis Peep Pahv oma treeneriks olemisest. Kuulasin autos ja pidin avarii tegema, kui Peep täiesti siiralt väitis ( mälu järgi, aga mõte oli selles), et igasugu vaimse tervise hädad on väljamõeldud teema.
Mina siiski usun, et need on päris ja oma vaimse tervise huvides olen vahetanud " Olukorrast riigis" "Labori" vastu. Appi kui põnevaid asju maaimas uuritakse. Kuigi, tõsi. Seni kuuldutest midagi uut ma teada pole saanud. Seda, et pätikohvi tõstab kolesterooolitaset ning et toidu neofoobia tähendab vaesemat toidulauda ja sellest tulenevalt toitainete puudust organismis- polnud vaja doktoritööd. Oleks võinud küsida, ma oleks vastanud.
Uus mõiste oli Mendeli randomiseerimine. See on nii lahe, et me teame täna geenidest niipalju rohkem ja loodetavasti jõuame ühel päeval tõelise personaalmeditsiinini ja personaalsete toitumissoovitusteni, mis tõepoolest töötavad.
Aga järjest saateid kuulates hakkasin mõtlema hoopis muule. Väga mitmed esitletud uuringud üht või teistpidi kordavad midagi. Kuhugi oleks vaja üht suurt puzzlet- tabelit. Kuhu pannakse kirja need faktid, mis on nüüd juba mitu korda erinevate meetoditega tõestatud. Oleks ka naisteajakirjadel lihtsam- 10 meetodi, kuidas...
Ja geniaalne lause seriaalist Orange Is the New Black.
Ära tekita laineid, vaid püüa neil sõita
Aitäh, internet. Töötan nüüd edasi.
Äkki on kehv tõlge või vormistus, sest pealkiri ütleb: märka ja nimeta enda ümber... maitsma ei pea :)
VastaKustutaEestkostjatest, pangakaartidest ja muust - mõningatel juhtudel on see vägagi vajalik, et inimene ise oma raha otsekohe maha juua ei saaks ning keegi talle kasvõi küttepuude raha alles hoiaks. Meil on siin metsa taga üks selline Lemps, kes on tunnistatud 100% töövõimetuks ja saab riigilt toetust (vist 500.- kanti). Elab emalt päritud onnikeses, elektrit seal pole (telefoni käib laadimas naabrite juures). Varasemalt sai ta pinssi postiljoni käest ning otsekohe peale rahalaeva saabumist oli kohal ka võlausaldaja, kes kasseeris otsekohe suurema osa rahast sisse. Ülejäänu jõi Lemps kohe maha. Seejärel hakkas Lemps helistama võlausaldajale, kes tõi Lempsile õlut ja viina javahel vorstigi, loomulikult võlgu ja võlad jäid üles järgmise pinsipäevani. Küttepuid polnud Lempsil mitte iial. Mõni lahke külaelanik viis oma vanu mööblijuppe talle, neid ta siis leotas vihma käes ja üritas lammutada ning talvel kütta, käis meie käestki kuiva tulehakatust küsimas. Kuni ligi paar aastat tagasi pandi talle riigi poolt hooldaja, kelle kätte sai Lempsi pangakaart. Nüüd käiakse Lempsiga iga reede vallakeskuses saunas, kus ta saab ka pesu pesta (väikse tasu eest), söödetakse tal kõht täis, ostetakse tema enda raha eest talle korralik kotitäis süüa ning 4 pakki suitsu ja antakse väike õlleraha nädalaks (umbes 20.-). Peale selle organiseerib hooldaja talle talveks küttepuud, aitab vahetada lagunenud aknad, remontida pliidi, osta trimmeri ja mootorsae jne. Lemps küll aeg-ajalt kurdab, et tal ei ole raha, aga ausalt öelda see jutt ei päde - tal ei olnud ka enne raha. Praegu on tal ihu ja riided kasitud, kõht täis, tuba soe ja maja ei kuku kaela ning minimaalne suitsu- ja õlleraha on tegelikult olemas.
VastaKustutaAga loomulikult on ka võimalik see variant, nagu Sa kirjeldasid, kõik sõltub hooldaja (või "hooldaja") nahhaalsusest. Igas ajas ja paigas on kusagil olemas oma Liis Haavelid, olgu siis eraisikutena või vastavatel ametipostidel.
Jah, meil Eestis on ilmselt pigem vastupidine probleem. Need, kes abi vajaksid, seda ei saa. Selles kontekstis võiks seda kelmikomöödiat vaadata pigem kui unistust.... Loodetavasti on ka meie hooldust vajavad kunagi nii rikkad, et tekib pakkumine.
KustutaSee on tõsi - need, kes abi vajaksid, ei saa seda. Naaberkülas elab Kalju, juba üle 80 ja vajaks hädasti puusaproteesi vahetust. Majast välja õieti enam ei saagi. Ärklikorrusel elab vennapoeg, see ikka ämbriga vett toob, kui kaine juhtub olema. Meest tahetakse haiglasse või hooldekodusse panna, aga tüüp ei taha minna - tal on ka kass ja koerake, neid ta jätta ei taha. Ja sotstöötaja käib korra nädalas, toob poest kotitäie süüa ning ulatab üle ukse, sisse majja ei lähe. Sellist teenust, nagu Lemps, et saaks korra nädalas sauna jne, seda Kaljule ei pakuta, sest ta ei suuda ju ise õieti kõndidagi ja kes ta siis autoni veaks ja haiseb ka ja määrib auto ära ja üldse. Me oleme talle küttepuid vedanud, ise laome tema toa ette koridori riita ja sealt ta ikka kuidagi saab need kätte ja kütab. Sel sügisel pole ta puid tahtnud osta, ju siis on ta vist kuidagi suudetud hooldekodusse vedada... Mitu aastat on see jant käinud. Vanainimene on tõrges ka, aga ikkagi - mis kasu on sotstöötajast, kes keeldub isegi üle ukse sisse astumast. Ma saan aru, et tallegi makstakse väga väikest palka, nii et ma ei süüdistaks lõpuni isegi sotstöötajat - ta ei peaks altruismist ometigi omale töökoormat juurde võtma, kui palkagi õieti pole, ka tema on inimene ja peab hakkama saama. Aga normaalne see olukord kaugeltki pole.
KustutaVäga lihtne ärevuse vastane rohi: Kui mõelda, et "Kõik on niikuinii p....s" laotub üle kodaniku sügav zen ja rahulolu, sest niikuinii ei saa midagi teha. Universum lõpuks hävib sõltumata sellest kas on lõplik või lõpmatu. Seega nautigem täiega hetki kuniks neid jagub ;)
VastaKustutaHästi ajastatud, sest momendil naudin õltsi oktoobrikuu päikese käes päevitades ja elu tundub nagu lill, emaile ei kavatse enne homset vaadata kui ilm jälle "normaalseks" pöörab.
KustutaÄrevuse vastu ei ole head ega kerget rohtu.
KustutaSuurepärane soovitus :) edastan kindlasti TÜK-le :)
KustutaKuigi, kui päris aus olla, siis inimene, kes matkab koertega punaste vahtrapuude all ja nopib aiast kiivisid, ei peaks teadmagi mõiste " ärevus" tähendust :) :)