Risti ja rästi

Ma tean kuidas on risti. Aga kuidas on rästi?

Rahvusriigi tark immigratsioon

Õndsal jaanilaubal rääkisid targad inimesed raadios targast immigratsioonist. See on siis selline, et me kutsume siia ainult kõige vajalikumad ning nutikamad. Tõepoolest, miks mitte.

Ääremärkusena  juhiks tähelepanu sellele, et neile makstav palk ei peaks olema mitte Eesti, vaid Euroopa või Saksamaa keskmisest lähtuv- kui palk on eeldatavalt võrdelises seoses inimese töö-väärtusega, siis me vaevalt muidu endile nutikaimad saame.
Aga see selleks. Seda teemat on jahvatatud kaua ja palju. Mind huvitab hoopis miski muu. See, mis saab edasi.

Mis saab edasi nende nutikate inimeste peredest ning lastest. Mis paneb arvama, et neil tarkadel inimestel saavad olema samuti nutikad lapsed? Pole minu avastatud Ameerika, vaid ammu uuritud, tõestatud ning publitseeritud. Probleem ei teki esimese põlvkonnaga- nemad on otsitud, kutsutud ja oodatud. Probleem tekib teisel ja kolmandal põlvkonnal, kes ei suuda leida oma kohta, juuri ning identiteeti.
Ja milline oleks see identiteet, mida me soovime, et neil oleks?

Kuidas maailma päästa

Mitte et ma kuidagi vaidlustaks ebainimlikke tingimusi arengumaades, kuid kuidagi nõutuks teeb see artikkel küll.
Kuna ma täpselt ei tea, kuidas seal Indias TEGELIKULT on ja vabandust, aga filme ma 100% ei usu, siis jääks siia samasse Maarjamaale.

Minu lemmiknäide on õõvastavast kogemusest kalavabrikus, kus miinimumpalga eest, külmas ja niiskes ruumis püstijalu kalu karpi laotakse. Aga ajakirjandus on piisavalt kajastanud ka töötingimusi näiteks ühes kaubandusketis. Ehk siis, ka meil siin täna ja praegu on reaalselt inimesed, kes töötavad miinimumpalga eest, ebainimlikes tingimustes.
Miks nad seda teevad? Väga lihtsal ja kurval põhjusel, neil puudub valik .
Siinkohal on ilmselt oluline täpsustada, et iseenesest juba väljend "ebainimlik" on äärmiselt subjektiivne. Sinu vanaema, kes 24/7 oma majapidamisel silma peal hoidis, tegi minu mõistes samuti ebanormaalselt ebainimlikult palju ja rasket tööd.  8 tunnine tööpäev pole just väga vana saavutus ning lõunapaus samuti.

vol 3 Kuidas nad suureks saavad

Ühes mu lapsepõlve lemmikraamatus "Mina, ja Kostja mu vanem vend", sõimab Kostja nooremat õde aktselerandiks. Põlvkonnaks, kelle vaimne areng jääb füüsilisest maha.
Lubage vaielda.
Kes meist poleks umbes sada korda kuulnud sellest, kuidas meie isad läksid viieaastaselt karja. Ise sai alustatud kümneaastaselt kolhoosipõllul peete kõblates.
Tänane noor võib tööd hakata kaugelt vaatama alles 13 aastaselt ja päriselt midagi tegema 16 eluaasta paiku. Ehk siis, nad on laisemad ja nõrgemad. Okei, ma tean, et tegelikult on õige sõna "hoitumad", aga see ei muuda mu tõestuse sisu.

Tutvusteta tööle?

Kuna mu "Kõik lapsed suveks tööle" on endiselt loetavuse tipus, siis valaks veel õli tulle. Kas on võimalik leida tööd ilma tutvusteta.
Oma 2 esimest praktikakohta leidsin ma tutvustega. Kolmanda kohta rippus kuulutus kooli teadetetahvlil, läksin ja sain ning hiljem selgus, et tollest tutvusest oli kasu tulevikus.

Esimese töökoha lõin endale ise. Teine oli 100% korruptiivne- mind kutsus tuttav enda juurde tööle üht muudatust läbi viima.
Kolmanda töökoha saamiseks uues linnas sooritasin personaliotsingufirmas sahtlitäie teste, vestlesin paar korda värbamisspetsialistidega ning psühholoogiga. Oma otsest ülemust nägin esimest korda, kui olin olnud nädalajagu tööl. Veel hiljem selgus, et ta on mu grupiõe mees. Ja oli soovitust küsinud küll...See firma läks varsti pankrotti.

Järgmise töökoha sain nii, et jalutasin tänaval ning vastu tuli too nr 3 praktikakoha ülemus. Küsis, mis teed- tööle ei taha tulla. Tahtsin. Ses firmas töötas mu õe endine peika ja klassiõde. Ka sellel firmal olid õige varsti väga rasked ajad.

Sünnipäevanumbrid 2

Selgub, et 28,6% minu sõpradest istub kenal pühapäeval arvuti taga. Facebookis
Müstika.
Aga tore ka.

Tänan!:)