Ääremärkusena juhiks tähelepanu sellele, et neile makstav palk ei peaks olema mitte Eesti, vaid Euroopa või Saksamaa keskmisest lähtuv- kui palk on eeldatavalt võrdelises seoses inimese töö-väärtusega, siis me vaevalt muidu endile nutikaimad saame.
Aga see selleks. Seda teemat on jahvatatud kaua ja palju. Mind huvitab hoopis miski muu. See, mis saab edasi.
Mis saab edasi nende nutikate inimeste peredest ning lastest. Mis paneb arvama, et neil tarkadel inimestel saavad olema samuti nutikad lapsed? Pole minu avastatud Ameerika, vaid ammu uuritud, tõestatud ning publitseeritud. Probleem ei teki esimese põlvkonnaga- nemad on otsitud, kutsutud ja oodatud. Probleem tekib teisel ja kolmandal põlvkonnal, kes ei suuda leida oma kohta, juuri ning identiteeti.
Ja milline oleks see identiteet, mida me soovime, et neil oleks?
Kas me soovime, et need lapsed õpivad rahvusvahelises koolis inglise keeles jäädes hinduks, türklaseks, ukrainlaseks? Meie tänane keeleseadus välistab neil eesti keelt oskamata nii mitmelgi ametikohal töötamise, rääkimata klaaslaest, mis võrdsete valikute korral diskrimineerib võõra nime ja/või rahvuse järgi. Nad lähevad ära.
See lahendus täidaks vaid lühiajalist eesmärki- tooks meile korraks ühe spetsialisti, aga ei lahendaks meie pikaajalisemat eesmärki-seda, mistõttu targast immigratsioonist üldse räägitakse- parandada seeläbi demograafilist situatsiooni, eestimaalaste arvu ja vanuselist profiili.
Või peaks neist saama integreeritud eestimaalased. Nii, nagu täna venelastele, keeldume me neile andmast võõrkeelset keskharidust. Kas meil on olemas paindlik, tasuta keeleõppe süsteem kõikidele tarkade immigrantide peredele?
Nendel teemadel tahaks kuulda meedias diskussioone.
Selle lennu medalitesajus läksid kaks kulda mõlema venekeelse vanemaga peredest noortele. Üks neist, sai 98 punktiga oma klassi parima EESTI keele eksamitulemuse.
Nad lähevad edasi õppima välismaale. Läände. Kas nad tulevad tagasi?
Huvitav, mis rahvusriigist saab olla juttu, kui riik oma rahva juba eos maha kannab ja orienteerub välisjõule?
VastaKustutaSelge, et öeldakse, et oi meil pole jõude piisavalt jne. Samas idiootlik. Et esiteks, need helged pead kes on, lähevad ära madala palga tõttu. Riik ega firmad ei taha neisse investida. Küll aga siis kui kohalikud on lastud ära minna, hakatakse kulla hinnaga sisse värbama võõrtöölisi. Et siis kus see kokkuhoid on?
Umbes nagu eesti teedeehitus, et tehakse nii säästlikult, et saaks iga aasta uuesti teha.
Asutusi kolitakse pidevalt "kokkuhoiu" mõttes ühest linnast teise. Nagu briti huumor - selleks, et kaotada säästmise eesmärgil 100 töökohta, on vaja luua enne 200 töökohta.
Meiesugune väikerahvas ei tohiks endale taolist "kokkuhoidu" lubada.
Aina müstilisemaks see eesti elu läheb.
Ning kui veel sest rahvusriigist rääkida - minu jaoks pole seda olemas, küll aga tähtsate arutajate jaoks näikse olevat - siis kas pole naljakas, et kuidas siis see kohalik alamakstud ja veel mitte kodumaad hüljanud kodanik hakkab aksepteerima x rahvusest kodanikku, kes saab eestis euroopa palka ning k.seb suure kaarega koahlikule pähe?
Et hmm...mnjah.
Ega muud, kui siit koorubki iseeneslikult välja "rahvusriigi" jaburus ja olematus.
Päeva lõpuks, kasumid eestist võtavad välja rootsi pangad ja teised suurettevõtted. Odavtööjõud on pärismaalane ise...et eestlane olla on uhke ja hää... ? Tõesti?
Mujal Euroopas ei ole ju see "tark immigratsioon" õnnestunud. Ega ei suudetaks meilgi midagi sellist organiseerida.
VastaKustutaUSAs on jälle päris hästi õnnestunud. Aga neil on ka hoopis paremad palgad, mida pakkuda.
VastaKustutakas ikka on? Kui uskuda Petrone raamatuid, siis elab iga rahvusgrupp ikkagi eraldi oma kultuuri ja kommetega. Nende "õnn" on pigem inglise ja hispaania keeled, mida spetsiaalselt õppima ei pea st keele probleemi pole. Ning ilmselt ka tolerantsus, puudub hüsteeria ses suhtes, et immigrandid säilitavad oma kultuuri ning nö ei integreeru.
Kustutama pean USA targa immigratsiooni all silmas seda, kuidas nad vaesematest riikidest teadlasi sisse "ostavad".
KustutaJa integratsioon pidi seal ka tavalistel immigrantidel väidetavalt paremini toimima kui Euroopas. Elavad küll omaette, aga identifitseerivad end USA kodanikuna. USA araablase ja Prantsuse araaablase vahel pidi just see erinevus olema (mis keelelisse "vedamisse" puutub, siis peaks see ju Prantsusmaal samamoodi toimima, sealsed vähemused oskavad prantsuse keelt vabalt, aga ikkagi eriti ei integreeru.)
Ja põhjuseks olen kuulnud toodavat just seda, et riiklikul tasemel tegeldakse sellega. Et kui tahad kodanikuks saada, tuleb põhjalikud kodanikuõpetuse kursused läbi teha jne.
See "nö ei integreeru" tähendab sul vist pigem, et nad ei assimileeru. Euroopas jälle oleks justkui ainult kaks varianti: kas assimileeruvad või on täitsa omaette.
a ilmselt vahe ongi selles, et Euroopas on enamajaolt rahvusriigid ja USA ei ole rahvusriik. Need identiteedid on eri tüüpi, st vabalt on võimalik olla USA patrioot ja ühtlasi mingi etnilise identiteediga, aga Euroopa rahvusriikides on sellega keerulisem.
Kustuta