Kartulid ja küttepuud

Oh, oli see vast nädal. Jätkates esoteerikalainel- ilmselgelt oli Kuu Napoleonis või kusagil, mille märksõnadeks oli raha ning ootamatud sõnumid.

Algas leebelt. Ma sain teate, et sain koha väga populaarsele koolitusele. Aga. Aga! Seljas peab olema välivorm. Taustaks: NKK s on kolm erinevat vormi, üks on mul olemas. Seda, mida nõutakse, pole. 
Küsisin siis vastu, et.. mul on see teine, äkki võib ka nii, sest me kõik teame, et välivorm on tohutu defitsiit. Jah, sain vastuse. Süda rahul, unustasin teema. Ja siis, kui kuu jõudis kvadraati millega vaja, tuli teine kiri, teiselt inimeselt, kes ütles uuesti. Ei. Kohustuslik. Ei kuulu vaidlemisele. 
Prsse. Ma olin valmis oma osalemise tühistama, naised veensid mind ümber. Sest lisaks sellele, et defitsiit, on ladu lahti kord nädalas, loomulikult keset tööpäeva, teises linna otsas. 
Lisaks selgus, et laohoidja on haige ja asendaja puhkusel. Nii et kogu nn panus jäi koolituse-eelsele päevale. 

Nädalavahetusel kuulasin poliitikasaateid, kui täiesti ootuspäraselt Anvar Samost välja arvata, siis ülejäänud kommentaatoritega olin nõus. Kurb, et naisi on valituses nii vähe ja et eesti200 juht, misiganestanimioli, ei lähe valitsusse. Hea meel, et lõpuks ometi keegi, kes ei tõsta raha ühest taskust teise, vaid leiab uusi tuluallikaid. Vaielda võib detailide ning mõjuanalüüside üle. Mina oleks oodanud rohkem outofbox lahendusi jne. Aga esmaspäeval tõusis torm, " meile on valetatud ja me pole mandaati andnud". Tundsin end taas outsaiderina. Minu meediamullis oli juttu nii ühtlasest tulumaksust, röövellike lastetoetuste kaotamisest, eelarvetasakaalust, maksutõusust, kaitsekulutustest, eestikeelsest haridusest.. Mida iganes. Ilmselgelt ei loe paberid ja sõnad, vaid teod.  Jaksu ja jõudu. 

Tulin trennist, lülitasin telefoni sisse ja leidsin, et mul on kaks vastamata kõnet kahelt inimeselt, kes mulle tavaliselt ( sel kellaajal) ei helista. Sõbralt ja kolleegilt. Helistasin kõigepealt sõbrale. Ma registreerin oma kooselu paari päeva pärast, teatas ta. Sest me peame olema elukaaslasega juriidiliselt abielus. Raha pärast. Vau. Okei.

Kuna telefon oli juba näpuvahel, vaatasin ka meile ja pidin istuli kukkuma. Ülemus andis teada, et.. tal on viimane tööpäev. Tõsiselt, see oli šokk. Täiesti out of blue.. 

Hommikul enne koosolekut lugesin, mida Susan asjast arvab- "järgmisel nädalal ootab sind suurepärane karjääripakkumine". Muidugi, naeris sõber, mulle ennustas ta eilseks aasta parimat päeva. Ma tegin avarii. 
Järgmisel nädalal on erialakonverents. Igaks juhuks tuleb siis vist visiitkaardid kaasa võtta...:)
Tegelikult ma peaksin olema harjunud. Mu eelmises töökohas oli pooleteise aasta jooksul 3 ettevõtte juhti-otsest ülemust. Üle-üleeelmises kuue aasta jooksul 11. See, et iga natukese aja jooksul tuleb keegi, kes lööb laua puhtaks ja ütleb, et kõik mis senini tehtud on vale ja alustame uuesti, peaks olema rutiin, normaalne. Minu elu. Minu karma. Ja samas töötab mu mees juba 30 aastat ühes kohas, samade omanike ja ülemustega..
Uus ülemus alustas teise, minu jaoks tavalise asjaga, vaatas minust läbi.  Nojah. Ma ei jaksa praegu isegi muretseda või mõelda. Kas peaksin käituma nii, et mind ei koondataks või siis vastupidi, et ma saaksin koondamise? Ma ei tea kumba ma tahan ja kumb oleks positiivne stsenaarium. Eks siis näeb, mis sellest saab.

Kolmapäeval korraldasime rahatarkuse seminari. Sinna ruumi mahtus kirjade järgi 20 inimest, aga koolitus osutus nii populaarseks, et paari registreerimistunni jooksul jõudis end kirja panna 30, siis panime registreerimise kinni. Kohale tuli.. 19. Aga väga huvitav oli. Enda jaoks sain sõnumi, kontrollida üle, kas kõik mu pensionisambad on ikka indeksfondides. Olid. Ja teise. Et lase igaks ürituseks end registreerida min 30% rohkem inimestel.

Rehvivahetus majandatud metsas

Neljapäeval sain siis lõpuks oma vormi kätte. Nagu öeldud. Defitsiit. Ja hetkel lisaks veel mitu-mitu üritust toimumas, seega topeltdefitsiit. Sain paar numbrit suurema. Noh, pole viga. 

Ja siis tuli teade kolleegilt,  kes on mu nn lähim võitluskaaslane, et ta sai koondamisteate. Ma ei viitsi isegi enam kirjutada sellest, kui rumal see on. Tark uus juht pumpab kõigepealt välja vajaliku info, kontaktid, võrgustiku ning alles seejärel koondab. Küsige minult. Ma olen seda oma elus 100 korda näinud-teinud-üle elanud. Aga jõudu. 

Nii . Järgmisel nädalavahetusel õpin, kuidas ennast paremini väljendada. Loodetavasti muutuvad siis ka mu blogipostitused arusaadavamaks ning ma suudan end uuele ülemusele nähtavaks teha :)

Ja nüüd lähen ma koolitusele. Õppima, kuidas juhtida.