Saatus ja kutsumus vol miljon

Ma räägin teile mõned lood.

Õ paistis alati silma oma hea maitsega. Loodus on andnud talle modellivälimuse. Sellega teenis isegi natuke raha ja oli seega ka moevaldkonnas nö sees. Me kõik õppisime koolis õmblema, aga temal tuli see kuidagi eriti hästi välja.  Kõik nukud olid viimase trendi järgi riietatud ja minu pulmakleit on tema õmmeldud.
Peale keskkooli, aga, läks õppima majandust. Karjäär peale kooli on olnud üsna kirju. On müünud, ostnud ja turundanud. Muu hulgas ka suures moeettevõttes.
Nüüd aga andis saatus võimaluse, et ei pea raha pärast tööd tegema.
Tead, mul on üks uudis, ütleb Õ. Ma hakkasin uuesti õmblema. Disainin ise, muretsen materjalid ja olen juba päris mitu eset oma kollektsioonist maha müünud. Võtan hetkel vaikselt ja rahulikult, näis, kuidas minema hakkab.
Aga lõpuks olen ma õnnelik. Mulle nii meeldib seda teha.


Niipea, kui käsi kandis, hakkas T joonistama. Lasteaia parim, klassi parim, kooli parim, auhinnad... Suured seinasuurused teosed ja tundidepikkused nokitsemised multikate kallal: kaader kaadri haaval, Arvutis ja pliiatsiga.
Aga kooliks sai hoopis keelekallakuga kool. Ning keskkoolis veetis ühe suve Prantsusmaal Disneylandis tööd tehes. Ilmselgelt sai selle suvega keele suhu, õpetajate lemmikuks ja edasine valik tundus loogilisena filoloogia. Kui baka läbi, tundus, et .. pole nagu ikka see. Et õpetada ei taha, tõlkida ei taha ja toimetada ka mitte.
Järelemõtlemiseks valis Kanada. Et saaks prantsuse keelt praktiseerida... :) kohapeal, aga, kandideeris tööle graafiliseks disaineriks. Ja sai selle koha, sest.... oli varem töötanud Disneylandis, mis tundus tööandjale nii äge ja oluline.... :)
Ja nüüd töötabki alal, millest oleks pidanud alustama. Tead, ütleb T. Ma olen nii õnnelik. Ma ootan igal hommikul, et saaks alustada tööd.
Prantsuse, hispaania, rootsi ja vene keeleoskused annavad ainult plusspunkte. Kohalikud oma riigikeeli just eriti hästi ei räägi ning Kanadas on ka teiste keelte praktiseerimiseks mõned immigrandid :) Ja kirutud koolimatemaatika on saanud hoopis teise tähenduse. Ma tõepoolest vajan kraadide ja nurkade arvutusi, ütleb T.

K oli korralik ja tark ja tubli tüdruk. Matemaatika- füüsika eriklass, kuldmedal, ülkoolis cum laude. Nagu me kõik tol ajal., käis ka K muusikakoolis.
Aga ülikooli läks õppima eesti- ja soome filoloogiat. Õpetajaks ei saanud. Töötas aastaid erinevate juhatuste sekretäri ja assistendina. Väga hinnatud ja väga hästi makstud spetsialist. Alati kui kohtusime, ajas  ta inimesi närvi sellega, et kogu aeg ümises. Mulle ka meeldib laulda, aga no kogu aeg...
Üle pika aja saime kokku.
Tegin kaks aastat tagasi otsuse ja tulin töölt ära. tegelen rahvamuusikaga. Olen mitme ansambli koosseisus, kontserdid, välismaal käime tuuril. Juhendan paaris kohas muusikaringe ja olen juba mitu laulu kirjutanud.
Ma olen vaene, aga väga õnnelik, naerab ise.

M meeldis nokitsemine ja mõistatamine. Male. Mata- füssa eriklass. Ristsõnad, su-dokud, mälumäng,
Aga õppima läks ehitust, See polnud päris see ja nii tegeles M aastaid hoopis müügi ja ostuga. Tundus, et edukalt. Aga ikka tahaks muud. Siis muutus IT popiks. Omal ajal, ülikoolis sai õpitud ainult Basicut. Asi tundus huvitav ja õige.... ja nüüd ongi M seal, kus peab. IT.


Soovite veel lugusid? :) mul on mõned veel.
Ma tunnen neid inimesi nn lapsest saadik. Ja ma olen neile " kogu aeg öelnud", et nende õige kutsumus on just see ja mitte miski muu. Aga kes mind kuulab... :) Vahel peab minema ringiga, et jõuda lõpuks ikka sinna, kuhu oli vaja.

Mis mind kurvastab, on hoopis see.  Et mina näen teiste inimeste kutsumusi. Aga enda oma ei näe ja mitte keegi ei tule ka mulle ütlema, et ...naine... sa oled täiesti vales kohas. Sa peaksid tegema hoopis seda....

Või ongi ikkagi nii. Et mõned inimesed teavad sünnist saadik, kes nad on. Teised peavad käima selleks läbi pika tee ja ringiga, et jõuda algusesse. Kolmandad teavad, aga ei saa/oska/taha/pole võimalik seda muuta elatiseks. Või siis traagilisem variant. Kutsumust tead, aga annet ja võimeid ei piisa.
Ja siis on mõned, kes ei saa seda iialgi teada.