Sitsiilia reis. Reis Sitsiiliasse

Pistaatsiajäätisevõileib 

Juulis ajas Etna tuhka välja ja lennud suunati ümber. Kõigepealt saime teate, et lennufirmad on plaane muutnud ja meie reis lükkub kaks päeva edasi. See lükkas veerema lumepalli. Muutus ööbimislinn ja siis ka hotell ja sellega koos muud plaanid. Lennuki pardal ootasime väljasõitu 45 minutit, kuna parandati maandumistulesid. .

Sitsiilia on oranž. Igal pool must tuhk. Ja pigem Elena Ferrante, kui Mayesi Itaalia. Kõik on.. korralagedus. 

Sotsiaalsed töökohad, töö teesklemine, sildid, mis näitavad vales suunas, vale info. Aga oskus raha küsida. Inglise keeles teenusereklaam, mille 100 m ümbruses pole kedagi, kes suudaks rääkida inglise, hispaania, vene või soome keelt. Ok. Minu viga - aga ka itaalia keeles ei tea asjast keegi midagi. Alguses tahaks korra majja lüüa. Aga siis. Mingil hetkel lihtsalt naerad. Keegi rääkis loo, kuidas sakslasest omanikul sai kõrini ja tõi töötajad kodumaalt. Kulus kaks kuud, kui sakslastest said itaallased...

Ja Sitsiilia on kitsas. Kõnniteevaba. Auto sõidurajad sentimeetriga mõõdetud. Tasuline parkimine.

Giid rääkis hea loo. Palermo linnapea oli sama ambitsioonikas, kui meie omad: roheliseks. Linna rajati trammiliin, rööpad pandi maha. Siis sai raha otsa. Trammid jäidki ostmata ja rööpad paremat aega ootama.

Vabandust kõik selle linna elanikud ja fännid, aga Letojanni on suhteliselt mõttetu linn. Siin lihtsalt pole midagi. Ma ei kujuta ette, mida kohalikud kodus söövad, sest vähemalt selle ala peal, mida suutsime läbi käia polnud ühtegi poodi, mis müüb värsket liha ja kala. Isegi kulinaariat polnud. Isegi suveniire ei müüda. Ja mu lapsik idee osta endale suvekleit ei saanud teoks. Kuna poode polnud. NB! Ära usalda norrakaid. ( Ma võtsin täiesti valed riided kaasa. Lubati 23, on 33)

Rand. Kruusane. Raudtee. Ja linna kohal kõrguv magistraal.

Positiivne oli promenaad. Ja hotell Orizontte oli ka täitsa ok. Linnas on kena kellamänguga kirik. 

Ma unistan sellest, et saabun lõunamaale hooajaks. Ja see ei õnnestu mitte kunagi. Siin, Sitsiilias kasvavad sidrunid ja punased apelsinid, mille hooaeg on...novembrist. Pistaatsiapähkel saab valmis oktoobris. 

Ma olin välja vaadanud kolm festivali. Viinamarja saagikoristuse lõikuspidu ja puravikud. Ja hoolimata mu guugeldamisest ei suutnud leida viisi, kuidas sinna pääseda. Kõik toimusid pisikestes mägikülades kuhu ühistransport ei lähe. Okei, ka Eestis ei pääse suvalisel ajal nt Apja. Lootsin, et ehk on kohapeal rohkem infot, aga pigem vastupidi. Guugle, sildid, kaardid, kohalikud rääkisid kõik erinevat juttu. Autorenti meie linnas polnud ja selle korraldamine oleks läinud väga kalliks ja tülikaks. Hiljem sõidukultuuri nähes, kadus ka viimane soov..

Päev paradiisis

Aga viinamarju ma sain. Puuvilja jm hinnad on samad mis Eestis.

Tenerife vulkaan oli pettumus. Otsustasin anda vulkaanile, seekord siis Etnale teise võimaluse. Ja ei vedanud. Üleval oli nii paks udu, et näha polnud midagi. Ok. Elamuse sai kätte. Kuidas näiteks mägironija end tunneb. Jõhkralt külm oli, tugev tuul. Mul oli õnneks soe riie kaasas. (Kohapeal ka laenutatakse joppe ja saapaid). Tõstuk ja buss viivad üles 2900m kõrguseni ja alla. Ise tuleb suht vähe ronida, aga ka see oli nähtavuse ja tuule ja pehme veereva pinnase tõttu päris keeruline. 

Teekond tippu 

Giid rääkis, et mõni aeg tagasi lubati veel ühe teise kraatri servale, kust oli näha pulbitsevat tuld. Aga siis said kaks turisti surma ja keelati ära. Laava ei tapa, tapavad väljapurskavad kivid 

Kas soovitan? Kontrollige ilma. Pilvede eest pole mõtet maksta. 

Alcantara kuristik ja botaanikaaed olid toredad, neid soovitan. Selline zen koht. 

Giidiks oli Minu Sitsiilia Mae. Väga otsekohene, vaimukas ja professionaalne. Meelde jäi kaks huvitavat fakti. Esiteks, et seenel käies peab olema nn. kutsetunnistus, mida metsavaht võib kontrollida. 

Ja teiseks, et siin on 2 m pikkused mustad maod, kes ujuvad ka meres. Rahumeelsed ja püüavad rotte, aga... Kes tahab pärast seda infot ujuda?!

Kuna festivalile ei saanud, siis tegime päeva hop on/off bussiga. Isola Bella poolsaar ja Castelmola. Lisaks muu teelejääv. 

Saar oli ilus. Aga käisid ehitustööd ja kehtis kõik ülalöeldu. Noored tugevad mehed veedavad oma aega mitte midagi tehes. Okei, öeldes turistile - siit ei saa läbi. Vaadata oli vähe st vaated loomulikult. Aga saare juures olev laht oli ahvatlev ja vesi imesoe.

Castelmola on ilus linn mäe otsas. Nagu nad kõik on.

Castelmolas oli selle reisi parim söögielamus. Kohvik Gallo Cedrone, mida enamik mu lugejatest kutsuks põlglikult turistikaks. Piltidega menüü, inglise keeles teenindus. Perefirma. Põhjus, miks ma selle ees peatusin oli itaalia muusika. Kõigepealt toodi lauda ahjusoe ciabatta. Õli nagunii. Jumalik. Siis lisati koka pakkumisena veel tulikuumal saial bruchetta ja oliive. Toit oli samuti imehea.

Kui midagi on Itaalias head, siis nende raudtee. Rongid on kaasaegsed, puhtad ja üsna täpsed.

Messina. Jõudsime pühapäeval. Terve linn oli täiesti inimtühi ja vaikne. Päris õõvastav. Jõudsime kenasti kell 11 algavale jumalateenistusele, saateks mängis maailmakuulus, väidetavalt Itaalia suurim 1600 vilega orel. Oli ikka vägev küll.. keskpäeval toimub kellatornis nn show. Lõvid möirgavad, kukk kireb. Seejärel tuleb Schuberti Ave Maria. Kuldne loss tõuseb tuhast jne. Ilus oli. Katedraali väljakul kogunesid parasjagu Vespa klubi liikmed. Tõeline vintage.( Btw kas õige hääldus on vintaaz või vintidz?)

Siracusa. Seal on põhimõtteliselt kaks piirkonda, kus ajalugu. Valisime Ortygia poolsaare. Aju on valmis, et 2500 aastat ajalugu, Unesco, kreekaaegsed varemed ja Archimedese lugu. Jõuame kohale: parasjagu toimub Expo. Põllumajandusmasinad. Kogu piirkond on täis puistatud moodsaid traktoreid, meemüüjaid jms. Äärmiselt sürr. Aega hindasime kõvasti üle. Pool ajast kulus söömisele. Hängisime taas turul, tänavalabürintides. Papüüruse muuseum oli kinni. Ja siis oligi aeg rongile minna. Häiris, et suurem osa vanalinnast oli autodele avatud. No ja need juba mainitud traktorid. Aga muidu oli ilus ja vääriks tervet päeva.

Linnast tagasi sõites kontrollisid relvaga politseinikud rongis dokumente. Kummaline.(Hiljem selgus, et põhjuseks G7)

Catania on päris linn. Korralikud kaubatänavad. Üllatuslikult ka kõnniteed. Vaatasime üle kohustusliku elevandi st Egiptuse obelisk Fontana dell'Elefante ja Sant Agata katedraali. Ja sukeldusime kalaturule. Kus müüakse tegelikult kõike värsket. Esimese onu juures murdusin ja lihtsalt pidin ostma kilo viinamarju. (Kuigi hotellis ootas veel kilo. Aga polnud hullu, tunni pärast oli otsas) Ühes hoovis pakuti hobuseliha tooteid. Seekord ei proovinud. Proovisime hoopis värskeid austreid 1,5 eur tükk. Aususe huvides peaks mainima, et Tenerife turg oli vingem. 

Raudteejaama tagasi jalutades jõudsime ootamatult piirkonda, kus daamid pakkusid oma keha ja mustad noormehed pidasid kanepipläruga fiestat... Selle piirkonna arhitektuur oli huvitav. Nagu oleks korrus ehitatud kaljule - alumine osa oli tahumata, struktuurne. Ma ei julgenud pilti teha.

Taormina oli giidi sõnul turistikas. Minu pilgu järgi puhas, Euroopa, ilus. On kaubandust. Kreeka -rooma amfiteatrisse ei viitsinud. Üks näitus jäi tee peale . Parco Duca di Cesare oma linnuvaatlusmajadega oli jahe ja lahe.

Ujutud! Mina!!! Ma olen sel aastal nüüd täpselt kahel korral ujunud. Mais, emadepäeval ja septembri viimasel nädalal. Kevadel ja sügisel. Itaalias. 

Letojanni Joonia mere rand on kruusane ja pisut vajuv. Väga raske on vette minna ja välja tulla. Olid väga suured lained. Temperatuuri polnud kirjas aga tundus mingi 24. Igatahes, minul, külmavaresel oli NII hea!! Ja vesi on siin nii soolane, et kui laine kipub kaugele kandma, tarvitseb end vaid horisontaali viia ja sa hõljud pinnal.

Kas ma tean, et mul on päikeseallergia? Jah. Kas ma kasutasin päikesekreemi? Ei. Kas ma olen punane kui vähk? Jah. ..

Kulinaarsed elamused 

Murgo veinimõisas. Kas teie teadsite, et ka Prosecco on geograafiliselt kaitstud nimi ja analoog on spumante. Põnev teadmine, kuidas eraldatakse sade. Pudelile pannakse nn õllekork. Sademel lastakse settida korgi alla. Siis külmutatakse see osa, kork pealt ning külmutatud sade lendab rõhu all välja. Seejärel pannakse peale õige kork. Igatahes, sai süüa ja juua. Ja grupiga koos olles pisarateni naerda. Äkki olen juba selles eas, et peaks grupireise tegema.. väga lõbus on.

Sitsiilia pasta on pasta alla Norma. Nime saanud nende kuulsa kaasmaalase Bellini Norma järgi.

Esimesel õhtul jõudsime hilja. Näljased, väsinud läksime sööma. Mingil põhjusel tellis mees kreppe. Mis olid... Pistaatsiakreemiga. OMG. Järgmisel päeval läksime poodi ja ostsin kaasa. 200g purk 4.90.

Pizza Siciliana on hiigelsuur täidetud, õlis frititud pirukas. Nõrutavad kuivaks, ei määri isegi sõrmi. Ja sain ka oma puravikud kätte. Täidisena.

Caponata on köögivilja- mögin. Huvitaks teeb lisatud mandlilaastud.

Arancini on täidisega, paneeritud ja frititud riisipall. Tehakse erineva täidisega. See, mida sõin oli megahea

Cassatella. Nagu  sotsnik. Cassetina. Martsipaniga ricotta kook. Reeglina roheline. Martsipani oli üldse igal pool palju.  Mett ka.

Sääsed? Ikka. Aju, palun aita meeles pidada, et ma tulevikus mõne allergiavastase rohu kaasa võtaks.

Reisi jooksul lugesin läbi 5 raamatut.

(PS. Kas teie ka teadsite, et Angeli oli Riccardo Fogli laul? Tuleb välja, et ei . Ma olen terve elu vales elanud)

Letojanni