Naistevahetuskuu

Käisin ühel juubelil. Üritused, kus kohtad häid tuttavaid, kellega igapäevaselt ehk nii tihedalt ei suhtle ja kuuled asju, mida faceebokis ei jagata.

Selgus, et kaks, üle 20 aasta abielus olnud paari olid kohale tulnud uute kaaslastega. Uued sõbrad olid täiesti samast põlvkonnast ja väga toredad inimesed.
Ühel juhul oli algatajaks mees ja teisel naine. Ja nagu pärast vanadega rääkides selgus, siis ei mindud lahku, vaid jäeti maha. Ehk siis mahajätmine tuli ootamatult ja üks pooltest on väga õnnetu.

Egoistlikult on mul hea meel, et lisandusid uued põnevad inimesed ja tutvused. Et meie rutiinsesse seltskonda lisandus värskust.

Aga tegelikult on kurb ja kripeldab. Ma ei taha valida pooli. Ma ei taha osaleda teiste inimeste tragöödiates. Kahju on teismelistest lastest, kes peavad nüüd harjuma uue olukorraga, ja palju õnne tulevased jõulud- kasmelähemeemavõiisa juurde.

Ja kahju on ka sellest, kuidas üks pikaaegsetest sõpradest lihtsalt kaob ära. Teda pole enam olemas, temast enam ei räägita. Või kui räägitakse, siis on see kõigi jaoks ebamugav. Sest elu läks ju edasi.


Ning need jutud rahast-
isa ei anna lapsele üldse raha, mille eest ma teda toidan
naine ainult vingub, et saab vähe raha, ma olen end paljaks maksnud.
tekitavad külmavärinaid.

Ma pole mitte kunagi elus üksinda elanud, võib olla just sellepärast mulle väga meeldib üksi. Lapsena ma nautisin, kui mind jäeti üksi koju. Ühikas oli super, kui toakaaslased läksid nädalavahetuseks minema. Hiljem rõõmustasin, kui laps ja mees minuta reisile või kuhugi läksid.

Kui mul on saanud kõrini, olen end alati lohutanud: mehed surevad varem või võtavad uue naise. Ära praegu vingu, naudi mis on, sest sa jõuad veel pool elu üksi olla.

Aga selle peo järgselt hakkasin mõtlema, et äkki mul pole õigus. Üks asi on, kui sa saad olla üksi, aga kui sa pead olema üksi?
Ma täna vastan, et ma ei tahaks uusi suhteid.  Aga kui sa oled pettunud, hüljatud, vihane, kurb... äkki siis sa üritad tõestada, et tegelikult tahab ju ka keegi mind, Ning sa ei suudagi üksindust nautida, vaid sukeldud jälle suhetesse..

Ma ei teagi, miks ma seda postitust kirjutan.

Mind pani see mõtlema, et nagu kõikide asjadega. Sa võid planeerida ja arvata ja mõelda. Aga sa ei tea, kuidas on tegelikult, kui see on käes. Ja on nii palju asju ning sündmusi, mis ei sõltu sinust.
Sa võid planeerida pikka toredat vanaduspõlve, aga siis su kaaslane armub.
Sa võid unistada, et lapsed on suured ja nüüd on rahu ja rõõm. Ja siis tekib mingi kärgpere ja uued segavad kohustused.

Ja järeldus ikka see, mis ongi. Naudi praegu niipalju kui saad. Sest nurga taga võib olla elu muutev sündmus.