Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

neljapäev, 26. märts 2015

Seksistlik muinasjutt

Seitsme maa ja mere taga elas ükskord Kuningas.
Tal oli imeline roosiaed. 
Jama oli selles, et ta ei leidnud sinna kuidagi aednikku. 
Esiteks oli kuningriik, nagu öeldud, seitsme maa ja mere taga. Noored aednikud valisid töö lähemal või siis sõitsid hoopis kümne maa ja mere taha. Et kui juba, siis juba.
Teiseks ei viitsinud selle kuningriigi noored sellist musta ja keerulist tööd üldse teha. Nad pikutasid pigem palees ja tegid midagi, mis ei nõudnud mõtlemist ja rasket tööd. Selles riigis räägiti palju sellest, et noored peaksid sellist ametit õppima. Aga noored ei viitsinud ega tahtnud.
Ühel ilusal päeval juhtus aga ime. Lausa kaks noort inimest olid enam- vähem valmis tulema.
Esimene oli Tüdruk. Tööintervjuul oli Tüdruk tagasihoidlik, lausa tõrjuv. Kuningas lõi isegi kahtlema- kas on mõtet võtta tööle kedagi, kes ise nagu üldse ei taha. Kas on õige, et ma käin peale ja meelitan...
Palka ei osanud ka Tüdruk küsida, No 1000, äkki? Küsis mokaotsast.
Aga Tüdrukul oli magistrikraad, ja soovitused olid head. Nii ta tööle sai oma tuhande euroga.

Poisi intervjuu oli hoopis teine tera.
Poiss teadis täpselt, mida ta soovib. Tal oli nimekiri mõjukaid soovitajaid. Hariduselt oli ta jõudnud baka lõpuni. Magistrit ei pidanud ta oluliseks- seal ei õpetata midagi, teadis ta täpselt.
Poiss soovis 2300 eurot ja auto kompensatsiooni ja ametikorterit ja aeg ajalt üht vaba päeva nädalas, et oma asju ajada.
Ta sai samuti kõik soovitu.
Sest Kuningas oli ammu ammu neid spetsialiste igatsenud ja vajanud. See polnud koht läbirääkimisteks. Noored, kellele räägiti, et see töö annaks ameti, ei uskunud, Kuid see oli tõesti tõsi. Ei teste, ei rühmatöid... tule ainult tööle.

Mõlemad noored hoiatasid, et ega neil praktilist kogemust eriti pole. Nad vajavad aega, et sisse elada ja õppida.
Nõus. Ütles Kuningas.

Kõigepealt jäi Poiss haigeks. No ikka juhtub. Ega haigus ju ei küsi. Kuningas oli väga mures, kuna ta oli enda mõttes Poisist juba kuningriigi pärija teinud. Kuninga nõunikud hoiatasid- sa ju ei tunnegi teda, anna talle aega.... aga Kuningas oli väga elevil. Ta broneeris Poisile koolitusi. Ostis talle messipiletid.

Tüdruk osutus teraseks ja osavaks. Käis ringi, suhtles, küsis, uuris.
Kui Poiss nädala pärast haiguslehelt naases, oli Tüdruk juba oma inimene. Asjadega kursis, algatas ise protsesse jne.

Poiss, aga, osutus hoopis teistsuguseks inimeseks. 
Tule minuga aeda kaasa, kutsus vana Aednik. Ei, vastas Poiss, ma tahaksin kõigepealt paberil aia plaane, töögraafikuid, tehnoloogilisi skeeme....
Aednik muutus murelikuks, aga andis vajaliku.
Pähh, ütles Poiss, teil on kogu dokumentatsioon korrast ära. 

Tule, vaata, kuidas see siin töötab ja on, kutsus teine kolleeg. Ei, vastas Poiss, See pole mu graafikus.
Kui oli vaja nõu küsida, marssis Poiss uksest küsimata sisse ning tundmata huvi, kas partneril ka aega on, nõudis vastuseid. Kui inimene vastas, et praegu on kiire, räägime hiljem, tormas Poiss Kuningale ja Vanale Aednikule kaebama.
Keegi ei aita mind. Kõik on vaenulikud,
Sa pead ise poolele teele vastu tulema, soovitas Vana Aednik, Olema viisakam ja lugupidavam.
Poiss ei saanud sellest aru,

Ühel päeval tulid aeda kartulimardikad ja kiiresti oli vaja abikäsi. 
See pole minu töö, ütles Poiss.
Tüdruk kääris käised ja asus appi,

Nii Poisile kui ka Tüdrukule saadeti üldised plaanid, mida aias teha oleks vaja. Tüdruk võttis rahulikult. Kokkulepe oli, et alustan tasa ja targu ning teen mis suudan. Hea, et suur pilt ja eesmärk on silme ees.
Poiss läks närvi ning tormas Kuninga juurde kaebama. 
Mis? Kas et arvate, et ma hakkan seda kõike tegema?

Vana Aednik, kellele teised käisid Poisi peale kaebamas, oli päris hädas. Oma tööd enam teha ei saagi. Muudkui silu suhteid ja rahusta Poissi. 

Koosolekutel uuris Kuningas, kuidas Poisil läheb. Kiitis ja toetas. Tüdrukut ta ignoreeris. 
Pärija oli ju Poiss.

Ja siis mõni kuu hiljem andis Poiss lahkumisavalduse.
See töö on mulle liiga raske, ütles ta.
Hiljem jõudis Kuningani kuuldus, et Poiss läks tegelikult tööle teise Kuningriiki. 
Kus on ehk kergem.

Tüdruk, aga. Kui ta surnud pole, või end surnuks töötanud, siis töötab siiani.

3 kommentaari :

  1. Mhmh.
    Reisifoorumist just kommentaar "LOOMULIKULT sõidab mägiteedel autoga mu mees, mitte mu ise"

    VastaKustuta
  2. palgaküsimisega pidi uurimuste põhjal küll nii olema, et naistele andestatakse kõrgema palga ja paremate tingimuste küsimist vähem kui meestele. st kui naine küsib sama kõrget palka kui mees, nähakse teda ahne ja nõudlikuna ja ta saab töö väiksema tõenäosusega.

    VastaKustuta
  3. siin artiklis oli sellest ülevaade:

    "Numerous studies have been conducted in which participants rate their impressions of employees who negotiate for pay and of employees who let the same opportunity to negotiate pass them by. The researchers then compared people’s willingness to work with that employee after evaluators saw him or her negotiate, or not. If evaluators were less inclined to work with the same employee after seeing him or negotiate, we deemed that the “social cost” of negotiation.

    In repeated studies, the social cost of negotiating for higher pay has been found to be greater for women than it is for men."

    Õnneks ei olnud artikkel puhast pessimismi täis, vaid õpetas nõkse, mille kasutamisel isegi naistele kõrgema palga küsimine andeks antakse.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!