Avatar

Nägin siis ka lõpuks ära. Appi, kui ILUS film. Ja mina vaatasin seda telekast- kui oleks olnud suurel ekraanil, kinos ja 3D ma oleks vist ainult vaimustusest kiljunud.
Lihtsalt super- need helendavad metsad, seened, õhus heljuvad mäed, puurajad.... imeline, mida arvuti võimaldab. (Nostalgiahetk:  meenutagem hetkeks omaaegset dinosauruste parki või king-kongi...:))



Sisu. No sisu oli sisu. Tundub, et kogu raha ja aur läks kunstnikule ning stsenaariumi kirjutamiseks enam ei jagunud. Teema oli ju iseenest aktuaalne ja päevakajaline. Aga ma arvan, et lastefilmid ei peagi väga diibid olema?
Tegelikult, oleks ju piisanud ühest lausest- vihjest, et kui seda lendavat kivi ei saa, siis näiteks maailm hävib vms. Ja lihtsast ning lihtsalt hukkamõistetavast saamahimust oleks tekkinud eetiline dilemma ja vähemalt pool tasapinda ilusale muinasjutule juurde.

Mis aga mõtteid tekitas. Kuidas ikkagi saadakse tuhanded (mehed) ühe eesmärgi nimel liikuma. Kui me ei räägi oma kodu kaitsmisest vaid rünnakust. Kõrgete kaugete juhtide poolt öeldud eesmärgil- on selleks siis misiganes- terrorism, nafta, vale usk või rahvus, lendavad kivikesed... Kuidas on võimalik panna massid uskuma, veenda neid milleski, mida pole ja mida üldjuhul ei vaevutugi tõestama. Miks need inimesed nõustuvad, usuvad, riskivad oma eluga ja lähevad võõrale maale tapma, rüüstama....

Raha? Kas me sellisel juhul pole silmakirjalikud mõistes hukka ametnikke, kes vahetavad raha kõigest eetiliste tõekspidamiste ja võimu vastu ning pidades kangelasteks neid, kes vahetavad raha vastu isegi mitte põhimõtteid vaid lihtlabast seiklushimu, adrenaliinivajadust?

Nädalavahetus möödus kuidagi maailmalõpumeeleolus. Lisaks Avatarile veel apokalüptilist filmi ja artiklit.
Aga jänesed on hea mõte. Neid saab söögiks, soojaks ja lisaks paljunevad kiiresti. Et siis enne päikesepurset tuleks hankida jänesed.