Õel ja kuri ERR

Ma jätsin eelmise aasta lõpus ühe postituse tegemata. 
Kuna ma olin Elisa peale tige, siis tundus, et kriitikat saab liiga palju. Ja tegijatel ikka juhtub, miks väikseid äpardusi võimendada, eks.

Ja täna hommikul pidin toolilt maha kukkuma. Selgus, et " väikesest äpardusest" on saanud Eesti ühe kuulatavaima hommikuprogrammi osa, nii et jaama vahetamata pole seda võimalik isegi vältida.
Ma räägin poliitilisest"huumori"-teatrist- "Pohlad". 
Aasta lõpus kuulasin järelkuulamisest ja ahmisin uskumatusest õhku. Ei, küsimus pole huumoris. Inimestel ongi erinev naljataju. See, mis ühe jaoks naljakas, pole seda teise jaoks. 
Ma kirjutan sajandat korda- panen ainult ühe lingi vanale postitusele, autori vastutusest avaliku arvamuse kujundamisel.

Hiljutise Kinoteatri juhtumi taustal on eriti irooniline, et eetrisse on lubatud inimeste isiklik nimeline solvamine ja mõnitamine. Kui tegevpoliitikutel olevat see nn palga sees. Siis inimesed, kes pole enam ammu-ammu poliitikas? No näiteks- mida halba on eesti rahvale teinud Signe Kivi. (Esimene nimi, mis saatest meelde tuli.) Mõnitati nii mehi kui naisi ja erinevatest erakondadest.
Aga eelkõige avaliku vastutuse teema. Kas antud saate autor saab ikka aru, et sotsiaaldemokraate halvustades ja mõnitades kujundab ta avalikku arvamust? Kas eesmärgiks on kahepartei süsteem? Kas saate autor saab aru, et iga selline saade kujundab fooni, kus vingumine ja mõnitamine on norm? Kas saate autor saab aru, et iga selline saade on samm selles suunas, et targad inimesed ei taha tulla poliitikasse?

Hiljuti tegime Huubi-maratoni. Vaatasime ära Reeturi, Papsid, Alo, Täiusliku sõbranna. Osa neist originaallood, osa adapteeritud. Aga. Eestis ON häid kirjutajaid. On oskust teha nalja nii, et personaalselt ei solvata.

Ma polnud R2 õhtuse vööndi sihtgrupp ega kuulaja, aga tehtud valikud nii R2"s kui ka Vikerraadios on pannud küll kulmu kergitama.

Õhtune saade, kus professionaalne psühholoog andis nõu, on asendatud saatega "Elutoas", kus nn tavalised inimesed räägivad, mida nad eile sõid ja kuidas sünnitus läks. Tõsi. Nagu blogides, eks. Ma ju loen suure huviga, mida Notsu eile sõi, kuidas Rentsi laps kasvab ja mida Reet maailma asjadest arvab. Nii et ju ma pole lihtsalt sihtgrupp, et seda raadios kuulata ( eelistan lugemist) ja sellele saatele on auditoorium olemas.
(Eilses saates oli huvitav idee. Teate, mida noored teevad? Kuna toimetulekutoetusi jagatakse leibkonna sissetuleku järgi, siis  õppimiseks raha saamiseks sõlmivad noored fiktiivabielusid. Pidi väga massiline olema. Ja.. rõõmustas saate külaline, nüüd on abieluvõrdsuse seadus. Ei peagi võõra poisiga abielluma, saab ka sõbrannaga kokkuleppe sõlmida.)

Ma olin lohutamatult kurb, kui sain teada " Olukorrast riigist" sulgemisest. Õnneks ja enda üllatuseks avastasin, et ausalt ja avalikult end Isamaa poliitika toetajaks defineerinud kontsernis on täiesti objektiivne, numbritele ja faktidele tuginev poliitikasaade " Poliitikaguru".
ERR, aga, jätkab VVV-paari Samosti ja Aaspõlluga, kes esiteks, (nagu olen juba tuhat korda kirjutanud) ei oska eesti keelt. Ja teiseks- taas. See õelus ja kurjus. Isegi saate alguse positiivsed uudised on "positiivsed", ehk siis need loetakse ette sarkastiliselt. Teate, kuidas sarkasmi defineeritakse- see on allasurutud viha. 

Mirkoojakivilikult küsides: kas teie saate aru (ning jah, Mirko, saan aru. Ja ka sinul võiks olla juba piisavalt töökogemust, et aru saada), miks selliseid otsuseid tehakse. 
See, et ERR nõukogu esindab vaid üht demograafilist segmenti ja et ERRis ei tehta konkursse, vaid võetakse tööle sõpru ja tuttavaid, on vana teema. Aga mingi enesetsensuur võiks ju siiski olla, või?

Muidugi ei pea ERRi kuulama ja vaatama. Aga seda kanalit tehakse minu raha eest. Ning mina maksjana tahan, et ERR tunneks vastutust selle eest, kas on rahva ühendaja või lahutaja. Kas me otsime lahendusi või süüdlasi. Kas me rakendame minu raha eest koolitatud ajakirjanikke ja näitlejaid või lihtsalt käepäraseid inimesi. Kas eetris on esindatud ka teised demograafilised segmendid või antakse eetriaega ainult ühe vaate ja soo ja vanuse esindajatele.

Ja kui te kahtlete, kuidas see kõik ikkagi avalikku arvamust mõjutab, siis lugege see postitus uuesti läbi. Mina olen üks näide. Samm sammult muutun samuti õelaks ja kurjaks.