Eesti reklaamiagentuuride üheks ühiseks nimetajaks kipub olema, et kõik üritavad teha nalja. Läbi huumori müüa on lihtsam, see ei lajata nii otse- ostke, ostke.
Paraku kipub väga pahatihti nali saama primaarseks ning idee või kaup selle nalja taga sekundaarseks. Ehk siis kõik rõõmustavad ja naudivad, aga reklaami tellija kurvastab- käivet ei tule ja kliente pole. Näiteks minu poolt vist juba üle-eksplauteeritud Rimi näide.
Seekord, vähemalt minu mätta otsast vaadatuna, passivad nali ja kaubamärk ja sõnum omavahel kenasti kokku, üksteist toetades ning võimendades.
Päriselt ja täiesti naerda ei julge, äkki naerad enda üle. Kas mina olen see mitte-loll, kes naljast aru saab, või naerdakse hoopis minu üle..? Mõnevõrra irooniline on reklaami kuulata Vox Populi vahel ja juba on sealsed kodanikud saates ka pahameelt avaldanud. See, et gayabielu peaks olema mehe ja naise vahel, pole ju nali, vaid Eesti enamik seda soovibki...:), või mis?
Aga siis tajud, et otseselt kellegi üle ju ei naerdagi. Me olemegi sellised, lihtsalt meie salajased mõtted on päevavalgele tiritud ja kröömike vinti juurde keeratud. Mis seal salata, olen minagi oma kehvematel päevadel mõelnud, et vanalinna võiks fkng lõpuks ometi ära asfalteerida- kontsakingadega on seal kehv käia...:)
Minu andmetel on reklaami autoriks agentuur Tank. Tubli töö! Ma lähen nüüd kopterit kuldama...:)
Kampaania on hea, aga jah karjuvas vastuolus Kuku programmipoliitikaga, mis laseb kõrva Vox Populit.
VastaKustuta