Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

teisipäev, 26. juuli 2011

Google pluss Facebook

Kuna vahepeal oli igav ja ümberringi jutt google pluss, google pluss, siis otsustasin asja lähemalt uurida. Aga võta näpust, ei õnnestunud mul sisse häkkida ei otse ega kaude, ei moblast ega arvutist. Ma pole sinna kutsutud...Nojah. On küll hapud viinamarjad.
Aga. Hea oli seejuures see, et esitasin endale küsimuse, milleks ja kas mulle seda tegelikult vaja on? Miks ma tahan sinna minna.

Ma olen kuulnud erinevatelt inimestelt, et kuna on Facebook, siis polegi blogimisel enam mõtet.
Ma ei tea, aga minu Facebooki lehel ei toimu mitte ühtegi diskussiooni, ega tulist vaidlust. Mul on umbes paarkümmend sõpra, kes, kui välja arvata teated selle kohta, kes kõik omavahel sõbraks on saanud ja kellel täna sünnipäev on, midagi üleüldse postitavad. Peamiselt selle kohta, millisel kontserdil või reisil nad käisid ja lisaks peoga kampaaniakutseid.
Ja siis veel umbes kümme inimest, kes seda aeg-ajalt teevad. Ja kogu sellest pundist vast 4-5  on sellised, kes suudavad aeg-ajalt postitada mõne vahva mõttetera, mida siis mõned inimesed kommenteerivad- ja, mida saaks nimetada ehk hea kujutlusvõime puhul mõttevahetuseks.

Aga fakt on, et vähem kui 10% mu listis olevatest inimestest kasutavad Facebooki nö sihipäraselt.
Miks siis (minu tutvuskonnas) pole Facebook saavutanud oma populaarsust suhtlemiskanalina. Peamine põhjus ilmselt, et neil ole aega.  Mis iseenesest on rõõmustav uudis - tuleb välja, et ma sõbrustan normaalsete inimestega, kel on päris elu:) Ja siinkohal võikski lõpetada...

Teine, et inimesed armastavad privaatsust.
Postitades teate selle kohta, et vanamees, raisk oli õhtal jälle täis- jagad seda nii oma tulevase kui praeguse tööandja ja endise malevakaaslasega. Kuuldavasti on see probleem Google Plussis lahendatud, saad oma sõnumite sihgruppi täpsemalt määratleda.
Me võime seda eitada, aga paratamatult meeldib meile meeldida. Ja on küll väga vastik tunne, kui ühelegi su mõtteavaldusele ei tule ei laiki ega kommentaari... Turvalisem on mitte postitada või jagada muresid anonüümsena, kusagil mujal,

Kui ma küsin nõu algava kiilaspäisuse või autoremondi kohta, siis paraku, spetsalistide- proffide osakaal mu sõbralistis on igal juhul väiksem, kui proffide foorumis. 
Mul pole hetkel käepärast foorumite külastamiste statistikat, aga mu kõhutunne ütleb, et sealne külastatavus pole tänu Facebookile suurt kahanenud. Ilmselt polegi need kaks keskkonda, facebook ja foorumid võrreldavad, kuna sinna mineku eesmärk on meil üldjuhul erinev. Foorumisse läheme me üldjuhul eesmärgiga suhelda, hankida infot, arvamusi.

Facebooki läheme me saama ülevaadet oma sõprade kohta ja "laikima".
Automaatselt panema linnukesi, Like.

Et siis pika jutu lühike järeldus.
Huvitav on seal keskkonnas, kus on su sõbrad. Aga sõbrad peavad olema sellised, kes päev läbi arvuti taga passivad. Muidu pole mõtet. Ei facebookil. ei google plussil ega  ka mingil muul suhtlusportaalil...
ja kuna enamik mu sõpradest on ilmselgelt Fb pettunud, saab google plussi meeskonna komplekteerimine olema ilmselt väga raske. m.o.t.t. Polegi vaja:)

ja siis läks nii

3 kommentaari :

  1. Mul oli ka üsna sarnane olukord seal FB-s aga siis ma lisasin endale sõbraks paar blogijat ja olukord on kohe parem nende diskussioonide koha pealt :) Ilmselt on küsimus ka inimtüübis. Kahtlustan, et enamik mu sõpru (mitte et ma neid rumalaks peaksin) ei tule selle pealegi, et FB-d kasutada muuks kui piltide näitamiseks, loosimistel osalemiseks ja mängude mängimiseks. Kui palju inimesi teab üldse, mis on blogid?
    Aga kogu profiili ja sõprade kopeerimine jälle uude keskkonda (alles ju koliti Orkutist FB-sse) tundub mullegi liigse pingutusena. No ilmselt kui kõik lähevad, lähen ka, mis mul üle jääb.

    VastaKustuta
  2. Facebookis saab ka määrata, kes su sõbralistis olevatest inimestest su staatuse postitust näeb.

    VastaKustuta
  3. Aitäh Triinule kutse eest:)
    Eks annan mõne aja pärast teada, kuidas siis on....

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!