Asjad meie ümber

Üks müügimees käis kontoris külas ja jättis nö näidisteks lauatäie asju. See pole esimene kord kui ma (heast südamest tehtud) kingituste kohal nõutult istun. Headel kolleegidel kulus minut, et laud puhtaks teha. Mida, te kulla inimesed, nende asjadega küll teete?
Eks ma olen pirtsakas ka. Aga ma ei taha oma vannituppa Coca-Cola saunalina, või kööki EMT kruusi, lisaks lugematud kaelapaelad, nokamütsid, t-särgid, käpikud ja logokalendrid... jne jne jne.
Samuti ei viitsi ma messidelt kaasa korjata värvilisi pabereid- ma tean, et ei loe neid mitte iialgi, aga paberipakk lauaservas ainult kasvab. Piisab firma kontaktidest, ja kodulehel on ju kõik kirjas? Ma olen tänulik koolitajatele, kes saadavad materjalid elektrooniliselt ning kes rinnasildid pärast tagasi korjavad või kasutavad nende jurakate asemel hoopis kleepse. Ma ei väsi ikka veel imestamast kõiksugu kleepsukampaaniate edu üle. Kas tõesti on olemas nii palju inimesi, kes siiani on elanud ilma nugade ja pannideta?
Ma olen ka see friik, kes ammu on loobunud reisidelt kaasa toomast suveniire. Ma tean, et mul pole neid kusagil hoida ja ma ei taha endale kohu tolmukogujaid.
Vabandust, kui see eelnev ülbena tundus, aga ausalt- siin, minu planeedil, on täpselt vastupidine probleem. Minu probleem on see, et asju on liiga palju. Lisaks tundub, et mu kodus on asjadel paljunemiseks ideaalsed tingimused- kuigi ma (enda meelest) neid liigselt juurde ei osta, suudan ma ikkagi vähemalt kord aastas kotitäie taaskasutuse ja/või prügikasti jaoks kokku koguda. Asjad ei mahu muidu lihtsalt ära. Vähem asju, palun.