"me oleme väärtuste kriisis", "kirik ei ole pidutsemise koht"jne jne Lihtsalt hämmastav kui palju klišeesid võib sisaldada üks raadio uudistelõik. Jutt käis siis Madonna afterpartyśt kirikus. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Moosiriiul kirjutas ahastava loo, kuidas mitte keegi ajakirjanikke ei armasta. Jah, mis seal salata - avalikud ametid on paratamatult rohkem tähelepanu fookuses ning saavad rohkem peksa. Me ju kõik teame täpselt kuidas peab ravima, õpetama ja riiki juhtima.
Mitte keegi ei eelda, et ajakirjanik on iga valdkonna spets. Ja mõistetav on ka ühel koolitusel Pulleritsu poolt välja käidud väide, et ajakirjanikuks õpivad need inimesed, kes matemaatikat ei mõista...Aga natukene süvenemist, tasakaalustamist, kontrollimist- seda pole ju palju palutud. Igaüks, kes on ajakirjanikuga kokku puutunud, teab, et kontekstist väljarebimine, ebaolulise aga müüva argumendi rõhutamine, subjektiivse hinnangu lisamine on nii tavalised, et selle peale ei tasu vihastadagi. Iga artiklit tuleb lugeda väikse skepsisega, sest pool pole kindlasti tõsi.
Aga alguse juurde tagasi tulles- milleks viia läbi intervjuud, kui sul pole midagi öelda peale üldtuntud tõdede kordamise?
(see käib muidugi ka minu ja minu blogi kohta samuti)
Ma ei tea, kas mu pea ümber on roosad, rohelised või indigovärvi tulukesed- aga üsna tihti on mul tunne, et olen teiselt planeedilt...
Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata.
See ongi eesmärk.
neljapäev, 6. august 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Kommentaare ei ole :
Postita kommentaar
Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!