Koeraomanikud lähevad ja koristavad ära oma lemmikute junnid. Noored nopivad kokku tühjad krõpsu- ja joogipakendid. Suitsetajad korjavad maast suitsukonid.
Tallinnast saaks väga puhas linn.
Ma ei tea, kas mu pea ümber on roosad, rohelised või indigovärvi tulukesed- aga üsna tihti on mul tunne, et olen teiselt planeedilt...
Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata.
See ongi eesmärk.
esmaspäev, 29. märts 2010
pühapäev, 28. märts 2010
Geni lood 2 Elu mõte
Täites neid kastikesi tuleb kurvastavalt tihti märkida surmaajaks- lapsena.
Emotsionaalse inimesena lähevad need surmad mulle südamesse- need on ju Minu Inimesed.
Huvitav, kuidas tolleaegsed inimesed, kes kui palju just uskusid, aga olid kirikuga seotud, seda endale selgitasid? Pragmaatikuna ma tean: olematu sünnitusabi, vilets toit, raske füüsiline töö. Looduslik valik.
Religioon peaks idee poolest pakkuma inimestele lohutust ning vastuseid ja mõtet. Kas võib olla kellegi elu ja eksistentsi mõte pakkuda vanematele 9 kuud rõõmsat- ärevat ootust ja seejärel mõni aeg hiljem lohutamatut kurbust? Pole vist midagi õudsamat, kui elada üle oma lapse surm...
Kuna andmete kokkuotsimine pole just väga kerge töö, siis viljatute harude puhul löön sageli käega- vahet ju pole. Kas ma olen endalegi ootmatult leidnud vastuse küsimusele- mis on elu mõte? Su elu on mõttekas vaid siis, kui see kestab edasi läbi järeltulijate ja/või mäletamisväärsete tegude?
Emotsionaalse inimesena lähevad need surmad mulle südamesse- need on ju Minu Inimesed.
Huvitav, kuidas tolleaegsed inimesed, kes kui palju just uskusid, aga olid kirikuga seotud, seda endale selgitasid? Pragmaatikuna ma tean: olematu sünnitusabi, vilets toit, raske füüsiline töö. Looduslik valik.
Religioon peaks idee poolest pakkuma inimestele lohutust ning vastuseid ja mõtet. Kas võib olla kellegi elu ja eksistentsi mõte pakkuda vanematele 9 kuud rõõmsat- ärevat ootust ja seejärel mõni aeg hiljem lohutamatut kurbust? Pole vist midagi õudsamat, kui elada üle oma lapse surm...
Kuna andmete kokkuotsimine pole just väga kerge töö, siis viljatute harude puhul löön sageli käega- vahet ju pole. Kas ma olen endalegi ootmatult leidnud vastuse küsimusele- mis on elu mõte? Su elu on mõttekas vaid siis, kui see kestab edasi läbi järeltulijate ja/või mäletamisväärsete tegude?
laupäev, 27. märts 2010
Leevikesest vareseks.
Ja andke mulle andeks minu ülbus...
Lugesin Postimehest intervjuud ühe daamiga, kes avastas just tervisliku toitumise.
Tsitaat oli umbes selline"... ja te ju teate seda peale söömist tekkivat raskustunnet, mis muudab uimaseks.. jne". Vabandage väga, aga ei tea.
Ma olin siiani suhtunud väga skeptiliselt sellesse ph dieeti- ja üllatus-ülatus, ajalehes kirjutatu põhjal, ma juba pean seda dieeti.
Siia ritta sobib veel üks mõtteavaldus ühelt teiselt tervislikult toituvalt daamilt. Kes võrdles juustu- ja kanaburgerit ning sai üllatuseks teada, et kanaburger annab rohkem kaloreid (või oli see vastupidi). Miks te sellist jama üldse sööte??
Olin hiljuti külas, kus ootasime söögi valmimist. Lapsed olid näljased. Üks "varastas" Nutella purgi ja kühveldas sisse 4-5 saia. Teine kiibitses perenaise juures, kes hakkis borshi jaoks kapsast-porgandit... Kolmanda, lisatoiduga alustanud imiku osas, kurtis ema, et laps sööb ainult banaanipudi. Köögivilja üldse ei tahtvat. (Muuhulgas sain teada, et ka porgandi vastu on olemas allergia (oi aegu...))
Lugesin Postimehest intervjuud ühe daamiga, kes avastas just tervisliku toitumise.
Tsitaat oli umbes selline"... ja te ju teate seda peale söömist tekkivat raskustunnet, mis muudab uimaseks.. jne". Vabandage väga, aga ei tea.
Ma olin siiani suhtunud väga skeptiliselt sellesse ph dieeti- ja üllatus-ülatus, ajalehes kirjutatu põhjal, ma juba pean seda dieeti.
Siia ritta sobib veel üks mõtteavaldus ühelt teiselt tervislikult toituvalt daamilt. Kes võrdles juustu- ja kanaburgerit ning sai üllatuseks teada, et kanaburger annab rohkem kaloreid (või oli see vastupidi). Miks te sellist jama üldse sööte??
Olin hiljuti külas, kus ootasime söögi valmimist. Lapsed olid näljased. Üks "varastas" Nutella purgi ja kühveldas sisse 4-5 saia. Teine kiibitses perenaise juures, kes hakkis borshi jaoks kapsast-porgandit... Kolmanda, lisatoiduga alustanud imiku osas, kurtis ema, et laps sööb ainult banaanipudi. Köögivilja üldse ei tahtvat. (Muuhulgas sain teada, et ka porgandi vastu on olemas allergia (oi aegu...))
reede, 26. märts 2010
Aegunud tarkus (töövestlused)
Lugesin miskit üleskutset töötutele blogida oma töövestlustest ja tuli samuti tahtmine meenutada. Kindlasti peab rõhutama, et kõik alljärgnev on toimunud nö headel aegadel.
Vaid kord elus olen ma käinud töövestlustel nö töötuna. See oli päris kainestav kogemus. Olin just tulnud provintsist, kus ma olin "keegi", pealinna. Ja sain kiirelt selgeks, et oli mis oli, uues linnas algab kõik taaskord nullist.
Vaid kord elus olen ma käinud töövestlustel nö töötuna. See oli päris kainestav kogemus. Olin just tulnud provintsist, kus ma olin "keegi", pealinna. Ja sain kiirelt selgeks, et oli mis oli, uues linnas algab kõik taaskord nullist.
Umbes iga kolme aasta tagant haarab mind rahutus, tööst saab siiber ja tahaks ära. Aastatega olen ma jõudnud arusaamiseni, et pole midagi halvemat paanikast. Häid tööandjaid, töökohti- kus tõepoolest tahaks töötada on Eestis tegelikult väga väga vähe. Ja mingil hetkel võibki tekkida kummaline olukord, kus selgub, et praktiliselt kõigisse normaalsetesse firmadesse oled sa juba kandideerinud. Ja mis veel piinlikum, neile ise "ei" öelnud. Karta on, et teist võimalust sulle enam ei anta... Ehk siis rahu ja 100% veendumust, et sinna kuhu kandideerid, tahad pärast ka tööle minna.
Sama teema:
elust ja inimestest
,
identiteedikriis
Oskus unistada
Hiljuti avaldatud inimarengu aruanne tõestas seda, mis oli niigi teada. Vaesus sünnitab vaesust ja Eestis kihistumine kasvab.
Keskharidus on meil veel (õnneks) tasuta ning kooli ja töö ühildamine on küll raske, kuid mitte võimatu. Rahast enam taandub minu meelest teema sellele, et inimesed ei oska unistada. Nagu näitas ka eelmainitud uuring, on eesti inimestel hämmastavalt väike saavutusvajadus.
Siinkohal tekib küll pisuke vastuolu peavoolumeediaga. Mis, nagu selgub taaskord, käsitleb siis vist taaskord ajakirjaniku lähituttavaid ja suhtlusringkonda. Näiteks me peksame mõnda-sada süvaõppega koolidesse püüdlevat lapsevanemat küsimata tuhandetelt- miks nad ei võitle selle nimel, et nende laps saaks parimat.
Keskharidus on meil veel (õnneks) tasuta ning kooli ja töö ühildamine on küll raske, kuid mitte võimatu. Rahast enam taandub minu meelest teema sellele, et inimesed ei oska unistada. Nagu näitas ka eelmainitud uuring, on eesti inimestel hämmastavalt väike saavutusvajadus.
Siinkohal tekib küll pisuke vastuolu peavoolumeediaga. Mis, nagu selgub taaskord, käsitleb siis vist taaskord ajakirjaniku lähituttavaid ja suhtlusringkonda. Näiteks me peksame mõnda-sada süvaõppega koolidesse püüdlevat lapsevanemat küsimata tuhandetelt- miks nad ei võitle selle nimel, et nende laps saaks parimat.
neljapäev, 25. märts 2010
Ainult head uudised
kilekotiaktsiis
seadus, mis kohustab riigiasutusi ostma kunsti
ja väljas on nii kevad:) !!
seadus, mis kohustab riigiasutusi ostma kunsti
ja väljas on nii kevad:) !!
Tellimine:
Postitused
(
Atom
)