Imeline nädal 29

Täna, 18.juulil kell 6.52 sai minust ühe tüdruku  vanaema. Mida ma  tunnen? Loomulikult olen väga õnnelik.  Aga sünnid ja surmad tekitavad eksistentsiaalseid kirjeldamatuid  emotsioone.  Kui iganes  ratsionaalselt ja teaduslikult sa kõike tead,  siis see, et just neist rakkudest saab just selline Inimene,  kes hingab,  arvab  mõtleb ja tunneb... Ime. Surelikkus jõuab kuidagi lähedale.  Evolutsiooniline hirm, kas sünnitus  laabub.  Arusaamine,  et mina olen vana ja surm on elu osa ja samas teadmine,  et elu läheb edasi...

Beebi silmadesse vaatamine on kui

tähistaevasse  vaatamine.  Lõpmatus.  Igavik. Ühtäkki  tunnetad reaalselt,  et  kõigi  sõdade ja taudide  kiuste on meil meie ühise ürgema mtDNA. Ahel läheb edasi. Kuidas suudeti inimestele petta arvamus,  et jumal on mees või et kõigepealt loodi mees.  Kui iga päev tõestab. Naine on  Jumal. Looja. Elu jätkaja. 

Mul,  nagu ikka, käivad asjad grupikaupa.  Elan kaasa nelja, lähedase, üle kolmekümne-aastase naise esimese lapse sünnile. Kuulates nende  kogemusi, Usun,  et saan nüüd paremini aru, " miks need lapsed ei sünni.". Jah  partneripuudus, tervis.  Aga ka  hirm ja sotsiaalmeedia. Aga sellest ehk mõni teine kord.  Las täna olla ainult head asjad. 

Sellised sündmused panevad ka  prioriteedid õigeks.  Muu tundub kuidagi ebaoluline  😀

Aga ka tööalaselt on olnud supernädal.  Ma isegi ei tea,  miks ma ei julge "hõisata enne  õhtut ". Miks ei julge rõõmustada täna,  sest... äkki ikkagi ei õnnestu,  ja sain valesti aru  jne jne...Väga väga loodan,  et toimus siiski läbimurre. 

Spordinädal oli ka. Ma ei tea,  kas igal pool Tallinnas,  aga vähemalt  Haabersti,  Kristiine ja Mustamäe pakuvad suvel õues tasuta trenne. Sain ära  proovida  bachata (igav), jooga(mu  painduvus on null, aga päris mõnus oli,  lähen veel). 

No ja siis õnnestus leida päev,  kui  õhu, vee  temperatuurid olid ok ja vees polnud  vetikaid,  kolibaktereid või  millimallikaid.. käisin Eestis ujumas.  Võidu saab siiski Must meri.  Stroomi  vette minek on kilomeetreid ja kui siis lõpuks ujud,  avastad mingil hetkel taas,  et kõht on vastu põhja  ;) hea on see,  et  veest  välja jõudes oled  täiesti  kuiv.... 😀