Läheb paremaks

Mul oli eile kaks koolitust. Tükk aega mõtlesin, et kas mitte tühistada, aga ei raatsinud. Toppisin end ravimeid täis, ja tegelikult oli õige otsus. Kui kodus ma siin hakkasin surema, siis inimeste keskel pidasin hästi vastu. paar korda käisin koridoris läkastamas, aga köhakomm suus ning veepudel kõrval oli tiptop. Isegi mu lootus, et kuna ma rääkida ei saa, siis annab see lõpuks ometi teistele võimaluse koolitajatega suhelda, ei õnnestunud. Ma  ei suuda end tagasi hoida. ( aga olen sest nii palju kirjutanud, et las jääb).

Hommikul kuulasin kuidas teha väärtusmüüki ja õhtul vaimsest tervisest ning stressiga toimetulekust.

Positiivne on, et mul ei ole stressi. Ja kui ka oleks, siis oleks täiesti lootusetu juhtum, kuna ma teen 100% kõike seda, mida stressi vältimiseks soovitatakse, see on minu igapäevane elu. ok. Kohaloleku hingamisharjutusi ei viitsi väga ja ekraani ja voodissemineku vahel on vaid pool tundi. Aga kuna mul on unega vastupidine probleem- ma magan rohkem, kui vaja, siis pole vast vahet. Vabandust, kui ma järgnevalt eksin terminite ja detailidega, kuna ma ei viitsinud märkmeid teha.

Mind häiris, et lahendused on lihtsad. Kuna koolitust viis läbi inimene, kes töötab igapäevaselt vaimse tervise õena, st mul pole kahtlustki tema professionaalsuses. Probleem on minus. Ma vaatan, et olen 2013  kõik need nipid kirja pannud, ja hiljem veel lisanud.  Ritsik hiljuti põrgatas mõtet, et mida ärevuse ja pideva muretsemise vastu teha.
Me. Ma tean seda kõike. Ma võiks vabalt ise neid koolitusi läbi viia. Kontrollin mõtteid ja muretsen kell 5 ja ratsionaliseerin (me ei karda krabinat,  vaid  seost,  kogemust,  mis sellega seostub) ja hingan, positiivsed emotsioonid ja hetkes olemine jne jne jne. Aga see ei aita. 

Müügikoolitus, seevastu, oli väga hea. See on vist minu jaoks teine müügiga seotu? Igatahes, mulle meeldib olla rollis, kus ma ei tea kõiki õigeid vastuseid. Jah, ma olen harjunud sellega, et ma mõtlen ruumis olevatest inimestest teistmoodi ja esitan küsimusi, mis mitte kedagi teist ei huvita. Aga jumala ükskõik.

Hea oli reaalsuse tunnistamine. Täna ei ole telefoninumbrid avalikud. Noorem põlvkond kardab kõnesid ja veel vähem helistada. Kõiksugu veenmisvõtted ja läbirääkimistehnikad on vahvad, aga sa ei saa nendeks võimalustki. Sul on parimal juhul aega 15 sekundit. Terve meie elu on müük ja turundus M.O.T.T:, mida ma siis rääkinud olen.

Lisaks sisule meeldis mulle koolituse ülesehitus. Slaide taas praktiliselt polnud. Aga oli- töövihik! nagu vanasti koolis, kenasti trükitud ja kujundatud. Megahea idee. Sulle jäävad alles materjalid kenasti kompaktselt. Koos harjutustega ja rühmatööde tulemustega ja märkmetega. 
Ja teine äge idee oli infoturg ( ok, nimi oli imelik). Inimestele hullult meeldib rääkida " kuidas nendel on". Tavaliselt kukub aga nii välja, et rääkida saavad paar aktiivsemat ja/ või siis väikeses rühmas ja pole aega nagunii. 
Idee oli järgmine: kõik valmistavad ette ühe küsimuse. Tekitatakse kaks vastamisi seisvat viirgu. Ühes viirus on küsijad ja teises vastajad. Küsija küsib oma küsimuse tema vastas seisvalt ja vastasolev vastab oma kogemuse põhjal, et kuidas tema lahendaks. Aega nt 1 minut. seejärel astuvad kõik ühe koha võrra edasi, mistõttu ühel hetkel saavad küsijatest vastajad ja vastupidi.

mis tuletab mulle meelde, et ma peaksin oma kogutud " mängud" avalikuks ja kättesaadavaks tegema. Ehk on kellelgi, kes vajab ideid, kasu.