Kuidas mul läheb

Mis te arvate, kas saab samal ajal olla pragmaatik ja esoteerik. Rumal küsimus. Saab. Mina olen. 

Kui ma laps olin, unistasin õpetaja - ametist. Ma olin see laps, keda pandi tunde asendama. Ja mulle tundus et ma sain oktoobrilastega hästi hakkama. 

Elukutsevaliku tegin teise. Aga mõte on kogu aeg peas tiksunud. 

Kuid iga kord, kui olen üritanud õpetamise valdkonda minna, on olnud mingi takistus ees. Sein on ees (haa). Kevadel, kui andsin nõusoleku oktoobrist õpetama hakata, tundus, et lõpuks õnnestub. ja siis augustis läks mu kolleeg ära. Ma olin sunnitud tema töö üle võtma. Ja kogu hüpoteetiline vaba aeg kadus. 

Lapsest saadik, kui lugesin Levi, olen kasutanud visualiseerimistehnikat. Võtab nn hirmud maha. Irooniliselt pole mitte iialgi olnud tegelikkus sama, mis ettekujutus. 

Raha

Saates öeldi, et raha läheb välja, kui rahakott on köögilaual. Mina tean, et läheb ära siis, kui on põrandal. 

Kas kehtib see, mida teadis minu vanarahvas või see, mida teadis teine vanarahvas?

Mina ja robot

Näitusel seisis seina ääres suur uhke masin.  Kirjad peal andsid teada, et masin pakub kohvi. Hinnaga umbes 5 eurot. Imetlesin. Ühtäkki hakkas masin tööle. Rõõmustasin. Nii nagu elav tuli või voolav vesi on ka töötegemist ülimalt nauditav vaadata. Kiitsin robotit ja üritasin filmida. Ühtäkki teatas robot et mu kohv on valmis.

Segaduses vastasin ringi. Ma olin täiesti üksi. Robot oli minu jaoks valmistanud tasuta tassi kohvi. Nii tore kui sinu sõbralikkusele vastatakse kingiga :)

Elu

Kas teil on ka nii, et mida kiirem ja huvitavam aeg, seda vähem on blogisse kirjutada?
Aeglased ajad jätavad aega mõtlemiseks, unistamiseks, analüüsimiseks ning sõnastamiseks. Kiirel ajal ainult tegutsed. Päevas toimub nii palju, et eile alles lappasin märkmikut, et kas juhtum oli päev või kuu tagasi. Ei mäleta.

Mida ma siis teen. Elan sisse oma esimesse uude lisatöösse. Küsimusi on nii palju ja tempo on pöörane. Ja valmistan ette teist uut lisatööd, mis algab paari nädala pärast. Selle teise osas määrati mulle mentor. Pidasime maha pika ja põhjaliku vestluse. Oli suureks abiks. Ja olen väga tänulik. Aga sisemuses elab minus revolutsionäär. Surun jõuga endas maha parandusettepanekud. Ma ju tegelikult ei tea. Ma pean olema alandlik ja õppima kogenud õpetajatelt. Hiljem saan vajadusel muuta.
Esimese töö jaoks oleks ka mentorit vaja... oehh..

Vanaemade tarkused

Palun nüüd siiralt abi, sest interneti jaoks ei suuda ma välja mõelda õiget otsingusõna ning vanamoodsa " perenaise käsiraamatu" väljaotsimiseks (mis on kusagil riiulil tegelikult olemas) olen liiga laisk.

Ühesõnaga. Mul on köök eraldi. Mis tähendab, et suurema osa ajast ei viitsi ma õhupuhastajat tööle panna. Ja no millal need puhastid leiutati, sajandeid on ju ilma hakkama saadud,

Paratamatult, aga, tolm langeb rasvale ja mingil hetkel on kõik pinnad rõvedalt kleepuvad. Kuna vihma sadas, siis otsustasin, et teen suurema puhastuse. Loogika ütles, et rasva aitab tõrjuda leelis. Sooda ei aidanud. äädikas ei aidanud.. ahjupuhastusvahend ei aidanud. Nõudepesuvahend ei aidanud. Eelnimetatud siis mitte muidugi korraga, aga katsetasin erinevaid variante. Mulle tundus, et kõige paremini toimis tavaline seep.- Aga ka seda mööndustega. Pinnad on erinevad- klaas, puit, plastik, plekk jne, Oleks tahtnud leotamist, aga no laelampi  ja kapipealset ma ju kaussi ligunema ei pane. 
Tulemus sai enam vähem. Pigem tundub mulle, et tuleb süda kõvaks teha ja maitseained, meepurgid, termosed jms , mida ma tegelikult ju ei kasuta, lihtsalt prügikasti visata. vähem pindu. Vähem probleeme.

Aga siis see neetud õhupuhastaja. Muutus halliks. Ma iseenese tarkusest mõtlesin, et tegemist on plekiga, aga guugeldamine andis vasteks, et roostevaba teras. Ja et läikima aitab lüüa tavaline toiduõli. Aitaski. 

Aga mul natuke ikka kripeldab. Kui mul on nüüd köögis suur õline pind? On see nagu okei? Võtab ju veel paremini mustust külge, rääsub jne. 

Küsimus siis. Kuidas eemaldada tolmu-rasva segu ja saada plekkpinnad uuesti läikima. Ideid?

PS. "sagedamini koristada", ei ole õige vastus.

Kaduv kunst

Kaurilt inspiratsiooni saades jalutasin ja vaatasin oma linnaosa grafiteid. Näha on, et ( Keskerakond) lov hoolib. Hästi kiiresti pestakse maha või värvitakse üle. Isegi koroona-aegseid mõtteavaldusi pole enam alles. Üks, ilmselt meie linnaosa kõige kuulsam, on vahepeal maha võetud. Mälestades kummardus kadunud Lindale. 

Lisaks vanale koolile

on lisandunud uus žanr. LOV poolt tellitud pildid. Kas nunnu ja armas seinamaaling on üldse graffiti?