Vanainimese rõõmud

Kobaldil oli üks päev halb tuju. Siiani on meie koostöö kulgenud tõrgeteta. Aga sel päeval oli kõik pahasti. 

Küll jäi ta mitu korda igale poole kinni, siis sai tolmumahuti täis, siis aku tühjaks, siis kadus üldse wifi ühendus.

Nii ma siis jälgisin teda kullipilgul, et ta töö tehtud saaks. Ja see osutus erakordselt põnevaks. Ma ei tea, kes iganes ta algoritmi kirjutas, aga minu ja tema loogika töötavad küll täiesti erinevalt ning ka meie arusaamine efektiivsusest on erinev.

Pensioni 2. samba reformist

Ma ei tea kuhu seda kommentaari jätta, seega jätan siia.
Ma ei saa aru, miks mitte keegi ei räägi inimestele topeltmaksustamisest. Juhul, kui seadusi ei muudeta, siis tänase seisuga tuleb neil õnnetutel, kes raha välja võtavad, maksta tulumaksu OMA rahalt kaks korda.

Sa maksad tulumaksu juhul, kui võtad raha investeerimiskontolt välja. Ja juhul, kui aasta lõpus selgub, et su aastane kogutulu ületab meie suurepärases astmelises tulumaksusüsteemis ettenähtud taseme, maksad veel kord.

See kehtib juba ka täna. Ja selle eest täname me Isamaaliitu.

23.august

2019
hullult tihe nädal. Koolitus, komandeering, intensiivset suhtlemist võõrkeeles, selgumine, et asjad, mis peaks olema tehtud on tegemata- ehk siis vana hea järeldus. Usalda, aga topelt kontrolli ja siis veel kord kontrolli.

Samuti oli"Keskerakond hoolib" nädal :) Avati uus terviserada, mis on imekenas kohas. Ma ei teadnudki, et mu kodu lähedal on selline metsatukk. Väga hea teadmine.
Ja teiseks näidati välikino. Ma pole mitte kunagi varem välikinos käinud, väga äge oli. Film tundus samuti hea, aga kuna mul hakkas külm, siis jäi kahjuks pooleli. Meeldiva üllatusena selgus, et meie linnaosas elab nii palju eestlasi. Ma ei teadnudki..:)

Elu suurimad saladused

Ma ei saa kanda tossudega sukki (või siis sukkadega  tosse). Kuidas on võimalik, et kõndides täiesti siledal asfaldil tuleb ALATI tossu sisse kivike, mis sukad lõhub. (ja kuidas on võimalik, et inimene ei võta õppust)

Vanasti sai spetsiaalselt kogutud vihmavett, kuna see tegi juuksed siidpehmeks. Miks siis nüüd, tänapäeval, kui seesama vesi sajab taevast, teeb see juuksed rasvaseks ja mustaks.

Miks 90-datel sündinud lapsed olid kohe algusest saadik rohelised, aga peale 2010 sündinud mitte?

17. august

2019
ema sünna läks suht koht hästi. Sõime õhtusöögi ja läksime laiali. Mis seal ikka.
Aga üle pika aja sain jälle oma lapsega kokku. Ta on ikka nii.. tema:) See on hämmastav, kuidas temaga kogu aeg juhtub. Või siis pigem, et ta märkab et juhtub ja suudab seda ka vaimukalt jutustada. Ma ei tea mis vahendiga ma suudan ta kirjutama panna. Kui ta oma ITst tüdineb, siis humoreskide kirjutamine on täpselt tema töö :)

Isa prognoos on praegu samuti hea. Kuu lõpus on opp, siis eemaldatakse üks neer. Loodetavasti läheb kõik hästi. Ta ise on vitaalne ja optimistlik nagu alati.

Kolmapäeval käisin jälle loomaaaias kontserdil, seekord oli kohutavalt külm. Aga kontsert ise oli isegi parem, kui eelmisel korral. Kaks noormeest klarnetite ja saksiga. Väga huvitavalt rääkisid lugude vahele ja viskasid nalja. Seekord oli elevantide juures. Erinevalt karudest, elevantidel tundus olevat suva :) :)


Töö. Hästi töine on olnud. Reedel oli uue ülemusega esimene neljasilma kohtumine. 2 ja pool tundi rääkisime ja tegelikult jäid paljud teemad käsitlemata, sest aeg sai otsa.

Maduussi eksistentsialismist

Nägin metsas jälle rästikut. Kiirustas üle tee.
Miks nad kiirustavad? Kui mõelda, siis looma elu jaguneb laias laastus neljaks. Toidu otsimine, söömine, magamine ja järglaste saamine.
Kui vähem energiat kulutada, siis kuluks ju ka vähem süüa.
Mingil põhjusel tundub paljudele loomadele, et magusam amps on üle tee. Kas see tähendab, et meie põhivajaduste - ja omaduste hulgas on ka lootus. Või siis naiivne optimism.

Selles kontekstis andsid tegelikult inimesed teatud loomadele võimaluse tõusta arengupüramiidis järgmisele tasemele? Sa ei pea enam igapäevast toitu otsima. See toit antakse sulle. Vastutasuks pead sa olema (inimesele) kasulik. Su elule on tekkinud teine tähendus.
Igavus, iseenesest, on ju subjektiivne mõiste. Kes oskab võrrelda, kas tuvide vahtimine aknast on lõbusam või igavam, kui  ellujäämiskursus eksistentsi nimel.

Ja hellitused. Uskudes loomadokumentaale, siis pole mitte ühtegi liiki, kes põlgaks paisid, hellitusi, sõpru ja lähedust. Isegi kalad tahavad silitamist.

Loomad on vanemad kui inimesed. Huvitav, miks siis inimesed ikkagi võtsid end kokku ja loomad mitte. Miks näiteks ei säti rebased end elama kanalasse ja ei kindlusta kanalat ning oma elupaika nii, et nendest toiduahelal kõrgemal seisvad vaenlased juurde ei pääseks. Väga paljud liigid on võimelised ehitama kindlusi. Miks nad siis ikkagi endiselt kütivad, jahivad ja võitlevad eluga?