note

Mul on võimalus astuda sisse ühest uksest. Ma ei tea veel, kas tee selle taga viib mind edasi või tagasi.
Ma ei tea täna veel isegi seda, kas see uks üldse avaneb. Kas siis minu või nende soovi järgi.

Aga ikkagi on hea unistada. Kui mul jääb täiesti vaba kuu keset talve. Kõik teised on tööl.

Ma tahaksin nädala veeta ilma kellata. Või õigemini ilma reziimita,  Ma tean, et mu aju hakkab kohe korraldama- oi, kell on juba nii palju ja ma pole midagi söönud. Aeg on magama minna, muidu ei saa homme üles... jne. Aga tahaks nii, et magaks kui on uni ja sööks kui on nälg.
Kodus ma seda teha ei saa, see häiriks teisi. Sõita kuhugi hotelli või spaasse? Seal on ka söögiajad ja keegi käib koristamas. Ilmselt peaks rentima apartmendi. Näiteks Roomas.
Loeks end pimedaks, magaks niipalju kui jaksan ja jalutaks sadu kilomeetreid.

Esoteerika ja raha

Ma olen Susani horoskoopi ka varem kiitnud.

Kui loen  ühe kuu alguses You may see money fly out of your bank account, haigutan, ja naeratan mõistvalt- kõik ei saagi ju olla õige ning jätan selle kõrvale kui muu ebaolulise.
Nagu info saabuva kena lokkidega uue armastuse osas. Näiteks.
Ja siis hakkab juhtuma.

Mind saadetakse koos 5 kolleegiga välismaale. Maksan oma krediitkaardiga päris kallid piletid, mistõttu kaardile jääb limiidi ulatuses broneering.
Loomulikult teen väikse poetiiru ja uuendan garderoobi.
Lepime kokku, et minu peale jääb koha peal üks korralik õhtusöök firma poolt ning transport lennujaama. Ettevõtte krediitkaarti mul pole, töö ei nõua seda.
Saaksin küsida avanssi, aga läheb kiireks ja meelest ära ja ma saan nende summadega hakkama.
Varun kaasa piisavalt sularaha ja minu pangakaardi limiit tundub ka nendeks kulutusteks piisav.

Poliitküsimus

Kas keegi selgitaks mulle, miks suur osa Eesti meestest, kes oma vaadete ja väärtushinnangute poolest peaksid olema raudselt IRL või isegi Helme partei liikmed, hääletavad ikkagi Reformierakonna poolt?

Kommentaar

Ma olen väga kehv kommenteerija. Vahel harva mul siiski tekib soov kaasa rääkida. Ja pole midagi närviajavamat, kui kirjutad pika jutu valmis ning seejärel selgub, et selles blogis kommenteerida ei saa.
Näiteks blogis Lastejutud või siis Tänase päeva kaja.

Võimalik, et see on autorite teadlik valik. Soov vältida anonüümseid kommentaare ja seetõttu surve logida sisse läbi FB konto...
Aga võimalik, et nad seda ei teagi. Sellepärast, igaks juhuks. Kontrollige üle oma kommenteerimsie seaded.

Nostalgianeljapäev: sport ja pilates

Mul on spordiga keerulised suhted.
Ajal, kui ma koolis käisin, oli kehaline kasvatus konkreetne: VTK normid tulid ära täita.
Meie kool oli spordirajatistega kuninglikult varustatud: oli võimla, peeglisaal, kilehall, staadion ja uisutamiseks sobiv tiik ning võsastunud ääremaa, kus murdmaal joosta või lähivallani suusatada.

Täna, tagantjärele, saan ma aru, kui inimlik õpetaja mul tegelikult oli. Ta sai aru, et ka püssiga ähvardades ei suuda ma hüpata kõrgust ning sõltumata tehnikast kukub pall või granaat ikkagi vaid mu jalge ette maha. Aga samas hüppasin ma mängleva kergusega kaugust, olin tubli sprinter ja klassi parim akrobaatikas ning toona moodi tulnud aeroobikas.
Ja nii oli mul kehaline neli- viis. Aga ei saa öelda, et ma oleks seda tundi armastanud.
Ma olen lõhnafriik. Ja kõik see higi, tolm.. iuu...
Hüperkiired riietevahetused. Amortiseerunud duširuumid.
Kumedad helid. Kisamine ja pallimängudega kaasnev füüsiline vägivald.
Staatiline elekter- iga pall, mööduv klassikaaslane ja tolmune võimlemismatt andis mulle särtsu.
Keskkooli lõpetas kehalise kasvatuse eksam.
Tõotasin, et see on viimane kord mu elus, kui keegi sunnib mind aja peale jooksma.
Pisut pidin oma tõotust murdma: ka ülikoolis oli kehaline. See seisnes minu suureks õnneks Mustamäe mändide vahel orienteerumises. Ja see mulle väga meeldis.

Kirev maailm

Vahel ma lihtsalt ei saa inimestest aru. Ja ehk nii ongi hea:)

Kogus

Ilmselt on nad tähelepanelikult kuulanud ema manitsusi, et taldrik on vaja alati tühjaks süüa ja Aafrikas lapsed nälgivad. Ei ole vahet, kas tegemist on poolekilose või hoopis kilose pakiga, kui on juba ette võetud, siis lihtsalt tuleb see ära süüa. 

Tal on paha. 

Aga küsimus on põhimõttes. Toitu ei jäeta järele.

Kastmed

Keedan inimesele täistera kaerapudru. Igati tore ja maitsev ju. Killuke võid peale ja aitab kenasti süüa. 

Suurem killuke võid. Siis ujutatakse kõik moosiga üle ning täiusliku maitseelamuse nimel kallatakse hõrgutis üle veel ka hapukoorega.

??? milleks üldse see puder. Söö jogurtit?

Aga puder on tervislik, vastab ta häbelikult.