Õigus olla loll

Lugesin Arraku artiklit ja jäin sõnatuks. Loodetavasti(?) oli see provokatsioon, mitte populism?
Siis lugesin ka kommentaari ja ei oska enam midagi kosta.
Lühidalt. Turundus on saatanast ( hr majandusteadlane(!) peab artiklis küll ilmselt silmas reklaami). Kurjad kapitalistid mõtlevad välja ebavajalikke tooteid ning määrivad neid siis täiesti mõtlemis- ja otsustusvõimetutele inimestele kaela.

Kas maailmas toodetakse mittevajalikke tooteid? Jah, toodetakse. Maailmas on päriselt ka olemas vabrik, kus töötab 1000 inimest. Kus hommikul koguneb komisjon ja leiutab näiteks ratastega, punasetäpilise piiksuva krokodilli. Toodab neid umbes miljard ja müüb siis maailmas maha. Et keegi ostaks, mõeldakse sinna juurde näiteks multikas ja limonaad ja leitakse lasteaias trenditegijad, kes räägivad kaaslastele, et elu krokodillita on võimatu. Parafraseerides Majakovskit. Kui kusagil toodetakse krokodill, siis järelikult on seda kellelegi vaja. Muidu ju ei toodetaks. Meie, tarbijad, ise tahame olla ägedad. Ja krokodill meid ägedaks just teebki. See on midagi, mis just täpselt jääb õnnest puudu. Niisiis. Kas saab öelda, et maailmale polnud krokodille vaja?

IAmsterdam

Uskumatult armas linn täis kontraste. Kõrvuti murul päikest võtmas rättidega, tahvlit näppivad neiud ja bikiinides blondiinid. Tõmmu mees koos oma väga lühikese keti küljes oleva varbaotsteni kinnikaetud naisega ning Armani minis ja stilettodes äridaam rolleri seljas. Tõelised machod neegrid ning rõõmust helgav homopaar.
Mahuvad ära. Kõik on õnnelikud ja rõõmsad....

Raudteejaama peldikus korjab raha ja tervitab naisi ülevoolava lahkuse ning pulbitseva rõõmuga väärikas eas moslemimees. Helloo, sweetheart ! Hi, darling...! kullake, armsake, astu edasi, kuidas päev on läinud. Tere tulemast....
eee... ma tahtsin tegelikult ainult pissile...

Liiklus seisab. Kohal on kiirabi, politsei ja tuletõrje. Ei ole õnnetus juhtunud. Keegi korpulentsem kodanik on kiirabiga koju toodud ning kanderaamiga ei mahu trepist üles. Päästetöötaja on riputanud kanderaami redeli otsa ja kodanik veetakse üles, kolmandale korrusele, et ta siis aknast sisse transportida.

Linn, kus jalakäija pole väga mugav olla. Mitte autode pärast, vaid jalgratturite pärast. Nad kihutavad sust paremalt ja vasakult ja väga kiiresti ja neil on alati eesõigus.

Eurovision 2013

Birgit, sa olid väga tubli! Väärikas ja tasakaalukas. Ära kuula neid, kes otsivad mingeid vabandusi ja põhjendusi. Neid pole vaja. Koht 26 seas on täiesti ok.

Ma loodan, et kõik need, kes on alati arendanud vandenõuteooriaid poliitilisest hääletamisest on nüüd ka mõni aeg kuss ja häbenevad nurgas.... Kuigi. Kui mina oleksin uuriv ajakirjanik siis küsiksin ka küll eestlastelt Brüsselis ja Britis, mis sai ometi olla laupäevaõhtul tähtsam, kui oma riigi poolt hääletamine?!:)
Kõik need x-tuhat välismaale läinud eestlast- kus on teie hääled? Kodumaa vajas teie teeneid,  ja teie nüüd siis niimoodi....

Pärast surma 5 Kummitused ja kola

Ma alustan siis ka tõestisündinud loost. Mul on üks tuttav, kelle sahvris vedeleb urn tema lahkunud isa tuhaga. Isa suri vist aastat 3 tagasi, väga paksu lumega ajal st matmine oleks olnud väga komplitseeritud. Ja nii ta jäi. Lastel pole olnud siiani aega või pigem siis vast tahtmist, et organiseerida- korraldada- toimetada.
Eetilises plaanis võib see olla nii ja naa. Aga kapid ja riiulid ei liigu, uksed ei paugu ja klaasid ei purune. Nende aastate jooksul pole olnud märgata, et sõbra isa pahandaks selle üle, et ta on unustatud.

Grease

Nojah. Mis ma oskan öelda.
Kas see oli professionaalne? Pigem mitte. Kui ma pean otsima vabandusi a la nad on ju nii noored... nad on algajad... igaüks meist on kunagj alustanud....ja tegemist ei ole kooliteatrite festivali, vaid kutselise teatri etendusega, mille pileti eest küsitakse täishinda... siis nimetaks ma seda pigem haltuuraks (lugu sellest, kuidas Vanemuine rikkaks sai?).
Kas see oli lavastus? Etendus? Muusikal? Ei. See oli kontserdikava. Kunstnikule oleks tahtnud küll kolakat anda. No mis kontseptsioon see selline on, et iga laulu lõppedes lased tuled kustu ja vead mingit kola lavale.
Olgu. Miks mitte kontsert? Aga milleks siis sinna vahele need piinlikud dialoogid???
Lisaks vajanuks see etendus hädasti üht lavastajat. kes öelnuks noortele. Ärge mängige. Olge.

Jensen, Aaltonen The Renaissance Society*

Jenseni üle- eelmine raamat "Unelmate ühiskond" oli minu jaoks aastaid tagasi täielik vau! elamus ning ka selles teoses ei pidanud ma pettuma.
Ta ei kirjuta midagi uut, revolutsioonilist. See kõik on täna ja meie ümber. Nad on lihtsalt need trendid välja noppinud ja suudavad tõestada, miks usuvad, et just need konkreetsed hakkavad meie tulevikku mõjutama.
Kas pole suurepärane töö- unistada ja saada selle eest palka:)

Ma üldjuhul  oma blogis raamatuid ümber ei jutusta, aga kuna ma usun, et enamik teist pole seda lugenud ja ilmselt ei kavatse ka, siis lubatagu mul seekord  levitada võõraid mõtteid, mis mind inspireerisid ja vaimustasid.
Ma ei jutusta küll ümber tervet lugu, vaid üksikuid kohti, aga kui keegi soovib seda raamatut ise avastada, siis jätke siin kohal lugemine katki.