Eestlane ja venelane vol6- Ilu

Meie linnaossa on rajatud imeilusad lillepeenrad. Kui muruniitmiseks paistab raha jätkuvat, siis lillekesed upuvad maltsa sisse.
Iga kord, kui käin sealt mööda, juurdlen kas mind arreteeritaks, kui võtaks kätte ja rohiks peenrad ära. Pole ju suur töö, saaks natuke füüsilist koormust ja silmale ka kenam vaadata.
Täna vaatan- mutike nokitseb lillepeenras.
No vot. Samal ajal kui mina, eestlane, juurdlen targutan ja mõtlen. On aktiivne kaasmaalane võtnud kätte ja teeb lihtsalt asja ära.
Püant oli ootuspärane. Tädike ei noppinud mitte maltsa vaid ilusaid punaseid tulpe...

Nostalgianeljapäev: lennukid

Ma armastan lendamist. Ma pean alati saama aknaaluse koha. Ja ma olen väga vihane, kui mu kõrvale satub keegi, kes tahab lennu ajal lobiseda. Ma tahan aknast välja vaadata. Ruudukujulisi põlde, pisikesi inimesi. Mõelda, kui lihtne oleks pommitajal see objekt hävitada.
Ja pilvi. Ilusaid pilvi.
Huvitav, kas lenduritel tekib ka ühel hetkel nn professionaalne kretinism ning nad sõidavad automaatselt, märkamata pilvi endi ümber? Või on see ime, mis ei kao, ja sa suudad aegade lõpuni imetleda taevast ja pilvi?
Mulle meeldivad pilved.
Mäletan, kui esimest korda 4-aastasena lennukiga sõitsin ja kurvastasin, kui selgus, et pilvedesse ei saagi hullama minna... selgitus, et tegemist on vaid veeauruga tundus nii ebareaalne. Pehmed valged pilved olid ju sealsamas akna taga nii reaalsed.

Eurovisioonist vol2

Kuna ma eelloo kirjutasin, siis las tuleb ka järellugu.

Ma ei väsi hämmastumast, kuidas eestlased ei oska võita ja kaotada. Konkreetsesse konteksti sobib positiivse näitena Dave Benton, kes nüüd teenib raha sellega, et käib seminaridel rääkimas kuidas võita. Ei tohi minna käega lööma, ei tohi ennast alavääristada.
Ja Eesti teeb seda igal aastal. Igaks juhuks. Et juhuks, kui me ei võida, saaksime öelda- aga me ju ütlesime kohe...Euroopa on loll ja erapoolik.
Miks te seda Eurovisiooni nii tõsiselt võtate? See on ju Saastavisioon jne jne jne. 

Tarkuse koormast

Mind võetakse tööle minu kuldaväärt kogemuste pärast ning üks põhjustest, miks ma lahkun, on sageli needsamad kogemused. Neid saab liiga palju ning asi muutub rutiiniks.
Needsamad kogemused ütlevad, et ideid peab käsitlema õrnalt. Pakkima kenasse pakendisse ja esitama ainult õigel ajal ja kohas õigetele ininestele.
Vahel läheb see mul meelest ja vahel ei viitsi. Ning siis on tunne nagu viskaks vett täis õhupalle vastu liiga lähedal olevat kivimüüri. Sahmakas külma vett on garanteeritud.
Ei! Me ei saa seda teha... Ei, see pole võimalik... Ei! Ei! Ei! ja ma muutun järjest pisemaks ning saan aru, et ma olen "täiesti ebaloogiline unistaja".
Inimesed usuvad, et kogemused maksavad.

Ainult head uudised!

Hakka või uskuma, et rahva sõnal ja tahtel on tõepoolest jõud. Eesti Ekspressi telekava on juunikuust tagasi! Aitäh, EE- võtan kõik oma pahad sõnad tagasi:)

Ja siis sain pakkumise, millest ei saa loobuda- EMT-lt. Senise maksimaalselt 250 kroonise arve asemel, soovitab EMT " vahetada  olemasoleva paketi MinuEMT paketi vastu, sest nii saad EMT kvaliteetset teenust kasutada veelgi soodsamalt..."
Paketivahetus maksab 10-100 krooni. Ja edaspidi saaksin maksta 368 krooni kuus. Kas pole tore?
Minu kallis EMT.

Keskea rõõmud vol 2

Hiljuti kurtsin, kuidas perearst tahab mind vägisi ravida.
Täna sai lugu lausa tragikoomilise järje. Tütar köhib juba üle nädala. Meepurk on tühjaks söödud. Kaks purki köhatilku samuti otsas. Ja olgem ausad, köhimisest juba siiber ka.
Helistan siis perearstile, et äkki astume läbi - vaatame üle, äkki on vaja loodusele lisaks ka natuke keemiat.
- Misasja? Ta köhib teil alles nädal aega. Kolm nädalat on normaalne aeg. Jooge neid siirupeid edasi. Ja noh, kui järgmine nädal ikka veel köhib, eks siis helistage uuesti....

Aga näe, vanainimest on valmis kohe torkima...:)

PS: lisaks meenus mulle ajaleht "Pealinn", mis vahendas arstide ümarlaua tulemusi. Peamine häda seisnes selles, et lollid inimesed eelistavad  perearstiabile kiirabi. Ei oskagi ise endale diagnoosi panna, et õiget arsti valida. Ei viitsigi nädalaid järjekorras oodates kannatada, vaid tormavad kohe abi otsima.
Eh, Eesti...