Welcome to Estonia

Kas usute, et Euroopas, Saksamaal, on ikka veel inimesi, kes tõemeeli küsivad- a kus see Eesti asub? Leedu, see on endine Venemaa, eks? Kas te kuulute Euroopa Liitu?
Ja täiesti intelligentsed inimesed. Haritud, juhtivatel kohtadel.
Lugege Ninataga väga head postitust. Maailm on küll küla ja kaardid mängitakse ilmselt varsti ümber. Aga Eesti on endiselt mõttetu Venemaa provints:(

Ma olen praegu natuke liiga väsinud, et rohkem kommenteerida..:)

Reisimõtted

Jalutasin täna hingematvalt ilusas Mirabelli aias ning mõtlesin, et tegelikult ma ju ei tea. Ma pole vist 100 aastat käinud vanalinnas ja Kadriorus. Äkki on ka meil pingid ja kena muru kus piknikku pidada. Lillede juures sildid, et teaksid, mis sordiga tegemist jne.
Kunagi üks lätlasest kolleeg rääkis õhinal, et suvel on plaanis Saaremaa reis, mispeale teine lätlane küsis mu käest- aga mis teil seal huvitavat on...? Ei osanudki tookord vastata. Kadakad ja puhas loodus. Neil Lätis on seda samuti. Ja mis Saaremaa, ei oska ma midagi rääkida ka  Tallinna vanalinnast või mõnest teisest vaatamisväärsusest.
Välismaal turismiobjektidel ahhetades mõtlen alati, et huvitav, kas kohalikud ka ise teavad kui palju neil on ilusat ja huvitavat. Sest Eesti osas on vähemalt minul küll suured lüngad...

Avameelselt blogimisest

20. mail on mu blogi sünnipäev. Et siis õigupoolest peaks see postitus ilmuma mõned nädalad hiljem. Aga.
Ihuüksinda võõra linna tühjas hotellitoas- see lihtsalt paneb kirjutama:)

Minu blogi sai alguse täiesti pragmaatilisest soovist. Olles mitu aastat kõikvõimalikel koolitustel kuulanud seda, kuda web2 meid õnnelikuks teeb, otsustasin ise järgi proovida.
Paari kuuga oli selged skeemid, kuidas tekib blogtree ja blogspoti TOP. Tõdemus, et loetava blogi pidamine on täiskohaga töö. Ning seda tuleb turustada nagu iga toodet- atraktiivne pakend, mahlakas sisu, stabiilne kvaliteet ja järjepidevus; kuni püsilugejate leidmiseni intrigeeriv pealkiri ning õigel kellaajal avaldamine õigele sihtgrupile. Lisaks 24/7 online, et laskuda diskussiooni... Ehk siis korporatiivblogi pidamine saab toimuda ainult mitmetel-setmetel tingimustel. Eesti ei ole Ameerika. M.O:T.T:

Keskea rõõmud

Mõni päev tagasi helises mu mobiil.
-Tere, perearsti kabinetist helistan
-???
-Tahame, et tuleksite analüüse andma.
-??? Olin tumm. Südame alt läks külmaks, mõeldes võimalikke stsenaariume ja mõistatades, kust küll nad mu verd hankisid ja miks alles nüüd avastasid. Et mul on.. aids?? vähk??? ...
Hämmingus suutsin küsida, et miks just mina.
- Te kuulute vanusega riskigruppi.
Johhaidii...
Aeg, mis mulle lahkelt pakuti oli 18. mai kell 10. Vabandasin, et ma juhtumisi oman (veel) töökohta. Ka ülejäänud mai lõppu pakutud ajad ei sobinud. Seepeale daam teisel pool toru solvus ja käskis pärast seda, kui olen sobiva aja välja mõelnud, ise tagasi helistada.

Uue Ajastu Algus?

Maailm on hulluks läinud.
Lisaks herbalife, juusteakadeemia, veregrupidieedi, taimetoitlase, ultra säilitusainetevaba, "minu laps on allergiline kõigile toiduainetele" ja vist olid mõned veel, sõltlastele- lisandus mu sõpruskonda ka ph-ime inimene.
Ma üritan aru saada, miks  ei suuda ma siiralt rõõmustada, et mulle kallid inimesed on nüüd reipad ja saledad.....

Eetilisest lihast ja fašistidest

Juhtusin hiljuti vaatama filmi "Fritsud ja blondiinid", mis kusagil keskel pöördus hea maitse piiril balanseerivast nostalgiafilmist eestiliste valikute teemaks. Vanahärrast läti näitleja tundus teemat tõeliselt südamesse võtvat. Ma tõmban siit vägivaldse paralleeli Rimi ostujuhiga. Ning küsin, kui vabad me tegelikult oleme oma tööülesandeid täites, et teha ainult oma väärtushinnangutest lähtuvaid eetilisi otsuseid.
Alati võib öelda ei ja minna ära, eks.
Igal inimesel on oma tõde. Võimalik, et nende inimeste jaoks polnudki sisemist konflikti?