Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

teisipäev, 13. jaanuar 2026

Terakesed


Kirjutasin luuletuse:

Vanarahvas teadis juba, pärast tuisku tuleb sula. 


Nipp:
Kui mandariinid pole enam maitsvad, siis lase saumikseriga pudruks. Maitsesta nagu vaja- suhkru, sidruniga jne. Megahea. Panin sügavkülma ka.
Rohkem mandariinidest siin.

Lugesin James Cleari raamatut Aatomharjumused. Ühelt poolt oli hea tunne, kuna olen terve elu täiesti enda teadmata õigesti elanud. Teisalt natuke kahju ka, et pole osanud enda jaoks elementaarset bestselleriks kirjutada..:)
Mind intrigeeris raamatus mõte, et harjumuste kujundamisel mängib suurt rolli ka isiksus.  Ma olen seda varem nimetanud rolliks, kastiks, kuhu oleme paigutanud. Cleari mõiste- identiteet, on väga hea, parem. Näitena siis, et a la kui usud, et oled liikumist armastav sportlik inimene, siis naljalt trenni vahele ei jäta, kuna sportlikud inimesed (kes sa ju oled) nii ei tee. 
Hakkasin mõtlema, et kas seda saaks lisaks käitumuslike harjumuste kujundamisel rakendada ka isikuomaduste muutmisel. Ma olen väga kaua juba tahtnud oma iseloomu muuta.
Valisin alustuseks midagi kergemat- et kui minu tahtmist ei võeta arvesse, siis ei hakka jonnima. 
No ütleme ausalt, et siiani pole just edukalt läinud...

Muutmiseks peaks jõudma päästikuteni. Mis on megaraske, sest kõik toimub automaatselt. Tõsi, mõnedel juhtudel on võimalik " tagasi pöörata", a la - "sry, unusta nüüd see, millise tooniga ja kuidas ma eelnevat ütlesin. Alustame uuesti.." Väga siiras, eks. 

Marca toitumisharjumuste postitusel hakkasin üht kommentaari kommenteerima ja kirjutades sain aru, et.. kirja pannes, ma tegelikult valetaksin.
Olen lapsepõlvest saadik uskunud, et olen pigem keskmine-lühem. Ühel blogijate kohtumisel tundsin end kui hiiglane, kõik olid (peaaegu) peajagu lühemad. Olen lapsepõlvest saadik uskunud, et olen pigem sale-normaalkaalus. Ja kuigi peegel, riidekapp ja kaal on mitukümmend aastat kinnitanud vastupidist, siis.. see kognitiivne dissonants ei pane veendumust, identiteeti muutma.  Me valetame endale.
Kuhu ma tahan välja jõuda- et suur osa meie identiteedist on tegelikult illusioon.
Üks osa mu identiteedist -ma olen inimene, kes usub- "ca 90% maailmas ei ole jah/ei, must/valge vastused. Ei ole objektiivset lihtsat tõde, vaid maailm on suhteline." (Nojah, kuigi ka see, et usun end nii uskuvat, võib olla illusioon). 
Süvenedes sain aru, et käitumine suhtlemise kontekstis on tegelikult erinevate motiivide, tahtmiste kogemuste, uskumiste.... suur sasipundar Ja selleks, et automaatset käitumist muuta, siiski ei piisa 4-st lihtsast nipist. Ning lisaks peaks jõudma  nn tõeni. Mitte ühest ja teisest küljest, vaid selleni, mis on päriselt.
Aga äkki mõtlen välja ja kirjutan ikkagi ka bestselleri?! ;)

8 kommentaari :

  1. Mina ei usu, et kõikvõimalike olukordade, isikuomaduste ja käitumise jnejne muutumiseks ja korraldamiseks on olemas 1 - 10 nippi. Siis oleks maailmas kõik ikka väga lihtne ja tehtav.
    Veel rohkem imestan ma, et kes ostab selliseid bestselereid. Ok, täpsustan, vähemalt siis...ütleme....pealt 40-selt:)
    Selleks hetkeks peaks juba olema aru saanud, et erinevatel inimestel on valemis nii mitmeid erinevaid muutujaid, et raamat võib ju olla, aga see on sel juhul puhas ajaviide ja mõttemängud. Võib vabalt juhtuda, et kokkuvõttes ka aja-, ja ostes ka raha-, raiskamine
    Või kõlan ülbelt.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Haa! Tere tulemast klubisse "ülbe ja ülekoolitatud " :)
      mulle tundub, et tänapäeval on täiskasvanutele midagi vau-uut väga raske edastada- kogu info on ju hiirekliki kaugusel. Selle ja teiste selliste raamatute väärtus on vast pigem süsteemi loomises, struktuuris, keegi on musta töö ära teinud jne

      Kustuta
  2. Ma olen üle 20 aasta bloginud sellest, kuidas ma kohe hakkan muutuma. Lugenud raamatuid, teinud plaane. Eriti muutunud vist ei ole.

    Olen kohe 40, kui tahan kokku lugeda inimesed minu ümber, kellel on elustiilist tingitud tervisehädad (olgu selleks kas või ülekaal), on juba kahte kätt vaja. Inimesi, kellel on õnnestunud selle peale oma käitumist radikaalselt muuta (ühel juhul narkootikumidest JA alkoholist loobuda, teisel puhul kaalu langetada ja tervislikku kaaluvahemikku püsivalt säilitada) on ... kolm. Ehk siis mitte megakõrge protsent, ka pärast tõsiseid terviseprobleeme. Ei ole muutumine kerge.

    VastaKustuta
  3. Ma olen küll muutunud, peamiselt selles suunas: https://www.instagram.com/reel/DQxqu6Sktlq/?utm_source=ig_web_copy_link&igsh=NTc4MTIwNjQ2YQ==

    VastaKustuta
  4. minu identiteet ei ole näiteks absoluutselt sportliku inimese oma, vastupidi, ma ikka hooplen, kuidas ma olen no sports ja "ega ma mingi sportlane ei ole", aga trenni naljalt vahele ei jäta, sest a) mul on trennis tore ja b) ma tahan mingi huvitava asja selgeks saada (või ise juhendades teiste abiga midagi välja selgitada või huvitava lavastuseni jõuda vms).

    ja ka kõiges muus tundub, et mu elu määravad palju rohkem mu kalduvused kui identiteet. Teadvustamata tundevõbelused ja meelemõnud, mitte teadlik minapilt.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sama siin. Spordiga ma tajun endal null seost, samas on mul mõned Eesti MV medalidki.
      Ma ei tea, kui palju ma ise muutunud olen, aga mulle tundub, et vähemalt iseenda kuvand e identiteet ja tegelik olukord on pikkade pingutuste tulemusena hakanud mõnevõrra tasakaalustuma. Kiskumist reaalsuse ja kujutluspildi vahel on jäänud vähemaks ja see on hea. Ma ei saa muuta ennast - oma pikkust, ajataju puudumist, introvertsust/ekstravertsust ja kiikse, aga ma saan neid teadvustada ja nendega leppida (või leida väliseid abivahendeid paremini toime tulemiseks). Ja teisest küljest - kui ma integreerin oma reaalsed plussid ja anded oma minakuvandisse, saan ma neid lõpuks ometi täies mahus ära kasutama hakata.

      Ma ei usu eriti enda muutmisse, vähemalt suurtes ja olulistes asjades on geneetika jms asjad juba üsna kõvasti kinni keevitanud. Aga ma usun sellesse, et saab muuta suhtumist. Mis EI OLE väike töö, aga on ikkagi võimalik ja võib avada palju uksi, mis varem on tundunud suletuna.

      Kustuta
  5. "Ei hakka jonnima" ja "kui minu tahtmist ei võeta arvesse"
    jätab mulje, et tegemist on lapse ja lapsevanema konfliktiga, kus lapsevanem on otsustaja ja laps kasutab enda, lapsevanema arvates tühiste, soovide läbisurumiseks jonnimist. Kahel võrdselt täiskasvanud inimesel sellist dialoogi ei teki. Ehk Eric Berne väitis, et täiskasvanud inimesed kipuvad suhetes võtma endale kas lapsevanema või lapse rolli ja siis tekivad konfliktid, mida saab lahendada, kui võtta täiskasvanu roll.

    VastaKustuta
  6. Mandariinid on ideaalne külma ilma matkatoit. Koorid kodus paar kera ära, harutad veidi väiksemateks tükkideks (paar sektorit tükis), paned karpi. Seljakotis need jahtuvad, kuid ei külmu, liiga suhkrused. Ja siis sööd. Mida külmem ilm, seda paremini maitsevad. Ja pole veel näinud inimest, kellele mandariin ei maitse.

    Pikaks mitmepäevaseks matkaks neid kaasa võtta hästi ei saa, aga ühepäevastele käikudele - ideaalsed.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!