Mul on tasuta ära anda kaks äriideed.
Inimkond on tubli. Nad on leiutanud sada asja, mis muudavad su elu mugavaks. Näiteks, kuidas teha kassile pissiproovi või panna moos kommi sisse.
Aga endiselt pimedal ja vaiksel ajal vetsu külastades pead arvestama sellega, et äratad kogu maja. Vahel on see ainult tunne. Isolatsioon on tegelikult super, aga sa ise kuuled, kuidas sinu poolt paratamatult tekitatud helidele järgneb.. kosk.
Eriti delikaatne on see kellegagi, kes pole päris tuttav, ühes hotellitoas ööbides.
Sa poed iiimevaikselt voodist välja. Avad ülitasakesi vetsu ukse. Kirud, et valguslüliti teeb klõpus. Aga, ei. Kaaslane magab magusasti edasi.
Ajad oma asja ära. Ja.. tömbad vett peale.. ning äratad kogu püstiku.
No põhimõtteliselt on see sama hull, kui sina oled see, kes on voodis.
Ühesõnaga.
Inimkond vananeb . Vanem inimene tahab sagedamini vetsu. Tuldagu ja leiutatagu helisolatsioon, mis muudab su vetsuskäigu imevaikseks. Usu mind, sel tootel on turgu.
Ja teine äriidee.
Mis on ühiskondlike naistevetsude peamine probleem? Et keegi on prilllaua täis tilgutanud. Selline kinnine ring. Üks kardab, et keegi on tilgutanud, ei julge kasutada. Kükitab ja tilgutab omakorda täis.
See, mida sa tegema peaksid, on prilllaua vahepealne desinfitseerimine.
Ilma keemia ja paberita. Ainult nt kuuma õhuga. Ma olen seda lahendust tegelikult näinud ja kasutanud, aga ju on see siis liiga kallis, et tavakasutusse ja massidesse jõuda.
Ehk siis, sinu ülesanne on teha see soodsamaks ja kättesaadavamaks.
Või siis variant B. Kui steriliseerimine osutub ikkagi liiga kalliks. lepime siis kokku, et keegi ei istu. Ja disainime potid, kus on mõnus kükitada-koogutada, jalad on toetatud, ümberkukkumise ohtu pole ja telefon ei kuku taskust potti.
Peldikuspetsi kõnetund:
VastaKustutaa)veevabad pissuaarid on täiesti olemas ja olen ka isiklikult kasutanud;
b)ka naiste pissuaar on ammu tootmises, kas meil Eestis kusagil sellist leidub - ei tea;
Kokkuvõte:
-hotellis saad öösel naabrit häirimata teha veevaba tehnika korral number ühte, number kaks peab ootama hommikuni!
Kükitamine on lõbus täpselt selle hetkeni, kuni põlvedesse tekib liigesepõletik. Hiljem on see võimatu, situatsioonist olenemata. Kunagi olin ka mina noor ka graatsiline, kui tundi andes paberileht maha kukkus, kükitasin sirge seljaga hopsti maha ja tõusin sama sirgelt hopsti püsti, loengut selle pisiasja pärast katkestamata… Nüüd kummardan sirgete jalgadega, taguots taeva poole. Nii et mina araabiamaailma moodi potil kükitama ei hakka, kuni tsiviliseeritud lahendus (poti ja tugeva käekotinagiga, kuhu enda püstihiivamiseks toetuda) veel kusagilgi võimalik on.
VastaKustutaTuleb meil siis sellised peltad siia muretseda (kui eestlaslik tegusõna), mis pärast iga külastust end ise pesevad n.ö. Olen selliseid külastanud. Esiteks suurlinnades ja teiseks kuskil kiirtee ääres Prantsusmaal. Neid suurlinnades olevaid variante oleks ka meie suurematesse linnadesse vaja. Nt Pärnu - suvisel ajal käib kohvikutes tohutult rahvast...Peldikus muidugi!
VastaKustutaIsegi kui võõras pelleris on prill-laud näiliselt kuiv ja puhas, ei hakka mina küll oma paljast tagumikku sinna toetama. Ikka paberpolster vahele. Kust ma tean, kas see puhastus ikkagi on sealt üle käinud või ei lasknud eelmine külastaja lihtsalt ääri täis? Ei usalda.
VastaKustutaSama teema nende kilega kaetud prill-laudadega. Mõte on hea, aga ega ma ei tea, kas see kile pärast eelmist tagumikku on juba ära vahetunud või pean mina nüüd uuesti nuppu vajutama? Sest kui ta juba pärast eelmist tagumikku on vahetunud, raiskan ma uue nupuvajutusega ressursse.
Kükitamisest ei saa ma aga üldse aru, ise ei kükita kunagi. Paber alla ja istugu. Pärast on ju kõigil rõve, kui äär on täis lastud.
Eestis kohtab ikka veel jalajälgi prillaual, mis on eriti vastik. Kultuuritoojate poolt märk maha jäetud.
VastaKustutama kasutan paberpolsterdust (vähemalt on biolagunev materjal, erinevalt kilest) ja boonusena saab mõni kole prill-laud tänu sellele vähemalt natuke ilusamaks (ses mõttes olen ma nagu jaapanlane, et avalik peldik jääb pärast puhtamana maha).
VastaKustutaMa ise olen nn koristaja tüüpi. Kus mõtet ja võimalik, seal käin enne seebi ja lapiga üle.
VastaKustutaPõrandalt korjan paberid kokku. Ja siis asun alles asja kallale :)
100 korda olen endalt küsinud, et miks ma seda teen. Aga ju on vaja siis.
Muideks need vaiksed vetsud on täitsa olemas ka Eestis. Mõtlesin terve kevade selle teema peale kuna mu Kanada kodus on sihuke uhke viiesotine pott mis Niagara kose häält teeb, Eestis seevastu odav Gustafsberg ääretult vaikne. Trikk selles, et kogu paak ei tühjene ja vee sissejooks toimub veepinna alla ulatuvast voolikust ning sissevool ei peatu pauguga vaid aegamisi. Kuidas see saavutatud ei viitsinud lähemalt uurida.
VastaKustutaPrill-laua täiskusemise vastu on ilmselt ainsaks tõhusaks vahendiks surmanuhtlus, paraku on taoline karistus Euroopa Liidus keelustatud, seega pole lootust, et demokraatilise riigikorra puhul ülalmainitud pahest oleks võimalik võitu saada :P
Mina tunnen suurt MURET kuhu panna rämpsmõtted ja kui sellest saaks suure suure ookeani, siis selles ujudes tundub kõik jälle tavaline.
VastaKustuta