Eile lifti oodates jäin kõrvuti seisma esimesel korrusel elava isa ja pojaga. Isa pusis seljaga minu poole luku kallal. Poiss, nii 3-4 aastane jõnglane passis niisama.
Lift jõudis kohale, astusin sisse ja heitsin pilgu tagasi. Ja mis ma näen. Poiss näitab mulle keelt!!!
Enne kui mõte kohale jõudis, avastasin, et teen sedasama- suust keel väljas koledaid nägusid väiksele poisile vastu.
Poisi ise (vist) õnneks seda ei näinud.
Lapsed on hukas ja vanainimesed ka.
Ma ei tea, kas mu pea ümber on roosad, rohelised või indigovärvi tulukesed- aga üsna tihti on mul tunne, et olen teiselt planeedilt...
Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata.
See ongi eesmärk.
reede, 12. juuni 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Kommentaare ei ole :
Postita kommentaar
Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!