mis need ohjad meida hoidvad

 

Nonii. Ettelaulmised tehtud. Esimene kaitsva risti ja teine NL vapi all...:) ehk on kasu :)
nüüd algab siis KÕIGE olulisem probleem. Tühja sest lauluoskusest, aga mida selga panna. 

Kuna mu päritolu on Halliste ja Hargla, siis oli valik päris lihtne- kahe vahel. Ja visates pilgu riietele, oli otsus tehtud: Halliste. Sest vaipseeliku ning arhailise särgiga saan isegi mina hakkama.

Üks neiu müüs käsitsi tikitud Halliste puusapõlle. Ostsin selle ära, sest nii ilus.  Alles hiljem lugesin, et see oli fertiilsuse näitaja. Aga noh, nii vana ma nüüd ka pole. Ja paljuke neid on, kes asja jagavad :)
Seega mul on olemas puusapõll, vöö ja peotäis hõbe- ja vasksõlgi.

Kuna esimene guugeldame laenutuse osas lootust ei jaganud. Juhul kui sul on, anna mulle teada.
Siis esimese hooga olin valmis muretsema st ostma, täiskomplekti, aga õnneks seda kusagil ei müüda. Seejärel hakkas mulk minus mõtlema, et mul on seda vaja ainult üheks korraks. Äkki saaks lihtsamalt. Tulevikus võiks selga panna ainult seelikut (kui see näeb välja selline). Põlle ja rätikut ja pluusi ( lõike pärast) ma päris kindlasti mitte kunagi rohkem ei kasutaks. 

Fantaasia hakkas tööle.
Seeliku saaks teoreetiliselt ju saunalinast? Kõik servad kenasti juba palistatud ja... vaja vaid õiget värvi ja mõõtu. Ja pael alla serva õmmelda.
Ma olen endiselt veendunud, et vanad eestlased ei käinud riides kui lastekodulapsed. Tegemist on juulikuuga. Hakkasin mõtlema, et mis tolku on mul linasest rüüst. Kui on külm, siis see sooja ei anna. Kui sajab, siis saan ikkagi märjaks ja panen nagunii kile või jope peale. Miks ei võiks see olla kampsun (moodsas keeles kardigan). Sukad ja käpikud ju kooti. Seega ei õmmeldud ainult.
Ja siis särk. Ma keeldun uskumast, et kusagil Hiinas pole sellist valmis õmmeldud.

Teine dilemma tekkis mul seeliku värviga. Rikkalik internet ütles, et must seelik ja kas valge või roheline põll. Aga et suvel käidi ka valge seelikuga (mis on loogiline). Ma ei leia ühtegi pilti, kas valge seelik+ valge eespõll+ puusapõll käiks komplekti, (sest see viimane on mul ju olemas ja kõige autentsem kogu värgist). Igal pool on valge seelik ainult eespõllega. (Välja arvatud Evelin Ilvese pilt, aga see on stiliseeritud ja eespõlleta).
Või on see suva. Kuna mina ja tikkimsraam ühte lausesse ei mahu (kui ma pean ise tegema, siis panen ainult paelad ja poogid), mistõttu ma olen pigem vaese, laisa, pimeda ja kärsitu perenaise esindaja.  Seega võin end kaunistada? 
Või oleks üleni valge liiga.. arstitädi? Ja musta seelikuga saab treppide ning murupeal istuda...

Ja kuidas üldse hea tava ette näeb. Räägitakse, et kuni keelega mängitakse ning katsetatakse, seni on keel elus. Kas rahvariidega on sama? Ilmselgelt pole ma muuseumieksponaat nii ehk naa. Mul on mugavad jalanõud, (päikese)prillid. Mu varandus ei mahu ainult taskusse ja vihma eest kaitsevad mind moodsad materjalid. Kas ma võin ka rõivastusega mängida. Leppides, et abielus naine ei läinud eespõlleta isegi üle õue (ütles internet) ja pea oli kaetud (loogiline, sest kes see kogu aeg juukseid viitsis pesta). Või on ka need reegid a la, kui 300 aasta pärast peale tuumasõda hakatakse ajalugu uurima, siis leitakse " Kroonikast", et eesti naine ei läinud meikimata isegi mitte prügiämbrit välja viima?
Ühesõnaga. Kas ma peaksin reeglitest, mis on tekkinud üksikute leidude ja väheste vanainimeste mälestuste põhjal, kinni pidama või võin neid tõlgendada oma äranägemise järele.

Vaatasin ka oma suguvõsa vanu fotosid. Kõige vanemad on mul aastast 1900. Mitte ühelgi fotol pole inimesed rahvariietes. On leeripilte ja perepilte ja isegi tööpilte rehepeksumasinaga.
Jah, naistel on põlled. Erineva mustriga (mustvalge pilt ju). Ning valged (heledad) rätikud, mis on seotud ette. Mitte taha, nagu olevat sealkandis kombeks. Aga seljas on mustriga kleidid/seelikud või siis leerikleidid (linnatüüpi) või kasukad.

Kummaline on veel üks asi. Guugeldades olen leidnud kümneid käsitöölisi. Kellel ei ole veebilehte. St ma saan nendega ühendust ainult kirjutades. Ei hinnakirju, tööjärge, portfooliot, ajakava. Mitte midagi. Ning irooniline: guugeldades sattusin vanemale artiklile, kus kurdeti "käsitöölised ootavad kliente". Nagu? Sa tead, et on tulemas laulupidu. Sa tead, et on tulemas nõudlus. Särgid? Põlled? Vööd? Ei lähe ju hapuks. Või läheb viimasel ajal nii hästi, et pole kliente vaja?

Ühele kirjutasin, sest kodulehel oli vähemalt pilt. Vastas, et laos pole, teeb ainult tellimuse peale. ma peaks nüüd saatma järgmise kirja- kui kaua aega võtaks, kas on järjekord, palju maksab..?

Ettelaul nii risti kui vapi all :)

Kui teema sind huvitab, siis ma olen rahvarõivastest kirjutanud siin ning kommentaarides on mu targad lugejad jaganud palju vajalikku infot sel teemal.

https://indigoaalane.blogspot.com/2022/01/vanad-eestlased.html#more