Oppenheimer

 

Mul oli kinost väljudes reaalselt süda paha.

Ja ma sain aru, miks soovitatakse neid filme vaadata koos. Ilma Barbieta oleks Oppenheimer lihtsalt üks järjekordne eluloofilm, milliseid on tehtud kümneid tuhandeid. Ja ilma Oppenheimerita oleks Barbie lihtsalt üks ühiskonnakriitiline komöödia, milliseid on tehtud.. kümneid (?). Koos annavad nad konteksti ja ühiskondliku mõõtme.

Järjest vaadates on kahe maailma kontrast ülimõjus. Ühelt poolt happy family/rebjata davaite zit druzna- pidu, rahu, rõõm, päike, meri, rand ja eneseteostus. Teiselt poolt mustvalge, tuli, rafineeritud vägivald ja piinamine, üle laipade  minek ning vaenlase tühistamine. Kontrast ka helikeeles- kui Barbiel oli megahea playlist, Oppenheimeri taust on kurdistav vaikus ja plahvatused. Meil õnnestus seda filmi näha lausa 3D, heli oli nii tugev, et plahvatuste ajal toolid vibreerisid ja värisesid. Väga mõjus. 

Oppenheimer on tehtud tõsielusündmustel põhineva raamatu põhjal. st siis päris elu ja ka Barbie filmi mõjusaimad kohad olid nn päriselu. Sry. Parandan. Mitte - nn, vaid päris elu. Oppenheimeri filmis, rõhutan- päris elu + tollane ajastu, oli kolm naist, neist üks magamiseks, ülejäänud kaks tegid suurepärased ja meeldejäävad kõrvalrollid.

Kui paljud arvustajad ( ja ka mina) heitsid  Barbiele ette, et lõpp oli veidi vale, Ken oleks tulnud võtta mängu, sest poliitkorrektsus, arvestamine, kaasamine, tasakaal. Siis kahe filmi koosmõjul pole millestki rääkida. Kenid on mängus olnud 2000 (KAKS TUHAT) aastat. Mitte ainult mängus, vaid loonud reeglid ja keeranud selle maailma    .. sse. 

Sest ego, lühiajaline vaade, konkurents, alaväärsuskompleks, võistlus, ülbus, puud, mitte mets..... Kenidel on aeg minna tagavarameeste pingile ja hoida suu kinni ja väga väga kõvasti pöialt, et Barbied suudaks midagi veel päästa.( Aga ilmselt enam ei suuda). 

ning Barbie filmi lõpp- oodake, kenid- tasapisi, vähehaaval saame teid juhtimise juurde lasta- on peale Oppenheimerit täiesti arusaadav. Teisiti pole kahjuks isegi võimalik, sest usalduskrediit on läbi ning ületatud. Ja taas on kusagil putin, kes hävitab hävitamisrõõmu pärast ning taliban, kes lõhub pille ning keelab naermise.

Kõige nukram on see, et me ei teagi, milline oleks Barbiede juhitud maailm (ning ma jään endale kindlaks. Naiste juhitud maailm EI oleks barbie-maailm)- ja siinkohal pole mõtet näiteks tuua üksikuid valitsejannasid või matriarhaalseid kogukondi, sest need on olnud tilgake meres ja ei näita tegelikku pilti. Vabalt võib olla,  et oleksime samas või veel hullemas punktis. Mulle meeldiks siiski mõelda, et psühholoogidel on õigus. Väidetavalt näitavad viimased uuringud, et kui meeste evolutsiooniline strateegia on - võitle või põgene, siis naistel- suhtle või kohane ... :)

Oppenheimeri film oli päris hea. Tänu eelmisele Nolani filmile olin üsna ettevaatlikult meelestatud- Tenet oli rämps. Aga mulle meeldivad elulood ja tõsielusündmustel põhinevad lood ning ka see oli väga hea. Mõjus, head näitlejad. Tänases, ukraina sõja kontekstis topeltõudne. Kindlasti soovitan vaadata. Ja kindlasti mõlemat lähestikku. 

Jah, huvitav oleks teada, milline oleks inimkonna ajalugu, kui me oleksime esimesena näinud bonobosid.