kassipiss

Vahel mul on tunne, et peaks moodustama Ülemaailmse Prioriteetide Kehtestamise Komitee. Igasugu tühja-tähjaga tegeletakse. Kuidas koloniseerida Marssi või vähendada kliimasoojenemist. Aga tõeliselt oluliste asjadega ei tegele keegi.

Näiteks, kuidas veenda kassi sööma ussirohtu.

See on seda iroonilisem, et keerulised asjad on lahendatud. Me oskame kommi sisse panna moosi. Aga ussirohuteema.. on endiselt raketiteadus.

Selgus, et mu kass on juba viieaastane!!! Ehk siis, seda ussirohtu on ta manustanud mitmel korral. Aga kui küsida mu arvamust, siis ma julgeks väita, et organismi on sattunud sest rohust vaid mikroebemed.


Olen pannud turjale vedelikkus. Protseduur ise on terve seiklus. Kui muidu talub mu kass silitamist armuliku ja põlgliku ükskõiksusega, siis mingi seitsmes meel hoiatab teda juba kaugelt, kui mul on kavatsus ta turjale natuke vedelikku tilgutada.
Kui lõpuks õnnestub ta kinni püüda ja rabelemise kiuste natukenegi vedelikku õigesse kohta määrida, siis... tapetakse! mõrvatakse!. Solvunud loom kössitab nuttes mitu tundi.
Peale kassi õnnetuid katseid end puhastada, olen olukorras, et ma ise ei saa kassi silitada, kuna ta ju kleebib. Ning peale mõningaid kõhklusi- äkki on juba piisavalt mõjunud? onju on mõjunud, eksju? ah, tubane kass, palju ta seda vajab?- olen õnnetu looma lihtsalt puhtaks pesnud.

Olen peitnud tabletti vorsti sisse, pasteedi sisse. Tükeldatult ja peenestamata. Tagajärjeks on see, et kass sööb eksimatult ära rohuvaba toidu, aga see rohune mikrotükk seisab taldrikul, kuni kuivab kõvaks mittesöödavaks kämbuks, Mille ma lõpuks kraanikausist alla pesen.
Olen olnud otsusekindel ja seganud rohtu kogu toiduga. Enne ei saa, kui söödud. Okei, kehitab kass õlgu. Ma siis ei söögi. Ja ei söögi.
Aga kaua sa looma näljutad.

Sel aastal otsustasime teisiti.
Mu kass sööb kahte tüüpi krõbinaid. Ühed on Oral ja teised karvapallivastased. Natuke erineva kujuga. Printsessile meeldivad just need oral krõbinad, mida ta eksimatu täpsusega suudab kausist välja õngitseda. Ja siis, kui kausike imekombel end ei täidagi, sööb lõpuks ka need teised ära.
Kass. Ütlesin ma kassile.
Sa oled juba selles eas, et peaksid asja suutma mõistusega võtta. Miks me mängime neid mänge? On asju, mis on ebameeldivad, aga lihtsalt tuleb ära teha. Näe, ma panen sulle siia kaussi krõbinate juurde tableti. Ole nii armas ja söö see ära.
Trr.. ütles kass.

Natuke aega hiljem tulen vaatama. Preili on tavapäraselt välja selekteerinud ja nahka pistnud oma lemmikkrõpsud. Ja kadunud on ka pisike roosa tabletike!!!



Tegelikult tahtsin ma kirjutada hoopis teisest asjast. Nädala alguses hakkas mu kiisu käima umbes sada korda päevas pissil. Muidu oli ikka rõõmus ja tubli. Sõi ja jõi.
Dr. Guugle esimene link viis ühe loomatoidu tootja lehele, kus anti vastuseks, et loomulikult. Kui su kass pole selle tootja toitu tarbinud, siis kaugel need põiehädadki. Ma ei suutnud leida diagnoosi puhuks, kui ma olengi kassi toitnud selle brändi toiduga.

Loomaarst soovitas teha kassile pissiproovi.  Just. Mul oli täpselt sama reaktsioon ! :)
Ma nägin ilmselt üsna tobe ja nõutu välja. Mõttes kujutlesin end purgiga kassi ründamas... Aga. (vaata mu postituse algust). On olemas spetsiaalne varustus selleks, et võtta kassidelt pissiproov!
Põhimõtteliselt koosneb see pipetist, millega peab kasti põhjast natuke imema ja vastavasse ampulli laskma. Ja on imelihtne. Kes oskab vastata, miks ei rakendata nii lihtsalt varianti ka inimestel?!

Proov oli õnneks täiesti korras. Aga arstiga asja arutades, arvas ta, et pigem on kassil kõht pisut kinni. Kas te teadsite, et kass peaks käima 2 korda päevas kakal?! Ehk siis rohkem kiudaineid ja liikumist. Mis on natuke irooniline, sest kass on just selle nädalajagu muru krõmpsutanud. Aga mis on muru ühe korraliku loomatoidubrändi kõrval :). osavalt müüdi mulle kolmas toit: kiudained. Ehk siis kokteil muutus ühe komponendi võrra rikkamaks :)

Ja. Õnneks ärkas meie kärbes üles ....:)