Ma alustasin blogi pidamist ühe eesmärgiga, saada lahti anglitsismidest. Töötasin toona rahvusvahelises firmas ja võõrkeel pressis julmalt end igapäevasesse kõnekeelde.
Sellega sai korda.
Mõni aeg tagasi hakkas mulle meeldima mäng vahetada lauses sõnade järjekorda.
Mina magama nüüd lähen
Lähen magama mina nüüd
väga naljakas.
Eile avastasin ametlikku kirja üle lugedes, et kasutan sama mängu ka koostööpartneritega suheldes...
tuleb uuesti rääkima õppida
või uus blogi luua?
Ma ei tea, kas mu pea ümber on roosad, rohelised või indigovärvi tulukesed- aga üsna tihti on mul tunne, et olen teiselt planeedilt...
Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata.
See ongi eesmärk.
Haha, welcome! Mul on täpselt sama jama.
VastaKustutaHihihiii. Ma pean end tõsiselt vaos hoidma, et mitte kasutada inimestega, kes pole minuga veel tuttavad, selliseid väljendeid nagu "sardiini all", "täielik fresko", "tekitas furgooni" ja "tuli kõva sandaal".
VastaKustutaMulle on kaasa õpetanud sõna "propeller", mis kehtib mistahes muu sõna kohta, mis parajasti meelde ei tule. "Palun ulata mulle propellerit, aitäh" võib tähendada nii soolatopsi kui telekapulti jääkirkat, vastavalt olukorrale, ja kõik saavad alati aru. Vähemtuttavad muidugi teevad möhh selle peale.
VastaKustutaMu ülikoolis tekkinud sõbrad õpetasid mind suvalise enam-vähem antropomorfse võrdlusena kasutama emersoni. "Rügasin nagu emerson".
VastaKustutaÜhed teised tuttavad otsustasid vahepeal, et iga roppuse asemel ütlevad "nefriit" ja seltskonda veidi hiljem laekunud inimene imestas, miks nad räägivad nt nefriitsokkidest ja mida see tähendab.