Valikut polnud. Hingasin sügavalt sisse ja läksin poodi.
Kas saaks mõne poe, kus on Sportlandi teenindus ja Rademari valik?.. Lasin ennast esimeses hellitada ja sain teada, et minu poolt põlatud roosad ja kollased on osati vetthülgavad. Kaine mõistus siiski võitis. Olgu, jalad jäävad kuivaks, aga kui mõtlen sellele, et ma ei saa isegi pükse sellest kleepuvast porist puhtaks, siis.. iga päev kollaseid tosse pesta ei jaksaks. Las jäävad suvist aega ootama.
Kuna mul olid taaskord nii spetsiifilised ja ebareaalsed nõudmised- et tossud peaksid vett ja ma saaks nendega metsa all ja rabas kõndida, siis valik oli loomulikult olematu. Kes selgitab mulle, miks on meeste riiul 100 ja naiste riiul 2 meetrit pikk? Tossud peaks ju olema unisex. Aga ka meestele ei pakuta minu standarditele vastavaid jalatseid...
Ühe paari leidsin, aga vale numbri. Poes oli u 7-8 müüjat, kellel kõigil oli kohutavalt tegemist... sõbrannaga vestlemisel.
Häbitult katkestasin ühe paari põneva jutustamise ja palusin tuua õige suuruse. Müüjapreili tõi ja kadus jälle....
Mul oli plaanis osta 2 paari tosse, dressid, pluus ja sokke...
Leidsin töötava kassa ja ostsin ühe paari jalatseid. Rohkem lihtsalt ei jaksanud enda tähelepanu nimel võidelda.
Tulin tusaselt poest välja ja mõtlesin, et miks ma kurjustan. Täpselt vastupidine näide. Pesupood Change, kus müüjapreili jälgib iga su liigutust ja sammu, elab sul seljas, näpib ja sehkendab. Ka sealt jäävad mu ostud tegemata. Nimetatud pesupood on piisavalt väike, et mul käiks endal jõud üle. Ja pesu mu jaoks liialt intiimne, et ma ei taha võõrast inimest seltsiks. Kaubamaja süsteem istub mulle paremini, Kabiinis on nupp, millega saad abi kutsuda, sest paljalt ju uut numbrit tooma ei lähe. Ehk siis, müüja on valmis, aga pole proaktiivne.
H ja M on samasugune labürint ja koppel nagu Rademar, aga seal antakse mulle selge sõnum: sa pead ise hakkama saama ning saangi ja ei ootagi midagi.
Parim tasakaal on minu jaoks vist Mosaic ja Nikkolo poes. Mul lastakse rahus valida. Aga kui proovima suundun, tuleb müüja küsima, et kuidas on ja kas toon midagi lisaks. Ja kui end peegli ees keerutan, siis kiidab, et oi kui kena...:)
Kus asub siis see mõistlik piir.
Tuttav kaubandustöötaja ütles, et neid õpetatakse: tuleb olla ostja vaateväljas, et kui ta vajab abi ja su poole vaatab, siis saaks appi minna. Või et kui on näha, et liiga kaua sahmerdab, siis minna ja abi pakkuda.
Teisalt olen ma passiiv-agressiivne ses mõttes, et mulle meeldivad kaasnevad ostud. Kui ma ostan tossud, siis tahan, et pakutaks lisaks sokke. Kui olen kohvikus pikalt jutustanud, siis võiks tulla keegi ja küsida, äkki veel üks tass.. jne. Minu maitse järgi tehakse seda liiga vähe.
Change´i poe osas täpselt samad emotsioonid. Kui tõesti miskit vaja, üritan seda külastada siis, kui müüja parajasti kedagi teist ahistab ja ka siis silmsidet mitte tekitada :) Iseenesest räägitakse muidugi koguaeg, kuidas naised kannavad vale suurusega pesu ega küsi abi. Kord ma lasin ennast seal Change's aidata ja ostsin selle tulemusena komplekti pesu, mille rinnahoidja hoidis poes tõesti ideaalselt, aga nii kui ma seda nö päriselus kandsin ja ennast liigutasin, muutus see täiesti kandmatuks. Pükse sundis müüja mind ka S suurust võtma ja need on nii kitsad, et punased vorbid on ihul. Ega keegi seda 40 eurost rinnahoidjat mult ära ka ei osta, jääb üle loota, et laps kasvab ruttu minuga samasse mõõtu...
VastaKustutarinnahoidjatega kipubki nii olema, et see mudel, mis hoiab, on ebamugav, ja kui on mugav, siis ta ei hoia suurt midagi ja sama hästi võiks lihtsalt maika panna.
Kustutakardetavasti sellepärast, et hoiavad peamiselt need mudelid, millel on kaared (ja need kaared peavad hoidmise jaoks vastu ribisid olema), aga kui mingi kõva jublakas on vastu mind ja mind lahutab sellest ainult vooder, siis mõni ime, kui valusasti hõõrub. Ja tugikaarevooder tehakse enamasti kah mingist rõvedast materjalist.
Mul on praegu paar spordikat, mis suudavad mingil määral midagi hoida ka nii, et väga ei häirigi; ja siis üks Läti imemudel, mis on seest puuviljjane ja millel on isegi tugikaartel väheke normaalsem vooder, nii et kohe ei hakkagi valus. Aga üle paari tunni siiski seljas hoida ei kannata.
pfft. *puuvillane*, mitte puuviljjane.
KustutaOhh, mul on Change'iga täpselt sama emotsioon. Lasin endale pähe määrida rinnahoidja, mis pigistab nii, et õhtuks on rinnaalune verilihal. Ja ega sealne müüja endaga vaielda ka ei lase. "Mis 80A? Andke siia, ma mõõdan." (Tõmbab mõõdulindi ümber mu kopsude, nii et ma ägisen.) "Noh, näete ise, et 70. Ja korv peabki suurem olema, rind kasvab veel. 70B on teile täiesti paras." (Ma olen 40 ja täiesti mitterase, kuhu see rind mul enam kasvab?).
VastaKustutaEe... mida sa siiski osta tahad? Jooksutoss ei pea vett ja müüja seda sul ei muuda. O-tossud võivad pidada. Matkatossud enamjaolt peavad. Mu enda omad on pärit A&T-st ja kolmas paar Matkamaailmast. Aga Rademari veekindlat tossu ostma... ma ei läheks.
VastaKustutano ma ei tea. Ma näen oma retkedel kümneid inimesi, mingi nõudlus sellise spetsiifilise asja järele peaks ju ometigi olema.
Kustutaja need mis katki läksid, Scheckers ja Puma, olid veekindlad.
st ma ei pea loomulikult silmas kummikuid, aga et kui ma käin metsarajal või kogemata lompi astun, siis jalad jääks kuivaks. Seega ei tohiks olla sams, kangas, ja pealt lahti.
Ma tegelikult sain Adidas täisnahk, Sport Directis oli Reebokilt väga mitu mudelit, aga paraku mitte minu number. ja meestele st suuri numbreid oli väga suur valik.
Lõpuks ostsin Karrimor täisnahk, aga ma pole nendega tegelikult rahul.
Lihtsalt matkasaabastel on 2 viga ( minu jaoks). nn nööridealune lapats ei ole saapaga seotud, lumi tuleb sisse. Ja sisetald tundub mulle mitte väga ergonoomiline. Aga ilmselt ma eksin.ja tundub nii, et ma pean need ära proovima. Ja teisest poest otsima:)
"Matkatoss" on minu jaoks selle nimi. Käin aastaringselt sellistega, vähemalt meesterahvale (keda ei seo ühiskonna ootused kontsa kõrguse vms osas) kõige universaalsem jalats üldse. Lisaks on minu omad (Salomon) erakordselt vastupidavad; pmst IGAST sitast puhastatavad; hingavad JA veekindlad; ja nakkuvad iga pinnaga. Joosta saab.
KustutaÜle luupekse lompi astuda ma nendega siiski ei tahaks. Selleks on ikkagi kummik.
Matkasaapaid on mul hetkel viis paari, nende ostmine on keeruline töö. Aga wdym "sisetald pole ergonoomiline"?
sisetald ergonoomiline= sisetald toetab jalga, on mingid muhud ja nõlvad. Ei ole lihtsalt sile.
KustutaVõimalik, et see on ka mu mingi abstraktne usk ( et nii on parem), millel pole alust.
Ostsin Rademarist veekindlad tossud. Columbiad. Väga veekindlad, nii et selles suhtes on ok, aga paraku märjal pinnal ilgelt libedad, nii et praegu joosta nendega ei saa, vaevu käiagi. Asfaldil kuidagi ajab läbi, aga kohe kui mingi looduslik märg pind jalgade alla satub, olen nagu lehm jääl. Aga ma miskipärast arvan, et Kaur ei pidanud seda silmas, kui ütles, et ta ei läheks?
VastaKustutajah, libeduse probleem ka lisaks. selle ma unustasin. Sportlandis tüdruk tegelikult näitas mudelit, millel oli all nn jäänaelad. Aga need olid roosad ja ma lõin põnnama.
KustutaMa just paari päeva eest vihastasin end seaks Torontos ehituspoes. Esiteks on teenindajaid nii vähe, et pead 10 minti ringi lippama enne kui ühe leiad. Selle juures seisab muidugi neli - viis klienti sabas ootamas. Pooled klientidest arvavad, et tegu on sotsiaaltöötajaga ja saades lõpuks jutule kasutavad võimalust kurjalt. Lobisevad maast ja ilmast eksides vahepeal momendiks teemasse. Mul vaid üks konkreetne küsimus aga ei sobi vahele segada, kannatan, pööritan silmi ja surfan moblal netis oma aega oodates. Lõpuks saan 20 sekundiga probleemile selgituse. Ma ei teagi keda rohkem süüdistada, suhtlemisvaeguses vaevlevaid kliente või poodi, mis ei raatsi rohkem teenindajaid palgata :P
VastaKustutaMulle tundub, et Eestis täidavad sotsiaaltöötaja rolli pigem apteekrid, seal võib ennast küll haigeks oodata:)
KustutaHuvitav, ehituspoes peaks ju hoopis teist profiili klient käima:)
Ma nõustun Kauriga - valest kohast otsid ja mu meelest vale brändi ka. Sellel aastal on meil peres sõna otseses mõttes ribadeks kantud kaks paari nike. Igale jalatsile on väga täpselt oma koht ja nike, olgu või vetthülgava, koht ei ole metsas. Laps tegi rekordiliselt kolme nädalaga lillat värvi uuest paarist pojad. Värvilised maastikutossud on näiteks North Face'il. Võin kogemusest öelda, et vastupidavad ja lähevad ka puhtaks. Ise kiidan Salomoni- viisteist aastat kantud ja mitte üks rebenemine. Tosse on mul liiga palju, aga mulle sobib New Balance, lapsele meeldib mugavuse poolest Asics. Ja metsajooksuks talvel vali Icebug -spetsiaalselt lumel ja jääl jooksmiseks mõeldud. Kahjuks on nad küll kallid, aga see - eest vastupidavad.
VastaKustutaPesuga peab vahest vedama. Suvelõpureisil andsid meesreisikaaslased tunni poodlemiseks. Läksime c&a pesuosakonda ja seal oli allahindlus - 5 raha rinnahoidja eest. Ma võtsin roosa, suureks saanud kasutütar punase ja mõlemale sobis nagu valatult. Samas on mitmed kallis pesuesemed elus eneses sobimatuks osutunud.
Aga teenindus lonkab paljudes kohtades mõlemat jalga ja kuniks müüja on keegi, kes teab, et niikuinii peatselt "mõne parema tööotsa vaatab" või direktoriks hakkab või... see ka paremaks ei lähe. Müüjaa peaks olema uhke ja südamega elukutse, sest saad ju rõivapoes inimese ilusamaks ja rõõmsamaks muuta.
Kui 15a tagasi tehtud Salomonid siiani vastu peavad, ei tähenda see seda, et praegu tehtud järgmised 2 aastat kestavad. Seilasime, teame
Kustutakuna ma päris head jalatsit ikkagi ei saanud, siis võtan kõik soovitused arvesse ja vaatan matkapoodidesse ka.
KustutaTänan!
kas ma olen kuri inimene, kui ma ütlen, et lume peal liikumiseks on suusad etemad kui tossud? kui juba harrastussportimisest juttu on, mitte igapäevasest linnaliiklusest.
VastaKustutaei, see on väga originaalne ettepanek:)
KustutaMul meenub kohe kooliaeg. III veerand oli suusaveerand ja vahet polnud, kas muru rohetas ja veed vulisesid. Kui vaja, siis tuli suusatada:)
Näis, kuidas sel aastal lumega...
Kui ortopeed pole sulle öelnud, et vajad mingit ekstra talda, siis käib tavaline sile tald väga hästi. Mis muhud??? Hea spordipood muidugi seletab sulle miskit pronatsioonist ja leiab õige võlvi kujuga jalatsi, aga see AFAIK ei mõjusta matkajalatsit ja sisetald ei puutu üldse asjasse, ikka jalatsi enda kuju loeb.
KustutaNotsu, sul on perfektne mälu. Millal viimati võideti talvine Xdeam (kus liikumisviis vaba) suusaga?
Tavalise jooksutossuga on väga hea lumel joosta. Nii pehmel kui kinnitallatul. Parem kui kõndida muide :) Icebugi nõudvat ilma on Eestis ehk mõned päevad aastas.
Ma ei ole Xdreami vastu huvi tundnud. Aga harrastussportijale, ma oletan, on mugavus tähtsam kui kiirus.
KustutaMa ise eelistaks lumega kindlasti suusatamist, sest põlved on vigastatud ja suusatamine lõhub vähem liigeseid kui jooksmine. Teine asi on muidugi mõnu suuremast kiirusest - ma jalgrattaga eriti ei sõida, aga suusatades saan maigu suhu, mis tunne on tavalise pingutusega kaks korda kiiremini liikuda kui muidu.
Harrastussport... Xdream.. mugavus...? Ei, ei. Seal pingutatakse nii, et verd ja higi ja muda lendab laias kaares.
KustutaTalvisel Xdreamil on tõesti alati ka neid, kes teevad nalja ja tulevad tõukekelgu või räätsadega. Aga esiots rabeleb täiega ja optimeerib oma liikumist nii kuis vähegi saab.
Üleeile kohtasin Lasnamäe spordihallis üht Xdream esiotsa tiimi - tegid võistkondlikku trenni järgmise suve hooajaks.
Ma rääkisin ühes lõigus kahest eri asjast: et xdreamist ei tea ma suurt midagi (peale selle, et üks mu trupi tantsija käib seal). Ja et harrastussportijat, nagu Indigoaalasr, ei huvita tõenäoliselt kiirus (nii et see, kes kuidas xdresmi võitis, ei ole spordivarustuse hankimisel relevantne).
Kustuta(kirjavead tulevad praegu sellest, et mul on üks sõrm katki ja mu püüded selle funktsioone teisele sõrmele üle anda ei kanna iga kord vilja.)
KustutaMa ühinen eelkõnelejatega, et Salomon on see, mida valida. Hea kvaliteedi ja disainiga jalats. Kümme aastat mu lemmiktootja juba.
VastaKustutaMuuseas, Debenhams's on minu arvates täpselt paras teenindus. Keegi ei ela seljas, aga kohe kui näitad välja, et midagi sooviks on keegi platsis. Mulle meeldib.
Lisan ka oma punkti Salomoni kasuks. Minu kõige mugavam ja vastupidavam matkajalats oli Salomoni toss. Kui vana paar, ma ei teagi, sest minu juurde jõudsid nad juba kasutatult, minu kasutada olid nad 4-5 aastat. Ja nüüd on nende lõpp käes, täitsa nukker on...
KustutaValima peab ikka jala ja mudeli sobivuse järgi, mitte tootja / brändi nime järgi.
KustutaS.t. öelda "võta selle tootja jalats" on jabur. Võib oma kogemust jagada - see on kindlasti abiks -, aga mingit soovitust või häält millegi poolt anda ei ole võimalik. Oma jalg on kuningas.
Indigoaalane, kas sa oled harrastussportlane...?
VastaKustutaA jah, harrastusspordis kakeldakse samamoodi nagu päris-spordis iga sekundi pärast. Ja varustus on osa sellest kaklusest, inimesed ostavad 3k eur jalgrattaid ja 1k eur maksvaid pealampe ja määrivad oma suuski pulbriga, 100 eurot kord.
A kes siis need oma lõbuks jooksjad ja suusatajad on? Pulleritsust ei räägi, eks.
KustutaMa ei üldse taha norida ja vastan vaid seepärast, et küsib filoloog ja seega peaks terminid selgeks saama ja ehk on kasu ka teadmisest, kuidas keskmine keelekasutaja üht või teist sõna tajub:
KustutaHarrastussportlane on minu jaoks keegi, kelle jaoks sport on... harrastus. Hobi. Lihtsalt kord nädalas suusatamine ei tee suusatamisest hobi. Hobiga kaasneb huvi, uudishimu, tahtmine oma ala kohta rohkem teada, tahtmine selles paremaks saada, tahtmine seda teha rohkem ja rohkem. Suusatamises võiks lihtne kriteerium olla see, et inimesel on eri stiilide jaoks eri suusad (või siis et ta sõidabki teadlikult ainult ühte stiili, mitte ei pusi kombisuuskadega mõlemat teha). Jooksmises läheb harrastaja piir minu jaoks kusagilt umbes sealt, et kas inimene teab, mis on fartlek. Või et kas tal on (olnud) mingit sorti treeningplaan.
Niisama aeg-ajalt jooksmas (suusatamas) käija ei ole minu arust harrastussportlane, nagu mina ei ole harrastuskokk. Mis sest, et ma aeg-ajalt lastele putru teen.
ma ise julgeks küll nt iganädalast regulaarset jooksmas-/suusatamaskäimist hobiks/harrastuseks kutsuda. no umbes nagu iga nädal kunstiringis käimine oleks harrastus, isegi kui inimene kasutab suht suvakaid pintsleid-pliiatseid.
KustutaKogu see vestlus tuletab mulle meelde, kuidas mu (ungarlasest) ungari keele õpetaja väitis, et keegi peale eestlaste ei suuda nii kaua ja nii palju vaielda, mida mingi sõna õieti tähendab. pmst et kui välismaalane küsib eestlaste seltskonnalt, mida miski sõna tähendab, siis selle asemel, et välismaalasele vastata, hakkavad eestlased omavahel vaidlema.
(ja ta oli elu jooksul mitmesugustele mitteungarlastele ungari keelt õpetanud, eks ole. nii et võrdlusmaterjali teiste rahvastega jagus.)
KustutaMa pole üldse sportlane. Ma sportisin viimati keskkoolis kehalise kasvatuse lõpueksamit tehes.
VastaKustutaMulle lihtsalt meeldib teha metsas 10- 15 km pikkuseid jalutuskäike ja ma tahan, et jalad oleksid soojas, kuivad ning toetatud.
Siis ikka saabas, mitte toss. Eesti loodus on erakordselt märg otsast otsani ja 10 km jooksul sohu mittesattumise võimalus on null. Muidugi on võimalus ainult mööda teed käia, aga see on ju tobe enesepiiramine - lähed metsa, aga päriselt metsa ikka ei lähe.
Kustuta