NB! HOIATUS. Ärge alljärgnevat kodus ise järele proovige. Kõigi tervisehäirete korral konsulteerige arstiga ning ärge otsige abi internetist!
Ma olen oma nohust varem kirjutanud.
Jaanipäeval istusime talvejopedes, kindad käes lõkke ümber. Teised rüüpasid õlut, mina luristasin nina. Kurtsin muret kõrvalistuvale apteekrile ning ta soovitas diagnoosi- allergia. No mis allergia see keset talve olla saab, hädaldasin mina.
Saab, ütleb tema.
Tulin koju, ja ei- ma ei helistanud perearstile, vaid hakkasin guugeldama. Otsides materjale allergia kohta.
Selgus, et on olemas mingid testid, mis jagavad allergiad kolmeks. Loomad ma välistasin. See peaks tähendama, et mul hakkab reisidel parem. Ei hakka.
Toidu tõmbasin ka maha. Sümptomid ei sobinud ja ma poleks ka nõus oma menüüd muutma.
Jäi tolmuallergia. Mis seal salata, ega ma maailma puhtaim inimene pole ja tolmurulle mu majas leidub. Selle ma valisingi.
Seejärel leidsin sobivad rohud ja hakkasin katsetama.
Claritine ei teinud mitte midagi. Nina lurises endiselt.
Kestine tegi mu meelest asja veel hullemaks. Lisaks tuli päikeseallergia ning sääsepunnid sügelesid.
Flixonas oli samuti mõttetu. Taskurätte kulus nagu ikka ja sääsepunnid sügelesid endiselt. Kuna see rohi käis ninna, siis ta tegelikult vist sääskedele mõjuma ei pidanudki...
Siis sai mul kõrini. Ma tegelikult ju tean, mis mind aitab. Sudafed. See tuttav apteeker leidis, et see pole loogiline, aga inimesed on ju erinevad ja pole välistatud, et just minu juhtum on unikaalne.
Seepeale otsisin ma rohu, millel on Sudafediga sama toimeaine. Leidsin ka: Clarinase. Aga oh häda, see on retseptiravim ja siis sai mu ind otsa.
Mõni aeg hiljem olin ma kuumal Küprosel. Meedias oli just teemaks kloordioksiid, vaatasin meie sinist basseini, aga see ei tundunud isuäratav.
Ja siis olin ma soojas merevees, laine käis üle pea ning mulle tuli meelde, et mu sukeldujast mees on ammu rääkinud merevee imetoimest ja apteegis on ju samuti soolavesi müügil.
Esimene kord oli katastroof. Mu nina jooksis kui mahlakask ja Vahemere tulisoolane vesi on ikka rõve... aga neljas ravikuur oli juba okei.
Ja mälestusväärsed 3-4 päeva elasin ma hingates üle pika aja läbi nina ning nuusates vaid hommikuti.
Siis aga jõudsin 3 kraadisesse Tallinnasse ja kõik algas uuesti...
Allergiamõtte, kuigi see kõlab väga seksikalt, olen ma maha matnud.
Aga ma lihtsalt ei ole veel moraalselt valmis selleks kõneks.
Mina: tere, kas saaksin arsti juurde aja kinni panna.
Pereõde: ikka saab. Kuu aja pärast esmaspäeval kell 9. Sobib? Mille üle kaebate?
Mina: Mul on nohu
Pereõde: ... ooo kei..?? Mille üle te kaebate? On teil rohekas- kollane paks tatt? Pea valutab? Palavik?
Mina: ei, mul on lihtsalt nina tatine
piinlik vaikus
Pereõde: kulla proua, teie vanuses peaksite juba teadma, et meie kliimas ongi inimestel vahel nina tatine. Pühkige see puhtaks. Käige palju õues, sportige, toituge tervislikult ja puhake piisavalt.
Üritades seda alandust edasi lükata, lõin uue teooria. Olete ju kõik kuulnud, et nohu tuleb solvumisest. On olemas ärritunud soole sündroom. Miks siis mitte ärritunud nina sündroom. Ehk on see mul psühhosomaatiline, stressist??
Enne, kui ma sellest koolkonna arendan, pean selle teooriaga veel natuke tööd tegema.
Hoian teid kursis:)
Ma ei tea, kas mu pea ümber on roosad, rohelised või indigovärvi tulukesed- aga üsna tihti on mul tunne, et olen teiselt planeedilt...
Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata.
See ongi eesmärk.
Oh, sellel teemal võiksin ma lausa kirjandi kirjutada. Kõigepealt aga alustan sellest, et ärritunud nina sündroom on täiesti olemas, mu nina lõiganud kirurg kinnitas seda. Häda on aga selles, et keegi ei tea, mis seda nina ärritab.
VastaKustutaAllergiatestid olen ma edukalt läbinud, toiduallergiaid need küll ei testi aga muude osas olen puhas. Lõikamine mind ka ei aidanud, sest nagu kirurg leidis, oli mu nina limaskest paksenenud, mis näitab, et miski teda ärritab ja kuigi ta seal laseriga neid veresooni rahustavalt kõrvetas, ei olnud sellest suurt abi. Ta tunnistas ise ka, et kõige tähtsam on keskkonna vahetus, sest ilmselt miski mind ümbritsev ikkagi ärritab. Kolisin ära ja sellest oli abi, hiljem avastas uus omanik, et meie vanas korteris oli ulatuslik hallitus. Ilmselt siis see mu nina hulluks ajaski. Samas ega ta mul hulluks jäigi, igasugune väiksem asi paneb ta voolama, eriti näiteks alkohol, mis veresooni ahendab - nii kui teatud kerge joove saabub, kaovad kohe haistmis- ja maitsmismeel ära. Aga vähemalt ei ole see nüüd kogu aeg nii.
Ahjaa, sel suvel ostsin lolli peaga Arieli pesuvedeliku, mis haises meeletult, peale selle paarikordset kasutamist sain ka kohe ninna hullema reaktsiooni, ei aidanud ükski allergiarohi, ainult pesuvedeliku rohkem mitte kasutamine.
Mul on teooria, et minu nohu tuleb keskküttest.
VastaKustutaKeskküte kuivatab õhku jubedalt, mul tekivad kütte sisse lülitudes alati ninna mingid koorikud, vabalt võib see nina ka sedapidi ärritada, et nohu tekib...ma arvan.
Kustutamulle see diagnoos kahjuks ei sobi. Ma olen ca 97% oma elust elanud keskküttega.. Ja kui see ka oleks põhjus, mida saaks siis teha. Kusagil pean ma ju elama:)
KustutaOotan paremaid pakkumisi.)
Kui esitada kaebus stiilis, et mulon kolmandat (pane sobiv pikka ajavahemik) aasta nohu ja olen ära proovinud kõik käsimüügis olevad ravimid, siis peaks toimima küll
VastaKustutaTee paar tiiru soolakambrisse, aitab.
VastaKustutaVähemalt minu puhul päädib see kliimajutt küll igatpidi. Need mõned aastad, mis lõuna pool Euroopas elasin, kannatasin nohu ehk korra-kaks kogu selle aja jooksul. Aga kolisin põhja poole tagasi ja hakkas taas pihta - hommikuti nina kinni ja taskurätt ka igaks juhuks kogu aeg käepärast.
VastaKustutaÄrritunud nina sündroom mulle meeldib. Minu ninal põhjustab stressi Eesti Vabariigi õueilm, mis nii umbes 8 kuu jooksul aastas ei kõlba kasutamiseks ja ülejäänud neli kuud on täis kõikvõimalikku mürgist õietolmu. Kui meil siin kauaehitatud kodu ei oleks, siis koliks küll kohe Vahemere äärde. Aga tegime tööd ja tuli armastus, mis teha.
VastaKustutaKeegi tark ütles, et nohu vastu aitab piimatoodetest loobumine. Oled proovinud?
Mis seal lõkke ääres õlle kõrval sakuskaks oli, kas mitte hallitusjuust või mingi halltusega suitsuvorst vms? Niisugune nohu ja aevastamine võib olla hallituseallergia tundemärgiks. Võib-olla on hallitust näiteks mingi pisku ka koduseintes või vannitoas (vaatamata keskküttele).
VastaKustutaNasonexi (retseptiga) tarvitasin vist pea aasta, siis andis asi järele.
VastaKustutaAga ütle kohe arstile, et kahtlustad, et sul on allergiline nohu, mis ei allu enam käsimüügiravimitele? kirjutab kohe mõne retseptiravimi välja (ja annab saatekirja allergoloogile).Variant võib ka olla tundlikkus külmale, niiskusele. Endal avaldub allergia kiiremini, kui nö jalad külmas (suhkru ja tolmu vastu tundub mul ka allergia olevat. Eriti kui c-vitamiinitase on kehas madalam). Allergiatest ei ole mul ühtki allergiat tuvastanud... Allergoloog sõnaski testi vaadates:"aga te ise siis ei tea, mille vastu allergiline olete?" Nasonex leevendas alguses nohu väga hästi, aga nagu eelnevalt mainitud, siis kaotas see oma mõju päris kiiresti. Kuskilt lugesin, et c vitamiin (ja midagi veel, mis mulle kahjuks ei meenu) leevendab kiiresti allergiat. Seega olen nüüd võimalusel rohtudest loobunud.
VastaKustutaKui mul ükskord pikaleveninud nohu veel pikaldasemaks köhaks üle kasvas, siis läksin lõpuks perearstile, kes kuulas kopsu, ütles "astma" ja kuna ta pidas tõenäoliseks, et allergiline astma, siis kirjutas ühe hooga kohe ka Zyrtecit välja. Ütles, et nii nädalaga peaks mõjuma - aga mul hakkas juba ülejärgmisel päeval normaalsem. Olles niiviisi teada saanud, et ma olen väheke allergiline, hakkasin ise jälgima, mis asjad mu hingamisteed lolliks ajavad. Vanade raamatute lappamine on üks kindel mats - ilmselt samuti hallitusseened - ; kapis seisnud riiete sorteerimine on teine, eriti villaste riiete (vbla siis villa-allergia, sest villased riided suudavad mulle vahel isegi väikese lööbe tekitada). Ja mingite taimede õietolm ilmselt ka, sest õitsemisperioodi jooksul vahel lööb lambist nina vesiseks, vahel mitte, ilmselt olenevalt sellest, mis parajasti õitseb.
VastaKustutaPerearst rääkis hiljem ka seda, et need viirustega külmetushaigused võivad allergiad välja tuua. Et pärast viirust on immuunsüsteem närvilisem ja potentsiaalsed allergeenid saavad aktuaalseteks allergeenideks. Millalgi hiljem lugesin ise kuskilt mingit artiklit sellest, et need tüüpilised sügisesed nohuhaigused ongi sama mehhanismiga nagu allergiline reaktsioon - et selline nohuviirus ise on suht kahjutu, ainult ajab immuunsüsteemi närvi ja see, mille all me kannatame, on immuunsüsteemi tõmblemine ("uhame viirused suure veega välja ja kütame temperatuuri üles").
Kui ma õigesti mäletan, siis soovitas perearst siis, kui selline sügisene külmetus eriti tüütu on, samamoodi Zyrtecit võtta nagu siis, kui millegi õitsemine mu rivist välja lööb.
Ma ei sa aru, aga, kas teil siis ei ole soola ja vett käepärast?
VastaKustutaFüsioloogiline lahus 0,9% NaCl vees, tilgutid toimivad sellega.
Tegemiseks, 0,5l keedetud sooja vett ja teelusikaga veidi meresoola.
Lurista seda ninast sisse duši all või siis pihusta oma 50€ maksnud
tühjakssaanud pihustist seda uuesti täites omatehtud soolalahusega.
Kõik kinnise nina tüübid peaks Nasal Dush'i apteegi asemel kasutama.