Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

neljapäev, 26. veebruar 2015

Kuhu siis flegmaatikud minema peavad?

Mul on üks kolleeg. Kui temalt midagi küsida, siis vaikib ta umbes 5- 10 sekundit ja alles seejärel vastab. Arukalt. Sest ta on väga tark, oma ala tippspetsialist. Tema lahkumine juhtkonnast oleks kaotus.

Vaatasin eile Valimisstuudiot ja jäin mõtlema, et kas tegelikult on ikka adekvaatne eeldus, et kõik kandidaatide esinumbrid peavad olema koleerikud ja kiire reaktsiooniga.

Kuna saatejuhid pidevalt rõhutavad "Ära kirjelda, lihtsalt vasta kas ei või jah", segavad vahele, kommenteerivad suvalistes kohtades, mis viib tähelepanu fookuselt ja toob mängu mingid ebaolulised nüansid. Eeldavad et kõik on oli ja jääb igavesest ajast täpselt nii nagu on, sest kõik küsimused on ainult selle kohta, kuidas tõsta raha ühest kastist teise. Reformist, mis võiks muuta põhimõtteid, prioriteete, loogikat pole aega rääkida.
Ei huvita ka.
Nõuavad aru kulutuste kohta aga keelduvad rääkimast visioonist, unistustest ja tulevikust...

Siis ei jäägi kandidaatidel üle muud, kui vastata kätteõpitud loosungitega.
Lühilausetega.

Mängima hakkab kogemus.
Kuna sa juba tead saate formaati ning seda, et saatejuhte ei huvita taust ega kontekst, vaid lühivastused, siis õpid pähe paar programmilist lauset, mida on võimalik vastuseks anda suvalisele küsimusele.
Õpid ülikiiresti rääkima. Iga tipppoliitik suudaks peale riigikogu koha kaotamist saada tööd ravimireklaamide " kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti ja apteekriga... " tekstide lugejana.

Ma olen üsna kiire mõtlemise ja reaktsiooniga, aga isegi minu jaoks tundus päris pingutav aru saada, mida kodanikud valitavad siis ikkagi tegelikult vastasid ja ütlesid.

Ma mõtlen, et need, kes paberlehti enam ei loe ja valimisprogramme ei viitsi uurida.
Nendel polegi enam võimalust.
Võimalust kuulata valitava visiooni, suuremat pilti. Teda ümbritsev koosnebki kiirtempos antud loosungitest, reklaamide sloganitest.

Mille põhjal küll inimesed otsustavad?

5 kommentaari :

  1. Teemakohane vana laul:
    https://www.youtube.com/watch?v=a_thybwHQtg

    Võta mind, mul on suudlemata huuled,
    võta mind mul on hellad töökad käed,
    võta mind mul on vabaduse tuuled,
    võta mind mul on armastuse mäed!
    Olen valimindmees, sinu valimindmees
    mul on pikad vuntsid ees
    mul on patareidki sees
    olen hästi mõnus mees
    minu naine on mees....

    Nagu näha oli see lugu 20 aastat tagasi oma ajast ees. Prohvetlik.

    VastaKustuta
  2. Ja siit järgmine küsimus. Kas inimestel, kel pole infot otsustamiseks, peaks olema õigus valida? Miks?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma oleks nõus ideega, et enne valimist peab valja vastama umbes 10-le testküsimusele juhul,
      kui ka kõik kandideerijad teevad enne nimekirja kinnitamist võimekuse ja ühiskonnakorralduse testi.
      Kasvõi kõige lihtsama, sellise mille põhjal võetakse inimesi tavalisele tööle või siis EL oma (leiate proovimiseks http://europa.eu/epso/apply/sample_test/index_en.htm)

      Mulle tundub, et elu muutuks natuke paremaks küll:)

      Kustuta
    2. Need EL testid on täiesti toredad. Vaatasin mitut. Tõlke oma tundus täiesti jube!

      Kustuta
  3. Ma mõtlen seda alati poejärjekorras, kui mõni eriti kannatamatu tüüp kassapidajat verbaalselt ründama asub.

    VastaKustuta

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!