Ma kuulun nende üksikute hulka siin riigis, kellele meeldib seksida, aga kade inimene, nagu ma olen, seda mitte pealt vaadata.
Ilmselt olen ma kompleksides, aga endaealistega koos vaadates on suht-koht, aga nooremate- vanemate seltskonnas hakkab kuidagi ebamugav.
Ma ei talu ka vägivalda ja joomist ja suitsetamist. Selles konkreetses üllitises olid need veel omal kohal, aga kui keegi näiteks mõnes filmis raamatukogus suitsetab, siis ma lähen hulluks. Esiteks, intelligentsed inimesed tänapäeval ei suitseta. Teiseks, kes neid haisvaid raamatuid pärast tahab ja tuleohutusest ma ei räägigi...
Vägivaldsete stseenide ajal muretsen ma peamiselt selle pärast, et kes selle pärast ära koristab ning kuidas hukkunu omakestele teatatakse, et inimene suri mingi nõmeda kihutaja või pommitaja pärast.
No olen selline imelik.
Ja järjest imelikumaks ma muutun.
Mind tõsiselt kurvastab ja häirib, kui noortele suunatud seriaalis juuakse vaheldumisi õlut ja viina.
Ma ei nõua tsensuuri.
Aga mus tekitab arusaamatust tegijate endi sisemine moraalikompass.
Tõsi, on teoseid, kus alko-narko-seks ja peks on taotlus ja osa loost ja osa klikkidest ja osa teenitavast rahast. Ma natuke mõistan ka Eesti filmitegijaid. Sul avaneb see võimalus, teha filmi, mingi kord 10 aasta jooksul, ja arusaadavalt üritad siis panna sinna kõik, mis iganes pähe tuleb.
Väga raske on kirjutada/ luua sisukat teksti ja visuaali, mis kõneleks ise enda eest. Igaks juhuks tuleks ikkagi lisada mõned klišeed- üks seksisteen, ähvardav kodumaa taevas ja tühjad väljad. kassipoeg ja joodikud poe juures. Igaks juhuks. Sest kui pilt ja heli ei kõneta või ei ole massidele arusaadav, siis jääb ikkagi variant B, et need "kohustuslikud elemendid" toovad vaataja kinno ja annavad kriitikutele võimalus otsida tühjast mererannast ajatut sümbolit, metafoori ja sisu.
Aga väidan, et 90% juhtudel pole alko-narko-vägivalla-seksi stseenid loo seisukohast olulised. Ja just seepärast ma ei saagi neist aru.
Jätame kõrvale eelmainit "Kertu" ja võtame sellesama "Padjaklubi". Miks?
Miks peavad noored naised, kellest kaks on veel friigid, lihtsalt jooma?
Või miks peab aastalõpu telesaadetes jooma? Milline sõnum või sisu või väärtus jääks edastamata, kui Teet-Kristjan- Peeter-Hannes ei rüüpaks šampust vaid ei jookski midagi?
Sooviks uut aastat kätt surudes, kallistades või lihtsalt otsa vaadates?
Kuidas saab täna veel olla inimesi, kelle meelest on suitsetamine lahe või vajalik? Ma ei viitsi üles otsida PM artiklit, kus keegi diip arvamusliider kirjutas pika artikli sellest. St siis seal ongi mu vastus, aga ma ei saa sellest ikkagi aru.
Kui tänapäeva noor intellektuaal on start-up-mahe-öko, siis kuidas paigutub sellesse pilti suits ja avalik alko.
Ma ei osta ära ka argumenti, et "selline ju elu on", Jah, kindlasti mõnedel inimestel on.
http://www.postimees.ee/3044325/iga-viies-turklane-peab-naise-loomist-normaalseks
Aga kõigil ju pole? Miks mind diskrimineeritakse?
Kas poleks aeg oma eelmise sajandi stereotüübid üle vaadata?
Mind häirib hoopis rohkem see start-up-mahe-öko, enamasti käsikäes esoteerika-kanepi ja interneti-intellektuaalsusega. Imelik kohe vaadata neid mittejoojaid-suitsetajaid - kuidas saab noor inimene selline puritaan olla? Raudselt on sellise maski taga midagi palju hullemat. Noor inimene peab ikka mässama! :)
VastaKustuta:D.
Kustutakõik need nimetatud on ju tegelikult " võimalused põgenemiseks"- Aga kui elu on nii lill, et see tekitabki depressiooni? Ja kas noored ikka mässavad? Ja mille vastu?
Globaliseerumise? ( moraali/ käitumise/väärtuste/ riigi jne) piiride kadumise? tarbimise?
(ja samal ajal nad ise rõõmuga ja rohkem veel kasutavad ja tarbivad neid hüvesid)
Neil ei ole enam piire. Kõik on lubatud. Mitte miski ei šokeeri. Ja kurb on, et ei suudeta midagi ägedamat välja mõelda, kui tsaariaegsed seks-peks-alko-narko kõrghetked.
Mu meelest on ikka väga - väga vähe neid noori, kes mässaks Edukas Läänes poliitilise süsteemi või siis interneti-privaatsuse-autoriõiguste või siis millegi muu vastu.
Ja kui peetakse lahinguid, siis on need pigem esimese maailma pseudolahingud ( a la abc king, mille üle me vaidlesime)...
Või jätan ma midagi märkamata?
Noortega nimelt on sihuke värk, et nad tahavad kõike ära proovida ja lihtsalt pulli mõttes avalikkust shokeerida. Vähemalt mina omal ajal tahtsin. Mõned asjad olid muidugi haruldaselt totrad ja lausa eluohtlikud tagasi vaadates, aga ega siis mõistnud.
VastaKustutaJa vaatamata nooruse lollustele kasvab enamus üles normaalseteks inimesteks. Mul pigem ajab muigama ja tekitab nostalgiat kui noori mässamas näen :) Küll nad õpivad, et mida suurem jooma seda suurem pohmakas. Ja nende eest, kes sellest õigel ajal aru ei saa või kellel lihtsalt halb õnn hoolitseb Darwin - survival of the fittest :P
Aga film ja raamatud on ju lihtsalt meelelahutus, mis püüab peegeldada ekstreemseid momente, et huvitav oleks. Kes vaataks filmi ühe tavalise inimese tavalisest elust, liiga igav.
Kivirähk kirjutas tavaliste inimeste elust ja minu meelest oli see originaalne ja samuti nauditav, Seega on tegelikult võimalik, kui tahta,
KustutaOk, noortel on vabandus. Aga milline on täiskasvanud loojate vabandus, et ei suudeta olla originaalne?
Tõsi, aga Kivirähk on ka omaette tase. Kardan, et neid on üksikuid, kes suudavad pea igal teemal nauditavalt kirjutada. Kokkuvõttes leian, et ikka tore kui proovitakse kirjutada. Maitse on ju lõpuks maitse asi :) Küll need kaovad iseenesest, kelle kirjutised rahvale ei meeldi ja ei müü.
KustutaKas sind lohutab, et päriselus juuakse ja suitsetatakse üha vähem? statistikaameti blogi ütles.
VastaKustutamis omakorda tähendab, et kui mõnes vanas filmis võib suitsetamine olla lihtsalt taustategevus, vbla esteetiliste kaalutlustega, suits lehvib ilusti, siis mida edasi, seda rohkem saab sellest paljuütlev märk - vaadake, milline keskkond, seal isegi suitsetatakse.
Kustutano just ( et väheneb),mis ma siis räägin..:)
KustutaNo kuulge, aga Kertu oli ju ometigi väga hea film! Vähemalt mina olen küll niipalju seksistseene filmides näinud, ja sealjuures palju paljastavamaid, et mul poleks selle stseeni üle pähegi tulnud iriseda. No taevas hoia, see pole tõesti lastefilm, niipalju võiks vanemad sisukirjeldusest taibata. Mis pagana kell seda siis näitama peaks!?
VastaKustutaMa vabandan, kuid tundub, et Sinu kokkupuuted mitmekihilise Eestiga on pinnapealsed :)
VastaKustutaEesti ühiskonnas valitsevad sotsiaalsed-eetilised-moraalsed lõhed on suuremad kui kunagi varem. Alko-narko-seks-peks on paljudele noortele ja lastele igapäevane, argielu osa. Jah, see on šokeeriv, kuid teatavasti just see müüb ...
Jah on igapäevane ning jah, müüb.
KustutaMu küsimus on pigem see, et kas neid standardeid peab propageerima/rõhutama/taaslooma jne.
Juba Lenin ütles, et kinokunst on kõigist võimsam ja tänapäeva PR-profid: Vene ja USA teavad seda samuti ( olen vist varem kirjutanud, et juhtusin kuulama Raul Rebase analüüsI: Ta oli võtnud välja portsu USA filme ja näitas must- valgelt kuidas iga stseen ja detail oli läbi mõeldud edastamaks riigi (?) poolt soovitut sõnumit ja väärtuseid).
Nagu öeldud, ma tsensuuri ei taha. Aga mulle väga meeldiks, kui looja ise mõtleks selle üle, et näidates oma loomingut massidele on tal vastustus ja võimalus mõjutada ( eriti noorte) inimeste väärtushinnanguid ja maitset.
Nagu Bianka ütleb, Kertu oli ok Eesti filmi kohta ja rääkiski ( nagu enamik Eesti filme) muserdavast maaelust ning seal oli see vast ehk omal kohal, aga on sada muud raamatut- filmi, mis tõepoolest neid " nagu tegelikult elu on" paljastusi päris aus olles, ei vaja. Ja mis saaksid oma mõjuvõimuga korda saata hoopis midagi muud ja paremat.
Lisaks veel. Minu põlvkond ( khm) on kogenud, et paremini mõjub see, mis jätab fantaasiale ruumi. Tänaseks on juba kõike nähtud ja tehtud, inimesi on väga raske šokeerida
ja just seetõttu võiks olla looja jaoks auküsimus kuidas eristuda ja kas see eristumine peaks olema " ma panen siis veel rohkem, veel verisemalt ja veel brutaalsemalt" või on mingi variant B.
( jah ma tean et olen naiivne idealist)
Sellega olen ma täitsa nõus, et fantaasiale peab ruumi jätma ja "veel rohkem verd , vägivalda, laipu ja actioni" hakkab ka minule ammu vastu. Siiski arvan, et "Kertu" filmis polnud liialdatud, vaid kõik oli just täpselt nii kuis pidi olema, et sõnumit edastada. Tahan üldse vastu vaielda su väitele, et see oli "Eesti filmi kohta OK". Minu meelest oli see üldinimlikult väga OK film.
KustutaMa tõesti ei oska ennustada, kas selle seksistseeni "kardina taha" peitmine oleks seda filmi vähem mõjuvaks või hoopis paremaks teinud. Kunagi ei tea, millal "nüsimine" ületab piiri, millest alates kaotab emotsionaalses sõnumis. Filmi lõppedes pisaraid pühkides mõtlesin ma, et kõigil on õigus õnnele, ja võimukad kõiketeadjad (selle joodikuga sünnib sul vigane laps) või ühiskondlik arvamus (see mees magas kõigi naistega) ei pruugi sugugi õiged olla. Aga otse loomulikult praktilise inimesena möönsin, et kui küla joodik ja ullike hakkavad neil lapsi nüüd hulgi tootma, siis...
Olen 100 protsenti nõus, et meedias lokkav alko-narko-seks-peks on läinud üle taluvuse piiri. Aga mind hämmastas väga Su väide, et tänapäeval intelligentsed inimesed ei suitseta??? Mida pistmist on intelligentsusel suitsetamisega???? Lisaks paljudele tuntud kunstinimestele meenub esimesena Elle Kull - kas Sa tõesti väidad, et ta ei ole intelligentne inimene? See on juba liiga kitsarinnaline suhtumine...
VastaKustutaSa tõid näiteks nö eelmise põlvkonna. (Mina olen ka eelmine põlvkond). Mu väidet toetab statistika. Vaata, kui ei usu:)
KustutaAinus segment, kus suitsetamine on pisut kasvanud, on kahjuks noored tüdrukud.
Ikka jäi vastuseta, mismoodi on suitsetamine seotud intelligentsiga ( olenemata põlvkonnast)
VastaKustutanojah, ma ei viitsi otsida kas tegemist on põhjusliku seosega ja kas ei suitsetata sellepärast et.. või pärast seda.
KustutaNing Sul on ka õigus, et haridus ei ole võrduslikus seoses intelligentsusega.
Aga kui siiski oletada, et kõrgem haridus võrdub kõrgema intelligentsusega ja kui oletada, et kõrgem haridus tähendab ka teadlikumat tervisekäitumist, siis on numbrid ilmselged:
1994 oli igapäevasuitsetajaid 50%, 2012 oli 36%.
2004. aastal suitsetas igapäevaselt alg- ja põhiharidusega täiskasvanutest 43%, siis 2012. 37%. see number on vähenenud aga kõikunud u 30-40% vahel.
Seevastu kõrgharidusega inimeste seas näeme me selget langustrendi, kui 1994 aastal oli igapäevasuitsetajaid 31% siis 2012 aastal vaid 12%.
Ja nendele numbritele ( allikad TAI poolt korraldatud terviseuuring ja Eesti Terviseedenduse Ühing 2005) ning eelnevalt viidatud eeldustele tuginedes julgen ma väita küll, et kaasaegne intelligent ei suitseta enam .
"võrdub" on liialdus, sest statistika ei kehti kunagi igale viimasele kui erandlikule indiviidile, aga "korreleerub" on täiesti õige.
Kustuta