Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

Teisipäev, 7. juuli 2009

Lauldes vihmas

Väljas sajab vihma, loen blogisid laulupeomuljete kohta ning mõtlen üht mõtet.
Kui laulupidu kõrvale jätta- mis kuulub kindlalt kokku laululavaga, siis- miks ikkagi korraldatakse Eestis tuima järjekindlusega vabaõhuüritusi.
Ekstreemsematest meenub mulle mõne aasta tagune Jesus Christ Superstar. Ilm oli üsna samasugune: kümme kraadi, vihma kallas. Peategelane seisis aluspükstes keset vihmasadu. Julm. Tõelised Kristuse kannatused.
Vanemuise puhul hämmastabki mind see, et tühi teatrimaja on ju sealsamas kõrval- poleks ju kuigi keeruline etendus halva ilma korra ümber mängida? Või oleks?
Keegi ütles mulle, et inimesed ei läheks suvel vaatama etendust, mis toimub ruumis.
Mina läheks. Mul on siiani kahju Porgy ja Bessi mälestusest, kus täiusliku muusikaelamuse rikkusid kõikuvad toolid, laperdav lahtitulnud telgiosa, mis tegi suurt müra ning karjuvad kajakad...:( Või Ruja, kus taaskord kinnastes ja talvejopes keepidesse keeratuna polnud võimalik isegi plaksutada, sest muidu nirises vihmavesi pragudest sisse ja iga reas istuva inimese liigutus andis tunda ka teistele istujatele. Ja seda loetelu võiks lõputuna jätkata...
Ja kui pole vihm ja külm on sääsed ja silmapaistev loojuv päike:(. Minule ei meeldi. Ja vabaõhuetendusi ma väldin.
Aga kuni on nõudlust- ja ju siis on, seni neid ilmselt tehakse edasi. Kindlasti on Eestimaal veel heinamaid, keldreid ja kuure kus teatrid mänginud pole...

Nii kurb oli vaadata laulupeo esimese kontserdi lõppu, kui esinejaid oli rohkem kui kuulajaid. See on ju lugupidamatu ja solvav esinejate ning korraldajate suhtes, kes on vaeva näinud. Samas ei saa oodata, et inimesed suudavad kuulata klassikalist muusikat paduvihmas ja külmas. Siit siis mõtteainet korraldajatele- võiks ju olla varikatused kuulajatele (ja esinejatele) või peaks laulupeo repertuaar olema kergem, mis sobiks õlle, vihma ja sääskedega.

Tantsupidu mulle meeldis- (tegelikult on see vana tõde: tantsupidu on parem vaadata, seal osalemine on ikka päris loomatöö- tantsida suurt ju ei saa- jookse ühest punktist teise ja moodusta kujundeid; laulupidu on jälle osalejana mõnusam. Suure kaare all koos teistega lauda on mõnus tunne- samas vaadata seda on suht raske katsumus. Kuigi möödunud noortepidu oli päris tore)- terviklik kontseptsioon, rahvuslikkus, oli uusi ja traditsioonilisi tantse. Samas nõustun ma Aarne Saluveeriga, kes pakkus, et tantsupidu peaks olema elava muusikaga ning rohkem seotud laulupeoga. Praegu,ja tegelikult on nii olnud ju alati, on siiski tegemist erinevate üritustega.
Nõustun nende paljudega, kes on kirjutanud, et laulupidu vajab uut hingamist ja värsket verd. Samuti tantsupidu.

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!