Hoiatus! Tegemist on blogiga, mille postitused on sügavalt subjektiivsed, kohati ilukirjanduslikud ning absoluutselt ebaloogilised, vastukäivad ja teaduslikult põhjendamata. See ongi eesmärk.

Reede, 3. juuli 2009

Meediast, koertest ja Atonenist

Endine poliitik lõi koeraomanikku..
Ühelt poolt mõistan ma täielikult hukka vägivalla, ilmselgelt ületas Meelis häda(enese)kaitse piire. Teisalt on mul hea meel antud signaali üle: seadust tuleb täita ka oma "oi-kui-nunnu" kutsukese puhul. Teema, millega ma iga päev kokku puutun ja mis mind väga häirib- lahtiselt ringi jooksvad ja oma peremehele mittealluvad koerad ning oma koerte järelt mittekoristavad omanikud. Mul on hea meel, et see on taaskord aktuaalne ja sellest räägitakse.
Asja tegelik küsimus on minu jaoks aga hoopiski selles, kas see kõik ikka tegelikult ka nii juhtus. Ja miks inimesed sellist asja ajakirjandusse lekitavad.
Elu on näidanud, et kui poolt usud oled samuti petta saanud. Mul on olnud juhus olla kahe sündmuse, mis järgmisel päeval esilehtedel, tunnistajaks. Ning mõlemal korral olen endalt hämmingus küsinud, kas tegemist on ikka ühe ja selle sama sündmusega. Rahulikust korralekutsumisest on saanud meedias "agressiivne räuskamine". Viisakast palvest "ülbitsemine" jne.
Huvitav, et eestlased (mina ka) ikkagi sellised lambad on. (Eilses EPL oli selle kohta väga hea artikkel, soovitan). Kõikvõimalikke enese eest seismisi peetakse ebanormaalseks. Ning need, kes enda õigusi siiski taga ajavad, kasutavad selleks kummalisi vahendeid- Õhtuleht, Võsapets.
Mulle küll ei meeldiks elada edasi sildiga "ahaa, sina ju oled see mees, kes Atonenilt peksa sai"...

Ka tööalaselt olen ma palju-palju-palju kokku puutunud subjektiivse, kontrollimatu ja ebaadekvaatse meediaga. (Liis Lass kirjutab neist teemadest oma blogis väga kemasti). Nukraks teeb see võimetus nende võimu ees. Ajakirjanik, kes kirjutab oma subjektiivse nägemuse "mulle tundub nii"- saades selle eest tasu ning kirjutise avaldamise esilehel. Rikkudes valefaktidega ära ettevõtete/inimese aastatepikkuse mainekujundustöö. Jacksoni surmaga meenub kogu see vaht tema isiku ümber. Vähemalt mina olen küll nii skeptiliseks muudetud, et mind tuleks veenda pigem selles, et need ahistamissüüdistused polnud väljapressimisüritused..

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar

Palun ära pahanda, kui ma Su kommentaarile ei reageeri/vasta:) Ma olen väga tänulik kõikide mõtteavalduste eest, aga kui olen Sinuga nõus, pole ju põhjust midagi lisada, ning kui oleme eriarvamusel- siis, minu oma on juba kirjas:)
Tänan Sind kaasamõtlemise eest!